Teema: Puhkusetasu koos palgaga

see on lihtsalt selle uue lollaka tulumaksuseaduse tagajärg.

veel hullem on neil, kes lõpparve saavad nt koondamise korral:
– kõigepealt saavad lõpparve, kõik summad (palk, koondamistasu, puhkusehüvitus jne) korraga kätte
– sellelt võtab riik max võimaliku tulumaksu
ja siis kui verivärske koondatu on end töötukassasse juba arvele võtnud ja paar korda seal juba end näitamas käinud, tuleb talle lisaks ca kuu aja pärast maksuametist ülikuri e-mail selle kohta, et kuna tema üleelmise kuu sissetulek oli riigi arvates õõvastavalt suur, peaks ta kiiremas korras oma tööandja raamatupidamisega ühendust võtma ning esitama avalduse, mis oluliselt vähendaks tulumaksuvaba osa suurust palgast.

Väga nõme see uus süsteem. Ootasin 600 eur võrra suuremat dekreediraha kui laekus. Järgmisel aastal saan enammakstud tulumaksu tagasi, aga miks ma pean riigile laenama. Arvestasin, et ostan lapsele kõik vajalikud asjad praegu, aga ei saanud, sest elada peame 4,6 k 🙁

#2854773:

Kui asi oli nii, et puhkus algas näiteks 4. juunil, aga palgapäev oli 10. juunil ja maksti välja nii palk kui puhkusetasu, ongi kõik õige, saidki kahe kuu raha korraga ja seega kuna summa oli liiga suur, maksuvaba vähenes. Kui palk ja puhkusetasu kokku olid piisavalt suured, ei saanud üldse mingit maksuvaba. Variant on see, et suhtled raamatupidajaga, et kanda puhkusetasu osa firmale tagasi ja paluda tal see kanda niimoodi, et igal palgapäeval laekub sama summa.

Kuidas nii?
Selle näite puhul maksti 10. juunil ju mai kuu palk. Kui puhkus algas nt 4. juunil ja teemaalgataja soovis puhkuseraha saada koos palgaga, siis saab ta selle kätte 10. juulil.
Mina puhkasin mai alguses ja palusin puhkuseraha koos palgaga maksta. Sain 10. juunil mai kuu palga ja puhkuseraha, summa ei olnud oodatust väiksem.

#2854795:

#2854779:

Väga nõme see uus süsteem. Ootasin 600 eur võrra suuremat dekreediraha kui laekus. Järgmisel aastal saan enammakstud tulumaksu tagasi, aga miks ma pean riigile laenama. Arvestasin, et ostan lapsele kõik vajalikud asjad praegu, aga ei saanud, sest elada peame 4,6 k ????

Dekreedirahasid ei puuduta uus süsteem kuidagi. Nendelt on alati esimesest eurost tulumaks võetud.

Aga puudutab viimast laekunud palka küll. Kui rsp tasu ja palk laekuvad ühel kalendrikuul, siis tuleb palga pealt ka esimesest sendist tulumaksu maksta (isegi kui muidu kehtib tm vaba määr).

#2854833:

#2854813:

#2854773:

Kui asi oli nii, et puhkus algas näiteks 4. juunil, aga palgapäev oli 10. juunil ja maksti välja nii palk kui puhkusetasu, ongi kõik õige, saidki kahe kuu raha korraga ja seega kuna summa oli liiga suur, maksuvaba vähenes. Kui palk ja puhkusetasu kokku olid piisavalt suured, ei saanud üldse mingit maksuvaba. Variant on see, et suhtled raamatupidajaga, et kanda puhkusetasu osa firmale tagasi ja paluda tal see kanda niimoodi, et igal palgapäeval laekub sama summa.

Kuidas nii?

Selle näite puhul maksti 10. juunil ju mai kuu palk. Kui puhkus algas nt 4. juunil ja teemaalgataja soovis puhkuseraha saada koos palgaga, siis saab ta selle kätte 10. juulil.

Mina puhkasin mai alguses ja palusin puhkuseraha koos palgaga maksta. Sain 10. juunil mai kuu palga ja puhkuseraha, summa ei olnud oodatust väiksem.

No ju ta siis ikka sai mai palga ja juuni puhkusetasu koos, sest kuidas muidu sai summa oluliselt väiksem olla.

Teemaalgataja ütles, et soovis puhkusetasu koos palgaga ja rahaga solgutamine on tema arvates tüütu. Miks ta siis oleks pidanud paluma oma puhkusetasu liitmist eelmise kuu palgaga? See on ju eriti keeruline raha solgutamine.
Ja miks ta sellisel juhul enammakstud tulumaksu veebruaris deklaratsiooniga tagasi ei saa (Nüüd aga selgus, et kaotasin sedasi üsna kena summa oma palgast, mida tagasi ei saagi)? See poleks ju pidanud muutma aastatulu.

§ 70. Puhkusetasu
(1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.

(2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

#2854853:

Mina ei raiska oma dekreedi raha, vaid see jääb pangaarvele alles. Lapsele olen iga kuu midagi ostnud, seega suuri väljaminekuid enam ei ole. Lisaks olen selline inimene, kes on pannud ja paneb raha kõrvale. Mainiks ära, et ma pole kõrgepalgaline, täiesti tavaline müüja.

Elad seega mehe rahast ja oma palga paned kõrvale? Sest dekreediraha on ju mõeldud asendama seda palka, mida sa muidu sel ajal oleksid saanud.

#2854909:

#2854853:

Mina ei raiska oma dekreedi raha, vaid see jääb pangaarvele alles. Lapsele olen iga kuu midagi ostnud, seega suuri väljaminekuid enam ei ole. Lisaks olen selline inimene, kes on pannud ja paneb raha kõrvale. Mainiks ära, et ma pole kõrgepalgaline, täiesti tavaline müüja.

Elad seega mehe rahast ja oma palga paned kõrvale? Sest dekreediraha on ju mõeldud asendama seda palka, mida sa muidu sel ajal oleksid saanud.

Ei ela. Nagu mainisin siis panen raha kõrvale ja saan väga hästi hakkama, maksud on makstud ja toit laual. Ka emapalgast kavatsen teatud summa iga kuu kõrvale panna, et ei peaks tööle minema varem kui tahaks. 🙂

#2854853:

Kuidas saab nii elada? Sul oli enne dekreeti aega osta asju küll ja küll, et ei peaks dekreedi ajal suure väljamineku tegema. Isegi kui oleksid saanud natukene suurema sissetuleku, siis mis see aidanud oleks? Oleksid kõik raha lasteasjadele kasutanud ja 4.6 kuud oleksid niisama õhust elanud, sest siis raha enam ju poleks alles jäänud, või mis?
Oskus rahaga ümber käia on suur 0.

Mul küll probleemi pole, sest juba mitmes laps ja eelnevalt varusid ka, aga võiks ka minul probleem olla. Nimelt koondati mind pool aastat tagasi ühelt töökohalt ära ja alles jäi vaid osalise koormusega töökoht. Rasedana uut töökohta otsima ei hakanud (koondamisteade tuli enne rasedust) ja olengi pool aastat elanud 70% väiksema palgaga kui enne seda. Mille eest ma vajadusel oleksin pidanud neid asju kõiki ostma?
RSP tuleb aga eelmise kalendriaasta järgi ja seega minu jaoks nö õiges suuruses. Nüüd annan riigile “laenu” ja saan järgmisel aastal suure summa enammakstud tulumaksu tagasi.
Minul on mitmes laps ja vanust ka nii palju, et elu jooksul on üht-teist kogunenud, et ei olegi probleemi, aga arvestades seda, et paljudel alles esmakordselt emakssaavatel ei ole sellist seisu kui mul (ma olen alati ka üsna normaase palgaga olnud), siis on see tegelikult probleem küll ja ei ole tegu vaid inimeste oskamatusega rahaga ümber käia. Mida pole, sellega ei saa osatagi ümber käia…

Teemaalgatajale: saad oma puudujääva osa järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tagasi, päris kaotsi see ei lähe. Edaspidi sellise olukorra vältimiseks lase endale puhkusetasu maksta nii nagu tavaliselt palk sulle iga kuu laekub (ehk puhkusetasu makstakse sulle palgapäeval).

Ma ei saa ka üldse aru, miks ta midagi vähem sai ja millal ta teie meelest selle suurema summa tulumaksu jaoks sai? Mu meelest juhul, kui lased raha kanda üle palgapäeval, ei tohiks just midagi kaotada, sest iga kuu laekub siis sama summa, mis palgapäeviti ikka. Kui puhkuseraha ette saada, siis tuleb see koos palgaga- seega on summa korraga suurem kui tavapalk ja siis nüüdse tulumaksusüsteemi järgi võib jah rahas kaotada esialgu, aga ka siis ei oleks paarkümmend euri kadunud ja tagasi seda ei saagi- nagu teemaalgataja väitis, vaid see tuleks tuludeklaratsiooniga tagasi. Nii et teie, kes te aru saite, milles teemalgataja probleem seisnes ja kuidas see tekkis, võiksite seda mulle ka selgitada.

Mulle tundub, et teemaalgataja probleem on pigem selles, et kui kuu hiljem (peale puhkust) oma puhkuserahad saab, siis on ka puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuud erinevad. Et siis võetakse 6 eelnevat kuud, millest üks kuu (või siis mingid nädalad, päevad sellest) ei ole inimene tööd teinud, ehk siis see puhkus on juba sealhulgas. Aga kui enne makstakse, siis on 6 kuud puhast tööd ja seetõttu tuleb ilmselt ENNE makstes ka puhkusetasu suurem.

#2855284:

Teemaalgataja siin. Nii palju vastukaja, aitäh! Puhkasin mais, kaks nädalat, puhkuseraha ette ei soovinud, seega raha laekus tavalisel palgapäeval, ehk 5.juunil. Vahe on paarkümmend eurot, mis minu jaoks on üsna suur summa siiski. Jäänuks puudu mingi 1.65 või 3.- siis veel okei, mugavus maksab, sest mu jaoks see raha jupitamine on tüütu ja nõme. Saan siis aru, et kõik on õige? Kahju on sellest, et raamatupidamine ei pea vajalikuks töötajat teavitada sellistest asjadest. Mina tõesti ei ole pädev neis teemades ja see oli üsna halb üllatus, kuna luusinud ma pole, haige olnud pole, palk on kindel kuupalk ja siis sedasi. Soovisin vaid, et ei peaks seda raha sinna-tänna kandma, aga tulemusena hoopis kaotasin summas. Normaalne.

Kas oled saanud viimased 6 kuud alati täpselt sama summa palka? Kui oled, siis oleksid pidanud saama ka koos puhkuserahadega täpselt sama summa kui eelnevad kuud (või veidi rohkem). Kui paneksid ehk täpsemad summad kirja, siis oskaks täpsemalt öelda, kas on midagi valesti

#2855284:

Teemaalgataja siin. Nii palju vastukaja, aitäh! Puhkasin mais, kaks nädalat, puhkuseraha ette ei soovinud, seega raha laekus tavalisel palgapäeval, ehk 5.juunil. Vahe on paarkümmend eurot, mis minu jaoks on üsna suur summa siiski. Jäänuks puudu mingi 1.65 või 3.- siis veel okei, mugavus maksab, sest mu jaoks see raha jupitamine on tüütu ja nõme. Saan siis aru, et kõik on õige? Kahju on sellest, et raamatupidamine ei pea vajalikuks töötajat teavitada sellistest asjadest. Mina tõesti ei ole pädev neis teemades ja see oli üsna halb üllatus, kuna luusinud ma pole, haige olnud pole, palk on kindel kuupalk ja siis sedasi. Soovisin vaid, et ei peaks seda raha sinna-tänna kandma, aga tulemusena hoopis kaotasin summas. Normaalne.

oled sa viimasel 6 kuul puhanud või haigus/hoolduslehel olnud? nende võrra võib puhkuseraha väheneda küll võrreldes palgaga.
kui kahtled, küsi raamatupidajalt palgalipikut, seal on arvutuskäik näha. või proovi ise https://www.kalkulaator.ee/et/puhkusekalkulaator
raha kaotamises ei ole süüdi raamatupidaja, vaid kehtiv maksusüsteem, sellest on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud, nt http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jargmisel-aastal-voib-puhkuserahaga-kaasneda-kopsakas-arve?id=80500110

Kui puhkusetasu arvutatakse 6 kuu keskmise alusel, siis võib see töötasust erineda küll. Ja lisaks küsimus, mitme päeva eest puhkuseraha said (kui nt olid mais töölt eemal täpselt 14 klp, siis võisid sa tegelikult ära kasutada 13 klp puhkust ja ka tasu vastavalt väiksem, sest mais on 2 riigipüha).

#2855464:

Kahju on sellest, et raamatupidamine ei pea vajalikuks töötajat teavitada sellistest asjadest. Mina tõesti ei ole pädev neis teemades ja see oli üsna halb üllatus, kuna luusinud ma pole, haige olnud pole, palk on kindel kuupalk ja siis sedasi.

Sa pead lihtsalt tööandja käest küsima arvutuskäiku ja seletust, kuidas niisugune summa saadi ja sulle peab seletatama:
TLS § 28
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;

Ilma sinupoolse nõudmiseta ei ole tööandja kohustatud teatisi väljastama, nii et avalda ise soovi ja saad täpselt teada. PK sind põhjuse leidmisel aidata ei saa ju.

#2855864:

#2854844:

#2854795:

#2854779:

Väga nõme see uus süsteem. Ootasin 600 eur võrra suuremat dekreediraha kui laekus. Järgmisel aastal saan enammakstud tulumaksu tagasi, aga miks ma pean riigile laenama. Arvestasin, et ostan lapsele kõik vajalikud asjad praegu, aga ei saanud, sest elada peame 4,6 k ????

Dekreedirahasid ei puuduta uus süsteem kuidagi. Nendelt on alati esimesest eurost tulumaks võetud.

Aga puudutab viimast laekunud palka küll. Kui rsp tasu ja palk laekuvad ühel kalendrikuul, siis tuleb palga pealt ka esimesest sendist tulumaksu maksta (isegi kui muidu kehtib tm vaba määr).

Kahjuks pole sa asjast absoluutselt aru saanud. Tööandja lähtub tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel esitatud avaldusest ja sellest, kui palju ta töötajale sel kuul raha välja maksab, mingid teised laekumised pole tema asi. Tööandja muide ei teagi rasedus-sünnituspuhkuse tasust mitte midagi, millal see laekus või kui suur on.

Tööandja tõesti ei pea teadma. Antud juhul ongi töötaja ise süüdi, et ei esitanud tööandjale õigel ajal avaldust tm määra muutmiseks. Seda avaldust saab ju iga kuu esitada – kui on teada, et järgmisel kuul tuleb tavapärasest suurem sissetulek, siis ütleb tööandjale ja see arvestab uue tm määra. Puhkusegraafikud pannakse ju esimeses kvartalis paika – igaüks teab, millal tööl/puhusel ja saab vajadusel kuu varem avalduse teha.