Teema: Prepperitele – 4 inimese toiduvaru üheks kuuks 200 euroga ?

Kui tõesti on vajadus valmistuda olukorraks, kus on vaja kiiresti põgeneda koos toiduvaruga, siis ma panustaks pigem korralikule matkatoidule. Nad on küll pisut kallimad, aga säilivad mingi 8 aastat. Kokkuvõttes tuleb odavam kui kogu aeg varustust välja vahetada ja ei pea ise pidevalt tarbima neid pulbreid ja kuivatisi ja konserve. Võib seljakotti valmis pakkida koos muu hädavajaliku varustusega.

Kodus võiks muidugi ka mingi varu olla, aga teemaalgatuses kirjeldatu tundub pisut nagu äärmuslik. Pigem ikka kartulid, kaalikad, purgisupid, hoidised, kindlasti ka tangained ja erinevad pastad. Ikka sellised asjad, mida ise ka süüa tahaks.

Mis või kes on Monika ja millal temasugune läbi astuma sattus?

Mis puudutab preppimist, siis kui elada metsatalus, saan sellest aru. Mina elan Tallinnas. Siin tekiks varude omamiseks vajalik olukord vaid tuumaplahvatuse või sõja väljakuulutamise tingimustes (koos kohese pommitamisega).

Sellisel juhul sebin palju saan, et viimase lennuki v laeva peale saada v autoga Poola kaudu Euroopasse. Purgisupid ja kuivatatud sibul mind sellisel juhul ei huvita.

Kõik, mida kohvriga kaasa võtaks, on dokumendid, ravimid ja esmavajalikud riided/jalanõud. Ja vaatan, et inimesed päästetud saavad.

Igasuguste bulgurite ja kinoade asemel oleks minu arust palju mõistlikum varuda nisujahu, millest saab väga palju kaloririkast toitu teha – saia, pannkooke, pirukaid, kasvõi makarone ja pelmeene. Kuivpärmi võiks muidugi olla. Minu sõja üleelanud vanaema hoidis alati tagavaraks tikke ja soola. Näljaajal pidavat soolapuudust olema raskem taluda kui toidupuudust.

Põgenemise puhul muidugi ei veaks jahu kaasa, siis on olulisem, et kõigil pereliikmetel oleksid kehtivad passid olemas.

#3933928:

Kuis teil ometi mälu nii lühike on? Alles see oli, kui koroona Hiinast Itaaliasse jõudis ja siin paanika lahti läks. Poed osteti ka suuremates linnades paari päevaga tühjaks ja kui sul endal kodus kapis midagi ei olnud, kui sa ostupaanikast osa polnud võtnud, oli mingi hetk päris vilets olukord. Oleks see koroona tõesti selline taud olnud, nagu Hiina uudised uskuda lubasid – inimesed kukuvad tänaval jalapealt; garantiini kehtestamiseks keevitatakse kortermajade trepikoja uksed kinni; – oleks meil haigestumus ja suremus tegelikult ka nii massilised olnud nagu kardeti, kui kaua me oleks pidanud oma kodudes istuma, ilma et oleks poodigi lubatud? Kolm nädalat? Kuu? Kaks kuud? Kas oleks üldse olnud võimalik poodi minna, kui kaupluste personal oleks massiliselt haigestunud? See on muide see, mida nad nüüd seoses omikroniga lähikuudel kardavad – et haigeid saab olema sedavõrd palju, et majandus ja hädavajalikud teenused jäävad seisma, sest pool tööjõust on väikse palaviku, köha ja nohuga kodus.

Neid stsenaariume, mis põhjustaks kapluselettide pikemaks ajaks tühjaksjäämist, on märksa rohkem, kui maavärin ja sõda (muuseas jaanuari lõpuks oodatakse, et venelased koguvad Ukraina piiridele 300 tuhande mehelise armee ja siis algatavad midagi). Piisab näiteks olulisemast häirest diiselkütuse tarnetes ja meil saab olema probleeme kaubavedudega poodidesse.

See sõna on “karantiin”! Kahe aastaga vòiks juba ükskord selgeks saada!

#3933810:

Siin tekiks varude omamiseks vajalik olukord vaid tuumaplahvatuse või sõja väljakuulutamise tingimustes (koos kohese pommitamisega).

Piisab suhteliselt keskpärasest tormist, meenutage eelmisel aastal toimunud Teksase elektrikriisi, Eestlased hoiavad oma energiavarustust ka üsna ühes ja ainsas korvis. Üleüldine elektrikatkestus tänapäeva maailmas ei tähenda ainult seda, et telefonis ei saa istuda ja laes ei ole tuld. See tähendab väga paljudele seda, et wc-d ei saa kasutada, vett ei tule kraanist, süüa kuumtöödeldes teha ei saa, tanklad ei tööta, toiduainete laod sulavad üles, pangakaardid ei tööta, sularahaautomaadid ei tööta, tuba ei saa kütta, veetorud lõhkevad jne.

#3934071:

Ainuke asi, mida reaalselt saada ei olnud, oli peldikupaber. Muu oli kõik olemas. Ise ostsin ka e-Selverist konserve jms kokku, sest olin eriolukorra kehtestamise ajal välismaal ja nägin seda videot, kus ühe Selveri riiulid olid kõigest tühjad. Siis polnud infot, et see on võlts video ühest suletavast Selverist. Reaalsus oli aga see, et poodides oli kõik olemas. Kõik need minu varud läksid toidupanka pärast mõningast seismist.

Mul üks pereliige ostis ka hoolega konserve kokku, siiamaani seisavad hunnikus kapis. Osad on aegumas juba ja siis vahel kisub mõne karbi lahti, aga nii see kappi vedelema jääbki, ei söö seda keegi. Huvitav, mis nende laadungite makaronide ja tatraga tehti, mida siinne rahvaski rohkelt kokku ostis? Kas ootavad endiselt maailmalõppu?

Õnneks eestlane maalähedase inimesena oskab teha lõket ja looduslikku vett meil ka jagub, kui nüüd väga äärmuslikuks minna.

Mina hoian ka teatud varu, kuuks ajaks sellest ilmselt ei piisaks, aga paariks nädalaks ehk küll. Mul on aga varudes peamiselt vaid need asjad, mida muidu ka söön (kauasäilivatest näiteks makaronid, tatar, riis, jahu, pudruhelbed, näkileivad, küpsised, pähklid, rosinad, banaanilaastud, hommikusöögihelbed, müsli, kommid jms.; mõned konservid – oad, kikerherned, pastakastmed, marineeritud kurgid, moosid; sügavkülmikus on ka igasugust kraami, aga elektrikatkestuse korral sellest muidugi kauaks ei jätku). On ka u 10 l pudelivett, 10 l mahla ja ohtralt õlut. Ja lõppude lõpuks on suur kott koerakrõbinaid, need peaksid ka ju süüa kõlbama ja veel üsna täisväärtuslikud olema, sh proteiine, mineraalaineid, vitamiine jne sisaldama. Kõige kriitilisemaks lähebki ilmselt veega, aga peaks ju saama vihmavett koguda, lund sulatada vms. Või siis keedan saunakerisel õllega putru.

#3934117:

Kõik ei ole ju ainult söögis. Unustada ei tohiks ka jooke, vahetuskaupu, puhastusvahendeid, ravimeid, tulevahendeid, tööriistu jne jne. Jube pikk teema 🙂 Suur osa inimesi ei kujuta sedagi ette, mida tegelikult tähendaks elektrikriis, kui mingil põhjusel pole ütleme kolm närust päevagi terves riigis elektrit, va paremal juhul haiglad, teletorn, err ja valitsuse hoone.

Teie puhul on see juba haiglaslik. Kolmandaks maailmasõjaks valmistute või?

Omapäraselt huvitav teema. Kas preperdamine on siis nagu…misasi? Eluviis, et oleks põnev, või siis on see sügav usk stsenaariumi, et see kõik lõpebki kuskil seal, kuhu tsivilisatsiooni senised hüved mingil põhjusel ei ulatu? Ma polegi aru saanud.

Kas keegi jälgib praegu 3-s jooksvat sarja perest, kes lapsega talvel metsas elab? Mõtted, emotsioonid?…

#3934074:

Huvitav, mis nende laadungite makaronide ja tatraga tehti, mida siinne rahvaski rohkelt kokku ostis?

Mina ostsin ka teatud varud lolli peaga, siiani söön neid. Õnneks midagi sellist ei ostnud, mida ma üldse ei kasuta. Hakkab nüüd otsa ka juba saama, aga rohkem suuri varusid ei plaani osta. Mu tuttav ostis ka mingi ellujäämise pakikese kalli rahaga, nüüd hakkavad need toidud juba säilivusaega ületama. Oleme matkal neid söönud (need on toitvad eined, kuhu tuleb lisada vaid soe vesi), aga maitse pole suurem asi. Eriti jabur tundub mulle mingite kuivatatud paprikate või piimapulbri kokkuostmine.

#3934193:

Kui sa aga tahad minuga isiklikult vestelda teemal, kas maal elaval inimesel on tark omada patareidega raadiot, tööriistadest lumelabidat ja kirvest või isegi omada akupankasid ja varukarpi aspiriini, siis palun. Tee aga eraldi Agathe rappimise teema ja ma olen kohal

Liitun sinuga. Maal elades lihtsalt peab valmis olema kõigeks. Mul iseenesest on maanteeni vähe maad. Mõnikümmend meetrit väiksema riigimaanteeni ning seejärel 2 kilomeetrit suure riigimaanteeni. Ehk siis kui suurem kogus lund maha tuleb, siis saan labidaga selle ära visatud küll. Kuna maanteele pääsemiseks on hoovist kallakult üles vaja sõita, siis olen paaril talvel pidanud seda tegema, sest muidu lihtsalt auto ei roni üles. Seega, labidaid on meil mitu ja lisaks ka väike labidas autos talvisel ajal kaasas.

Kui nüüd aga peakski juhtuma, et ei pääse välja, siis lähimasse kauplusesse on 3 km, saab jala ka visata aga tõelise tormiga seda ei tee. Seega paratamatult peab mingi varu kodus olema. Elektri mõttes asume me heas kohas, et väga tihti ja kui, siis väga pikalt meil elekter ära pole olnud aga sellest hoolimata on olnud neid kordi, kus terve lähim asula on päeva jagu elektrita olnud. Alles hiljutigi oli hooldus, kus lubati 15 minutit maksimum elekter ära võtta. Ei teinud erilisi valmistusi ning 15 minutit muutus viieks tunniks. Kuna lõpuks helistades rikketelefon ütles, et kohe saab hooldus läbi, siis jätsin varude kallale minemata. Muidu oli juba plaan söök puuahju küpsema panna ning keldrist varutud joogivett tooma minna. Toiduvaru meil jagub. Toas on nagunii korralik kuivaine varu, lisaks keldris kriisivaruks veel kuivaineid, konserve, purgitoite, vett jne. Jah, tõsi, kõik konservid ei ole söödavad, kuid meil on suur enamus jahimeestelt saadud lihakonservid ning Kaitseliidu söögipakkidest jäänud konservid. Lisaks leiab ka poest söödavaid konserve, lihtsalt natuke kallimad on.

Mida veel? Ravimeid, tööriistu, tikke, valgusteid ja palju muud leidub. Puudu on veel generaator ja kütus, varsti saame ka päikesepaneelid. Andy arvab, et see on haiglaslik? Aga mis mul sinu arvamusest? Vähemalt on mul tuba soe, kõht täis, valgus olemas ning torm võib kesta.

#3934744:

#3934695:

#3934574:

#3934441:

Kas keegi jälgib praegu 3-s jooksvat sarja perest, kes lapsega talvel metsas elab? Mõtted, emotsioonid?…

Sattusin eile vaatama ja kas olid kuskil juttu sellest, kuidas nad seda imikut pesevad? Et kui vesi on 5 l plaskudes ja telgil ollakse soojalt riides, aga last ju tuleb aegajalt vannitada.

Ma arvan, et nad käivad pere või tuttavate juures pesemas, kes parasjagu läheduses on. Esimeses osas vist rääkisid kuidas naine päeval tööl käis ja õhtul metsa magama läks. Vahepeal sai kellegi juures pesus käidud.

Ega nad nüüd nii metslased ka ei ole, kui reitingu huvilised telemehed paista lasevad. Neil on päris kodu ka olemas, mida nad sihtotstarbeliselt kasutavad.

Jah, aga ma mõtlesin, et nad käivad mööda erinevaid RMK’d ringi ja kodu jääb vahel kaugeks. 🙂

Ma isegi mõistan, mida teemaalgataja silmas peab. Tean ühte sellist perekonda, kellel on plastkastide sees sellised varud olemas, lisaks pudelivesi. Kuigi olen ise ka varuja ja vajadusel saaks poes käimata paar kuud ära elatud kodustest varudest (piimatoodetega tekib ainult probleeme), ei ole ma selline, kes eraldaks mingi osa varudest ja viiks selle plastkarbis garaaži ja käiks seda siis aeg-ajalt sorteerimas ning uuendamas. Nõustun ka eelnevalt kommenteerijatega: sellise kriisipaki puhul on olulise tähtsusega siiski kaloraaž ja toitainete koostis ning lähtumine sellest, millised on inimeste endi toitumisharjumused. Kui ikka nt. tatart ei söö, siis ei ole mõtet seda kriisipakki toppida.

#3934771:

Mind huvitab, mida teevad elektrita need, kellel on sügavkülmad manti täis?

Talvel ei juhtu kohe midagi. Kui on soe aeg, siis tuleb otsast sööma hakata. Suvel läheks jamaks – eks siis saavad koerad ka pidupäeva ja tavapärasest enam toortoitu 🙂

Mul ka varutud kuivaineid jne mõistlikus koguses. Konserve on ka. Ei varu konserve poest, aga neid tekib siit ja sealt (jahimeeste lihasaadused jne). Sügavkülmas pigem selliselt varutud, kui miskit soodukaga on ja kui suurem kogus liha otse kasvatajalt hangitud (et oleks soodsam ja värskem). Sõjaaega sellega ikka üle ei ela. Aga mõnda asja veidi soodsamalt saab niimoodi ikka. Kui sügavkülm peaks üles sulama, siis ei ole enam soodus 🙂

Mulle meeldib, kui on külmkapist võtta ja ei pea kramplikult iga päev mõtlema, mida süüa teha ja mida hankida vaja.