Sa ei saa seda kuidagi nii täpselt teada, sest sa oled oma ‘heas abielus’. Ole mõni aasta ilma selleta ja võid oma suhtumist muuta, inimese elu ja vajadused muutuvad, ka sina ise muutud ajas ja vastavalt oludele. Miks räägid asjadest, mida sa ei tunne ega tea?
Ega ma sündides abielus ei olnud 🙂 Miks arvad, et ma pole mõni aasta ilma suhteta olnud? Tegelikult polnud ma ka enne abielu suurem asi kohtamaskäija ja need paar lühikest suhet, mis tekkisid, lõpetasin ise umbes kahe kuu möödudes, kuna sain aru, et üritan tõepoolest konnast vägisi printsi suudelda. Mul pole kunagi olnud probleemi üksiolemisega ja ma valin iga kell üksinduse kurnava suhte ees (see ei peagi halb olema, vaid lihtsalt väsitav). Ja ma tõepoolest ei kujuta ette, et ma 50sena viitsiks võõra inimesega nullist suhet üles ehitama hakata, tema vigadega leppida ja et tema tagatipuks veel ka minu omadega lepiks? Nagu öeldud, kui kukuks selgest taevast, siis võtaks vastu, aga ise küll otsima ei hakkaks. Ma tean ka hetkel täiesti täpselt, missugust elu ma elada tahan (ametialaselt), nii et nukrutsemiseks ei jääks aegagi. Ja ma saan väga hästi aru, kui mõnus on kalli inimesega vanaduspõlve veeta, aga võõras inimene ei ole mulle kallis ega saagi selleks.[/quote]
Aga mis takistab ust lahti hoidmast?
Vanaduses kõrvuni suuga üksteisele naeratada on ju hea, isegi seks ei sega liiga tihti.
Küll nad tulevad!