Mulle tundub, et minu tellitud kleit ja ilusad kingad ning kõik muu sinna juurde kuuluv jääb kas mõnele teisele, või jääb kappi seisma.
Nii palju jamasid on tekkinud paari kuuga mehe vahel, et kui ma nüüd päris aus olen, siis ei teagi kas tahan abielluda enam 🙁
Muidugi olen ma selle üle kurb, aga puht peo pärast on seda ju hoopiski tobe teha.
Ootasin ma seda päeva naggu kindlasti ka paljud teised. Saab üks kord elus selle valge kleidi selga. Kõik pildid silme eest läbi käinud…aga nüüd pean reaalselt mõtlema.
Ta ainult karjub viimasel ajal. Kõik talle ei meeldi. Kõik teda häirib. Iga väikse asja peale ta solvub. Olen vägagi teadlik, kuidas ta meeleolu pahast tujust heasse viia, aga tegelikult ma ei viitsi enam.
Stress? No mul on ka. Mingiks selgeltnägijaks ma saada ei kavatse, sest kui tahab, peab ta ise rääkima oma muredest. Ja oleme ka rääkinud. Kui üks päev ongi ok, siis järgmised jälle nagu sõda.
Olen tegelikult talle üldse liiga palju lubama hakanud. Nüüd mõtlengi, et meestel on samamoodi vaja piir peale panna, nagu lastel. No nad on nagu väiksed lapsed vahel.
Ma püüan säilitada kodurahu nimel rahulikku ja pikka meelt, aga tema seda ei varja sekundikski, kui keegi ta tuju ära rikkus. Mul on kõrini. Ja kui ta siis oma sõnad suust ütleb, siis on tunne, et kas ma olen soe peast, et seda kõike kannatan?
Igastahes mul tekkiski küsimus. et kas oeln ainuke, kel jääks kelit kappi seisma ja korraldused on tegelikult pea kõik pulmadeks tehtud. Isegi makstud teatud asjad. Keegi veel end avastanud eksiteelt?
Rääkige, kuidas see teil juhtus, saatusekaaslastega oleks hea vestelda
Teema: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina tegin selle vea, et tegin pulmad ära sellise mehega. enamik inimesi selles seisus – kleit ja pulmad tellitud, teevad ikkagi ära, sest teisiti oleks justkui skandaalne. aga mees muutub järjest hullemaks. need vead, millest siin räägid, ei kao kuskile. kergesti solvumine, karjumine, ootamine, et sina lepitust otsid justkui oleksid sina süüdi – see mõjub hingele jube pärssivalt. mingi aeg peale abiellumist vaatasin ennast piltidelt ja mulle oli kühm selga tekkinud. enne oli ilus rüht. ka inimese kehahoiak muutub alandlikuks kui ta peab tihti \”roomama\” kodurahu nimel.
tee omad järeldused.[/tsitaat]
Nojah, eks seda oligi arvata. Juba ta nagu tunneb, et ma olen tem alam.
Tahtsin ka seda, et ta ei räägiks pulmadest liiga vara. Kahjuks jälle mingi kokkusaamine ja kõigile sai lauldud pulmadest. Mõtlen siin sama, et mida teha selle kutsete virnaga mis sai ise valmis tehtud (tegelikult ilusad ju said) ja kuidas mingidki rahad tagasi saada. Teatud osad summadest olen ka mina välja käinud.
Mõtlen selle peale et kuidas pulmi ära jätta, aga siis tahaskin kaduda kuskile ära.
Ja pulmakleit juba naljalt selga mõnele teisele ei lähe. Pisike teine.
Mees on ise ka vahel lahvatanud, et jätame siis pulmad ära. Aga tema pigem tegelikult ei taganeks. Lihtsalt jutt, et haiget mulle teha. Samas aga ongi see, et see tegelikult ei teegi mulle haiget, vaid sooviksingi tasahilju, et ta ütleks pulmad ära.
Masendav, kuidas elu võib ikka minna 🙁
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Tunduvalt odavam ja lihtsam on ikkagi praegu pulmad ära jätta kui hiljem ühist vara ja lapsi jagada. Kardan ka, et pärast pulmi läheb mehe käitumine pigem hullemaks. Kui veel rasedaks jääd ja väikse lapsega kodus istud, oled päris lõksus. Pole seda jama vaja. Aus eemalseisja soovitus on: jookse ruttu ja kaugele. Ja tuttavatel pole tglt eriti sooja ega külma. Korra ehk kehitavad õlgu või kergitavad kulmu ja lähevad oma eluga edasi.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Mees on selle va abiellumise pärast ilmselgelt stressis. Ta näeb, et kõik ümberringi saavad niisama elatud, mis tema naisel viga siis on, et päris päitseid pähe surub?
Mina isiklikult võtaks aja maha.
Ja kindlasti ei ole siin tegemist sellega, et vaat ei armasta jne. Abiellumine tänapäeval on suhteliselt suur ekstreemsus. Kui mõtlema hakata, et sellest hetkest alates tuleb sinu ellu veel üks seadus – abieluseadus – kus iga alustatud äri ja soetatud vara on abikaasaga kahe peale, siis võib veel eriti masendavalt mõjuda. Alustatud ärid ei tähenda sugugi alati lusti ja lillepidu, võivad tähendada ka häda ja pankrotte. Kui on tegemist majanduslikult mõtleva paariga, on vabas kooselus elamine palju turvalisem ja mõistlikum.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees on selle va abiellumise pärast ilmselgelt stressis. Ta näeb, et kõik ümberringi saavad niisama elatud, mis tema naisel viga siis on, et päris päitseid pähe surub?
Mina isiklikult võtaks aja maha.
Ja kindlasti ei ole siin tegemist sellega, et vaat ei armasta jne. Abiellumine tänapäeval on suhteliselt suur ekstreemsus. Kui mõtlema hakata, et sellest hetkest alates tuleb sinu ellu veel üks seadus – abieluseadus – kus iga alustatud äri ja soetatud vara on abikaasaga kahe peale, siis võib veel eriti masendavalt mõjuda. Alustatud ärid ei tähenda sugugi alati lusti ja lillepidu, võivad tähendada ka häda ja pankrotte. Kui on tegemist majanduslikult mõtleva paariga, on vabas kooselus elamine palju turvalisem ja mõistlikum. [/tsitaat]
Tähendab tema palus mind endale naiseks. Ja pigem olin mina see, kes oleks leppinud vabalt ka lihtsalt kooseluga.
Tegelikult ikka naljakoht küll, et kõik arvavad millegipärast, nagu ainult naine tahaks abielluda.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees on selle va abiellumise pärast ilmselgelt stressis. Ta näeb, et kõik ümberringi saavad niisama elatud, mis tema naisel viga siis on, et päris päitseid pähe surub?
Mina isiklikult võtaks aja maha.
Ja kindlasti ei ole siin tegemist sellega, et vaat ei armasta jne. Abiellumine tänapäeval on suhteliselt suur ekstreemsus. Kui mõtlema hakata, et sellest hetkest alates tuleb sinu ellu veel üks seadus – abieluseadus – kus iga alustatud äri ja soetatud vara on abikaasaga kahe peale, siis võib veel eriti masendavalt mõjuda. Alustatud ärid ei tähenda sugugi alati lusti ja lillepidu, võivad tähendada ka häda ja pankrotte. Kui on tegemist majanduslikult mõtleva paariga, on vabas kooselus elamine palju turvalisem ja mõistlikum. [/tsitaat]
Juhul kui austatud Kägu pole märganud siis kehtib meil uus perekonnaseadus, mis määrab enne abielu registreerimist varasuhte. Lahusvara on muuseas täitsa esindatud.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
kuule eelviimane kägu, abielu on eelkõige emotsioon, kõiki muid aspekte saavad mõistlikud inimesed reguleerida igasugu paberitega
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees on selle va abiellumise pärast ilmselgelt stressis. Ta näeb, et kõik ümberringi saavad niisama elatud, mis tema naisel viga siis on, et päris päitseid pähe surub?
Mina isiklikult võtaks aja maha.
Ja kindlasti ei ole siin tegemist sellega, et vaat ei armasta jne. Abiellumine tänapäeval on suhteliselt suur ekstreemsus. Kui mõtlema hakata, et sellest hetkest alates tuleb sinu ellu veel üks seadus – abieluseadus – kus iga alustatud äri ja soetatud vara on abikaasaga kahe peale, siis võib veel eriti masendavalt mõjuda. Alustatud ärid ei tähenda sugugi alati lusti ja lillepidu, võivad tähendada ka häda ja pankrotte. Kui on tegemist majanduslikult mõtleva paariga, on vabas kooselus elamine palju turvalisem ja mõistlikum. [/tsitaat]
ah ole kuss. abiellumine ja pulmade korraldamine võib loomulikult stressi tekitada, aga siis pole vaja ka mingeid naisekspalumisi. ega vanemad vägisi abielu ei korralda, mees ikka ise asjaline juures.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Jätsin pulmad ära. Aasta pärast siiski abiellusime. Sellest päevast nüüdseks 22a.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Mind paluti koguni kolm korda naiseks,kusjuures esimest korda siis,kui olime mingi paar kuud tuttavad olnud.Kõik oli nii ilus,et ei uskunudki,et elu võib selline lill olla.Käisime koos igal pool,tundus nagu me oleks määratud elu lõpuni kokku jääma.Siis viisime avaldused sisse .Pulmi teha ei plaaninud,ainult enda jaoks.Mees suure suuga jahvatas ise kõigile,et hakkab abielluma.Siis kui juba riided ja sõrmused olemas,kõik plaanitud-3 päeva enne pulmapäeva käis tema vend,pööras tal ajud täiesti ringi selles suhtes-et perekond enam kunagi ei suhtle,kui ta minuga abiellub jne.(perekond mind ei sallinud,kuigi oli ainult 1 kord näinud,ega tundnudki mind)et mees oli veerand tunniga teiste poolt selles suhtes ringi nii muudetud ja ei abiellunudki,aga sellest hetkest oli minu õnn,kui peoga pühitud,venitasime mingi aasta veel kummi,kuigi oleks kohe pidanud ta pikalt saatma.minu oma lollus ka muidugi,aga mis teha see hetk oli nii suur armumine.nüüd oleme lahus ja ma tänan jumalat,et selle tõpraga ei abiellunud.nüüdseks on roosad prillid ammu eest ära kukkunud ja ma mõtlen õudusega,mis elu oleks sellise mehega abielus olles.tal on ühesõnaga olemas kõik vead,mis mehel olla ei tohiks ja ma ei räägi seda mingist kibestumisest-seda ma ei ole,vaid näen asju nii reaalselt nagu muud inimesed ammu juba mulle rääkisid.nii,et armastus teeb pimedaks ja see on uskumatu-kui pimedaks.D
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Selleks kihlusperiood ehk nn pulmaooteaeg ongi, et lõplikult selgeks teha, kas just selle kaaslasega soovitakse pere luua ja ülejäänud elu koos veeta. Suurepärane, kui selgus saabub enne pulmi! Abiellumise eesmärk ei ole kleit ja pidu! Ehk aitab sind mõtlemine, kas ilma peo ja kleidita ka abielluda tahad?
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Minul onupoeg tegi pulmad nii, et olid pruudiga juba suures tülis, kui registreerima läksid. Aga kuna suguvõsa oli kokku kutsutud, pidu korraldatud, siis tegid peo ära. Lahku läksid vist pool aastat hiljem ja ametlikult lahutasid poolteist aastat hiljem.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Mul juhtus selline lugu, et mees lõi põnnama 10 päeva enne registreerimist. Sõbrad (kõik vallalised) ussitasid muudkui, et abielu on karm ja kole värk, võib juba kohe eluga hüvasti jätta 🙂 Eks mees jäi uskuma ja tühistas pulmad. Nii et mul jäi ka kleit ja kingad kappi vedelema, osa registreerimistasust sai siiski tagasi.
Arvan, et kui kahtled, siis on õigem mitte abielluda. Tagantjärgi tarkus pole mingi tarkus – seega kui juba eos tead ette ära, et sellest head nahka ei tule, siis milleks üldse pingutada?
8 kuud hiljem tekkis äkki mehel tuline rutt uuesti avaldused sisse viia (ei, ma ei olnud rasedaks jäänud – kui te seda arvate). Läksimegi päeva pealt uuesti avaldusi kirjutama ja 30p hiljem oli registreerimine. Sellel korral olin mina see, kes natuke kahtles. Kui oli see jah-sõna ütlemine, siis mehel pidi süda seisma jääma. Ta kartis, et ma siiski ‘ei’ ütlen.
Siiani ei ole kahtsenud nii esimeste pulmade ärajäämist kui ka teiste pulmade toimumist. Mees vist kahetseb küll, et ta esimesel korral kartma lõi 🙂
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
olete pulma terve aasta planeerinud?
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Mina soovitan ka ära jätta! Kui juba praegu on suhe üks suur punnitamine ja meelehärm, siis ainult hullemaks läheb. Abiellumine on asi, mida mõlemad osapooled peavad sügaval südamepõhjas täiesti veendunult tahtma. Ja üldse peaks endale selgeks tegema, mis on suhte mõte. Minu jaoks on suhte mõte see, et 2 inimest naudivad üksteist ja on koos õnnelikud. Kui ollakse õnnetud ja teineteisele haiget tehakse, tuleb asi ära lõpetada.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Esialgu ära päris ära pulmi jäta, ehk on võimalik edasi lükata? Mehele annaks siis selle võrra \”armuaega\” – kui asjad ei muutu, jäävadki pulmad ära.
Lõpliku otsuse teed muidugi ise. See siin on vaid üks variant paljudest.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Mina jätaks ka pulmad ära kui pidev tüli majas. Pulmakleidi annab alati maha müüa või hoopis ära värvida ja ümber teha lasta. Ja suva mis sõbrad-sugulased arvavad, ega nemad sinu elu ei ela.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Üleüldse ei saa ma aru sellest asjast, miks OSTETAKSE kleit pulmadeks. Kannad seda üksainumas kord elus, kui ka teist-kolmandat… korda abiellud, siis ei pane ju sama kleiti ikkagi selga?! Lastele võid jätta aga selle 20+ aastaga on see mood niipalju muutunud, et ei taha seda kleiti keegi.
Mis te teete selle kleidiga siis pärast pulmi? Võtate kapist välja ja vaatate?
Miks te ei rendi pulmakleiti?
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
pulmakleit peaks ikka jääma mälestuseks. ise kahetsen väga, et viisin lolli peaga myyki. kui nyyd veel leiaks kusagilt yles oleksin siiralt rõõmus. hiljuti tuli mehega jutuks ja tema ytles samuti, et lollisti sai tehtud.
aasta siis oli 85-s!!
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Teemaalgataja asemel jätaksin täiesti kindlasti pulmad ära. Mitte mingil juhul ei abielluks sellises olukorras. Jube mõeldagi.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]olete pulma terve aasta planeerinud?[/tsitaat]
Aasta on mõistlik aeg. Me hakkasime 9 kuud varem ja 70% kohtadest olid kinni ja unistuste kohta ei saanud. Üleüldse valikut oli vähem. Kahetsus selles osas..
Mõni planeerib 2a ette, et unistuste pulm tuleks.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul juhtus selline lugu, et mees lõi põnnama 10 päeva enne registreerimist. Sõbrad (kõik vallalised) ussitasid muudkui, et abielu on karm ja kole värk, võib juba kohe eluga hüvasti jätta :)…[/tsitaat]
Minu mehe sõbrad ussitasid ka, et me ei ela aastatki koos ja läheme riidu jne jne. Nüüdseks üle 10 aasta juba koos. Sõbrad ka häbenevad tagantjärele.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Minu mehe sõbrad ussitasid ka, et me ei ela aastatki koos ja läheme riidu jne jne. Nüüdseks üle 10 aasta juba koos. Sõbrad ka häbenevad tagantjärele.[/tsitaat]
Ma sain tükk aega hiljem teada, et see kõige suurem ‘ussitaja’ oli tegelikult minusse kõrvuni armunud ja soovis mind hoopis endale võita.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Ma sain tükk aega hiljem teada, et see kõige suurem ‘ussitaja’ oli tegelikult minusse kõrvuni armunud ja soovis mind hoopis endale võita.[/tsitaat]
Uskumatu! Ja ikkagi ei saanud ta oma tahtmist 🙂
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jätsin pulmad ära. Aasta pärast siiski abiellusime. Sellest päevast nüüdseks 22a.[/tsitaat]
Äkki seletad, kuidas see teil siis toimis? Selles mõttes, et ma kujutan ette, et selleks, et pulmi ära jätta, peaks kopp ikka päris ees olema ja sellega kaasneks ilmselt siis ka lahkukolimine vms. Või saitegi rahulikult kokkuleppele, et ärme lihtsalt abiellume, elame niisama edasi?
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Äkki seletad, kuidas see teil siis toimis? Selles mõttes, et ma kujutan ette, et selleks, et pulmi ära jätta, peaks kopp ikka päris ees olema ja sellega kaasneks ilmselt siis ka lahkukolimine vms. Või saitegi rahulikult kokkuleppele, et ärme lihtsalt abiellume, elame niisama edasi?[/tsitaat]
Mina hakkasin kõhklema. Kõiges. Endas, temas… Mul jäi ema väga raskesti haigeks ja siis pugesin selle taha, et lükkame edasi. Lasin ennast suunata kodulinna praktikale ja olime seetõttu mõnda aega lahus. Sügisest läksin uuesti õppima, siis hakkasime uuesti koos elama ja üks hetk tundsin, et tema on see õige.
Esimene kord tahtsime minna vaikselt registreerima, kleit oli mul lastud teha. Ma tean, et mõned sugulased, kellele me polnud ei rääkinud ega kutset saatnud, olid sellel päeval Õnnepalee ees.
Teine kord võttis mu ema orgunnimise enda peale. Päris suured pulmad olid. Kleit oli seesama, mis aasta aega oma aega ootas.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Natuke teemast välja aga ma vaatan TLC kanalilt Rich Bride Poor Bride ja ma alati imestan kuidas nad lõpuks ikka abielluvad 🙂
Kõik need tülid ja kismad aga lõpuks on kõik häppid.
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
Enamuse naiste jaoks vist ongi abiellumine happy end. paljud tobedad romantilised filmidki lõppevad niimoodi.
nagu see olekski ülim saavutus mille poole püüelda. mina sellest aru ei saa.
vähe on õnnelikke abielusid. milleks üldse kogu see vaev ja illusioonid? ilma meheta peetakse ennast kuidagi poolikuks või ebaõnnestunuks?
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Üleüldse ei saa ma aru sellest asjast, miks OSTETAKSE kleit pulmadeks. Kannad seda üksainumas kord elus, kui ka teist-kolmandat… korda abiellud, siis ei pane ju sama kleiti ikkagi selga?! Lastele võid jätta aga selle 20+ aastaga on see mood niipalju muutunud, et ei taha seda kleiti keegi.
Mis te teete selle kleidiga siis pärast pulmi? Võtate kapist välja ja vaatate?
Miks te ei rendi pulmakleiti?[/tsitaat]
127 a vana pulmakleit…
RE: Pruutkleit kapis, selga ei saanudki panna?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]pulmakleit peaks ikka jääma mälestuseks. ise kahetsen väga, et viisin lolli peaga myyki. kui nyyd veel leiaks kusagilt yles oleksin siiralt rõõmus. hiljuti tuli mehega jutuks ja tema ytles samuti, et lollisti sai tehtud.
aasta siis oli 85-s!![/tsitaat]
mis see s seal 85-s l6pus t2hendab?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
