Norimine on ka Kuoma saabaste pärast. Mu pojal lai ja kõrge jalg ja need on nii head talvesaapad, aga ma ei osta neid talle, sest lugesin taolist teemat juba siis, kui laps veel algklassides oli ja sain teada, et koledamaid saapaid ei ole olemas. Nii kahju. Aga selles olen kindel, et paljud vanemad ise kritiseerivad valjuhäälselt inimeste välimust lapse kuuldes, mistõttu hakkab ka laps tähelepanu pöörama teiste väljanägemisele.
Issand, kui haige. Norija leiab ikka põhjuse. See võib olla ka kadedus, tahab endale Kuomasid, aga ei osteta, siis parastab teisi.
Tegelikult, kui laste kasvukõveraid vaadata, siis maksimum mõõdud on 6-lt mingi 140 cm ja 9-lt 162 cm. Seega ilmselt võib vaja minna ka suuremaid. Ise ei tohi riietust halvustada ja titekaks nimetada ning oma lapsi ka suunata, et normist eos vähendada, vältida.
Koolis sukkpükste ja kombeka kandmine vajus ära puht prakilistel kaalutlustel, mitte seepäeast, et laps ei kandnud või ei tohiks kanda või noriti vms. Poisile pikkade püste alla terveks koolipäevaks sukkpükse jätta oli liiast (palav). Kombekas ka muutus tülikaks, kui kooli raames kuskil teatris, muuseumis käisid. Niigi üljuhul kiire ja kitasas riietevahetus ning paksemad püksid jäid muuseumis/teatris jalga. Kui oli vahemaa selline, et mõistlik ikkagi jalga panna, mõnikord ei pandudki,kuigi kooli tulekuks ja koju minekuks oli pikema maa ja külma tõttu mõistlik panna. Kombekaga tuli saapaid mitu korda ära tagasi panna kombeka äravõtmiseks ja selgapanemiseks. Kui ainult õue ja kelgimäele müttama, siis oma laps kasutas hea meelega 7-8 aastaselt kindlasti sukkpükse (sooja pesu püksid koos sokkidega selles vanuses ei olnud veel mugavaks riietuseks) ning kombekadki olid veel õues rohkem aega veetvatel lastel väga paljudel kasutuses.
Tegelikult, kui laste kasvukõveraid vaadata, siis maksimum mõõdud on 6-lt mingi 140 cm ja 9-lt 162 cm. Seega ilmselt võib vaja minna ka suuremaid. Ise ei tohi riietust halvustada ja titekaks nimetada ning oma lapsi ka suunata, et normist eos vähendada, vältida.
Koolis sukkpükste ja kombeka kandmine vajus ära puht prakilistel kaalutlustel, mitte seepäeast, et laps ei kandnud või ei tohiks kanda või noriti vms. Poisile pikkade püste alla terveks koolipäevaks sukkpükse jätta oli liiast (palav). Kombekas ka muutus tülikaks, kui kooli raames kuskil teatris, muuseumis käisid. Niigi üljuhul kiire ja kitasas riietevahetus ning paksemad püksid jäid muuseumis/teatris jalga. Kui oli vahemaa selline, et mõistlik ikkagi jalga panna, mõnikord ei pandudki,kuigi kooli tulekuks ja koju minekuks oli pikema maa ja külma tõttu mõistlik panna. Kombekaga tuli saapaid mitu korda ära tagasi panna kombeka äravõtmiseks ja selgapanemiseks. Kui ainult õue ja kelgimäele müttama, siis oma laps kasutas hea meelega 7-8 aastaselt kindlasti sukkpükse (sooja pesu püksid koos sokkidega selles vanuses ei olnud veel mugavaks riietuseks) ning kombekadki olid veel õues rohkem aega veetvatel lastel väga paljudel kasutuses.
Teatris küll kahtlen, et lubatakse kellelgi paksudes talvepükstes ja talvesaabastes etendust vaadata.
Tegelikult, kui laste kasvukõveraid vaadata, siis maksimum mõõdud on 6-lt mingi 140 cm ja 9-lt 162 cm. Seega ilmselt võib vaja minna ka suuremaid. Ise ei tohi riietust halvustada ja titekaks nimetada ning oma lapsi ka suunata, et normist eos vähendada, vältida.
Koolis sukkpükste ja kombeka kandmine vajus ära puht prakilistel kaalutlustel, mitte seepäeast, et laps ei kandnud või ei tohiks kanda või noriti vms. Poisile pikkade püste alla terveks koolipäevaks sukkpükse jätta oli liiast (palav). Kombekas ka muutus tülikaks, kui kooli raames kuskil teatris, muuseumis käisid. Niigi üljuhul kiire ja kitasas riietevahetus ning paksemad püksid jäid muuseumis/teatris jalga. Kui oli vahemaa selline, et mõistlik ikkagi jalga panna, mõnikord ei pandudki,kuigi kooli tulekuks ja koju minekuks oli pikema maa ja külma tõttu mõistlik panna. Kombekaga tuli saapaid mitu korda ära tagasi panna kombeka äravõtmiseks ja selgapanemiseks. Kui ainult õue ja kelgimäele müttama, siis oma laps kasutas hea meelega 7-8 aastaselt kindlasti sukkpükse (sooja pesu püksid koos sokkidega selles vanuses ei olnud veel mugavaks riietuseks) ning kombekadki olid veel õues rohkem aega veetvatel lastel väga paljudel kasutuses.
Teatris küll kahtlen, et lubatakse kellelgi paksudes talvepükstes ja talvesaabastes etendust vaadata.
Sa pol vist ise koolilastega kaasas käinud. Mina olen ja enamus, kel paksemad püksid peal, jätisid püksid jalga, jope, müts, sall võti ära. Õnneks kõik käimised ei ole talvel ülikülmaga. Mõned jätsid lühikeseks maaks paksud püksid peale panemata ka (laste emad ju teavad, et sa võid suunat riietust palj utahad, agas ikka võivad nad paljpäi, jopeta jne koduteel “vahele” jääda). Mul kingad kaasas tõesti kõige prosemal ajal, muul ajal ka saapaga teatris, kontserdil ja keegi pole välja ajanud. Kui hästi vaadata, siis paljud ei pane õhtul teatrisse minneski enam pidulikumalt riidesse, rääkimata siis koolipäeva vahel toimuvast kooli õppekäigust.
Aga kooli ajal oli meil ka kombineeritud variant: paksem jope üleval ja õhemad püksid all või ka hommikul kevadel täikomplek, lõunase päiksega ja soojema ilmaga püksteta variant.
Õppekäik teatrisse on ju ette teada. Teater on pidulikum koht. Teatrisse ei minda suusapükstes, seda tahtsin öelda. Suusapüksid võetakse garderoobis ära.
Narrimine asjade, riiete pärast on nõme. Aga siin tuleb vahet teha, kas on tegemist pahatahtliku narrimise, või lihtsalt suusoojaks öelduga.
Peres 3 poissi erinevas vanuses, noorem esimeses klassis. Meil kooliealistel olnud kõik need esemed, kaasaarvatud Kuoma saapad. Kui muidu kooliskäies lastel kombe või komplekt kooliriiete peal, siis teatrisse, muuseumisse minnes on praktilisem sellel päeval sukkpüksid pükste alla panna. Samuti kasutasid lapsed sukkpükse sügisel pükste all kui ilmad juba kõledad kuid kombet, komplekti palju veel.
Oleneb ikka lasteaialapsest – minu poeg kandis suusrust 134-140 viimases rühmas, kuigi jah, selles suuruses oli tal ka üks koolivend 7. klassis. Seega kõigepealt: lapsed on erinevad. See nr. 140 kombekas sobib tõesti vanuses 5/6 – 14.
Teine teema on lapse enda tunnetus. Minu laps soovis 1. klassis kohe jopet ja pükse, kuid poole talve pealt ostsime kombeka lisaks. Kool ka soovitas kehalise kasvatuse tundideks olemasolul kombekas kooli tuua. Käis selle kombekaga kooli kehalise õuetundides veel 2. klassisgi.
Tuukrimütsid jm. – see on maitseasi. Mul üks laps kandis neid ilma narrimiseta 1. klassis veel, teine ei ole kunagi kandnud: kurtis, et ebamugav. Selle asemel olid paeltega mütsid, mida andis siis kootud läki-läki vastu vahetada. Üldse, ma ei tea, kas viga on ülikoolilinnas või milleski muus: riietuse üle narrimist ei ole koolis eriti kuulnud.
Silma jäänud erinevatest teemadest, et juhul kui miskit sellist koolilapsel kasutuses siis nagu peabki narrima, kuna titekas ju. Tuukrimütsid 56-58 suuruseni saadaval, kombed 140 suuruseni, tegelikult leiab ka suuremaid. Laste sukkpüksid 160 suuruseni, poisid ei ole vist lapsed. Huvitav kellele need kõik on mõeldud, kuna lasteaiaealised kannavad väiksemaid numbreid.
Mis su häda täpsemalt on? Meil ei narri keegi kedagi, kolmest lapsest kaks loobusid jah tuukrimütsidest 1.-2. klassis, aga tütar käib rahumeeli veel viiendas klassis külmaga kombekaga ja tuukrimütsiga, tema ütleb, et on hea ja külm ei tule sisse kuskilt, hea kelgutada ja möllata. On ka veel suuremaid suuruseid, reimal on kombekaid olemas ka 158, 164. Praegu on ta 146 ja võib-olla ta palubki veel järgmiseks talveks uut. Mitte keegi ei kobise. Kui sul on mingid “punased jooned”, peaksid oma kiusujoonega tegelema, kui kisub võõraid lapsi vahtima ja mõttes silmi pööritama.
Ei saa aru, mis lapsed need on, kes teisi norivad ja mis peredest need tulevad. Hirmus lugedagi, millega koolis on aega tegeleda.
Eks need tulevadki nendest “punaste joontega” emmede peredest. Tee oma lapsega mis tahad, teiste laste riietus ei ole sinu kommenteerida ega halvustada. Võta ise tedamiseks ja õpeta oma lapsele ka, teemaalgataja.
Seda ei saa kuidagi vältida, et koolilaste hulgas tekivad teatud trendid ja soovitage kanda selliseid asju nagu teised, üks kannab, siis tahab teine ka. Et kui laps on käinud tuukrimütsiga ja näeb, et hoopis popim on mingi teine müts jne. See, et laps enam mingit asja selga ei pane, ei tähenda kohe kiusamist.
Ole rahulik, on emasidki laste pidulikul kontserdil suusapükstes nähtud. Kui enamik arvab, et see pole ok, siis on siiski palju ka neid, kes arvavad, et mis pole otseselt keelatud on lubatud ja kui tal nii on mugavam, siis teebki nii. Klassijuhataja peale saab ju alati kaevata kui see “jälle mingeid oma nõmedaid reegleid” hakkab kehtestama ja kasvatama selle asemel, et laste isiksust arendada.
Ole rahulik, on emasidki laste pidulikul kontserdil suusapükstes nähtud. Kui enamik arvab, et see pole ok, siis on siiski palju ka neid, kes arvavad, et mis pole otseselt keelatud on lubatud ja kui tal nii on mugavam, siis teebki nii. Klassijuhataja peale saab ju alati kaevata kui see “jälle mingeid oma nõmedaid reegleid” hakkab kehtestama ja kasvatama selle asemel, et laste isiksust arendada.
On olulisemat kui kellegi riietust kusagil vahtida ja kommenteerida. Kui keegi tõesti tunneb kusagil kontserdil ennast suusapükstes mugavalt siis las olla. Oma lastele kui on koolis teatrisse, muuseumisse minek olen lasknud panna sellel päeval lisasoojustuskihi alla. Head on õhukesed puuvillased sukkpüksid millega pole ka siseruumides palav.
Ole rahulik, on emasidki laste pidulikul kontserdil suusapükstes nähtud. Kui enamik arvab, et see pole ok, siis on siiski palju ka neid, kes arvavad, et mis pole otseselt keelatud on lubatud ja kui tal nii on mugavam, siis teebki nii. Klassijuhataja peale saab ju alati kaevata kui see “jälle mingeid oma nõmedaid reegleid” hakkab kehtestama ja kasvatama selle asemel, et laste isiksust arendada.
Ja kui seda suusapükstes ema kommeteeritakse vôi lausa märkus tehakse, täiesti normaalne.
Ole rahulik, on emasidki laste pidulikul kontserdil suusapükstes nähtud. Kui enamik arvab, et see pole ok, siis on siiski palju ka neid, kes arvavad, et mis pole otseselt keelatud on lubatud ja kui tal nii on mugavam, siis teebki nii. Klassijuhataja peale saab ju alati kaevata kui see “jälle mingeid oma nõmedaid reegleid” hakkab kehtestama ja kasvatama selle asemel, et laste isiksust arendada.
Ja kui seda suusapükstes ema kommeteeritakse vôi lausa märkus tehakse, täiesti normaalne.
Oh ma olen igasugu muid veidrusi ka näinud lastevanemate garderoobis. Crocsid talvel lumega jalas- puuvillane sokk all, kontsakingadega sügisel porilombis, natuke lapsele väikseks jäänud luitunud dressipüksid koos õhukeste nailonsukkadega, auklikud kampsunid, rääkimata värvilistest viinerjopedest, mis liiga paksu keha otsa selga aetud ja ähvardab rebeneda. Mingid suusapüksid tunduvad selle kõrval veel väga viisakad.
Sukkpükse lastele toodetakse kuni 176 kasvule nii poistele kui tüdrukutele… Kelle asi on kes millega käib – oma poiss kasutas sukkpükse kooli lõpuni , rahvatantsus valgeid ja muul ajal kõiksugu teisi värve neid puuvillaseid soonikkoes suva omasid…
Õppekäik teatrisse on ju ette teada. Teater on pidulikum koht. Teatrisse ei minda suusapükstes, seda tahtsin öelda. Suusapüksid võetakse garderoobis ära.
Absoluutselt, vastasel juhul kasvatamegi ju osse!
Meie koolis on teatri puhul pidulik koolivorm, tumesinine ülikond v koolikampsuniga valge triiksärk ja tume soliidne püks, tütarlapsed tumesinises kardiganis, seelikus, valges pluusis.
Mind ei huvita kuidas teised lapsed riides käivad. Ma panen oma lapsed nii nagu on mugavam minu jaoks. Hilisemas vanuses vanem laps küsis kombe kohta, sest kõik kandsid ja kui seletasin ära miks tal ei ole, siis ei olnud probleemi rohkem. Minu jaoks ei ole tuukrimüts ega kombe mugavad hetkest kui laps mähkmetest välja kasvab. Kuoma saapad on super talvel.
Pakun, et see oleneb koolist, kus sellised narrimised on teemaks. Oma tuttavatelt olen kuulnud Tallinna munitsipaalkoolides toimuva kohta igasuguseid lugusid ja kõige õudusttekitavam minu jaoks on see, et selliste teemadega koolis ei tegeleta. Põhjused erinevad. Küll on klassijuhataja selline, kes ignoreerib. Küll pole koolis psühholoogi palgal.
Ma ei ole riiete , taskuraha jm asjade narrimisega mitte kunagi kokku puutunud. Kaks last ja lapsevanema kogemust 18 aastat. Lapsed Tallinnas erakoolis. Samas meie koolis on nii, et kui isegi mingigi narrimine tekib, kohe sekkuvad kooli psühholoog ja klassijuhataja ja kõik lahendatakse koheselt ära.
Ma panen oma lapsed nii nagu on mugavam minu jaoks. Hilisemas vanuses vanem laps küsis kombe kohta, sest kõik kandsid ja kui seletasin ära miks tal ei ole, siis ei olnud probleemi rohkem.
Kas mõistlikum ei oleks lapsed ise riidesse panema õpetada?
Ma panen oma lapsed nii nagu on mugavam minu jaoks. Hilisemas vanuses vanem laps küsis kombe kohta, sest kõik kandsid ja kui seletasin ära miks tal ei ole, siis ei olnud probleemi rohkem.
Kas mõistlikum ei oleks lapsed ise riidesse panema õpetada?
Lapsed panevad ise riidesse. Probleem ei olegi selles. Autos v kaubanduskeskuses on oluliselt mugavam kui lapsel saab jope ära võtta, mitte ei pea hakkama kombega taidlema
Minu poeg alustas ka kooli eelmisel sügisel ja siis ütles juba umbes esimesel päeval, et tema ei ole nõus kombekaga käima. Kuigi ma näen kombekaid ka klassivendade seas. Minema lendas ka tuukrimüts. Ma ei hakka teda sundima, ma tean, et ta on väga tundlik selles suhtes, mida ta kannab. Aga see puutub ainult tema riietesse – ma pole kunagi kuulnud, et ta kedagi teist noriks, ka ei ole ta kunagi kedagi kommenteerinud. Lihtsalt need on tema arusaamad. Võib-olla need muutuvad ja 2. klassis palutakse talveks kombekat, eks näis.
Lapsed panevad ise riidesse. Probleem ei olegi selles. Autos v kaubanduskeskuses on oluliselt mugavam kui lapsel saab jope ära võtta, mitte ei pea hakkama kombega taidlema
Arvatavasti viitas Kägu sinu eelnevale väljendusele “Ma panen lapsed riidesse…”
Minu poeg alustas ka kooli eelmisel sügisel ja siis ütles juba umbes esimesel päeval, et tema ei ole nõus kombekaga käima. Kuigi ma näen kombekaid ka klassivendade seas. Minema lendas ka tuukrimüts. Ma ei hakka teda sundima, ma tean, et ta on väga tundlik selles suhtes, mida ta kannab. Aga see puutub ainult tema riietesse – ma pole kunagi kuulnud, et ta kedagi teist noriks, ka ei ole ta kunagi kedagi kommenteerinud. Lihtsalt need on tema arusaamad. Võib-olla need muutuvad ja 2. klassis palutakse talveks kombekat, eks näis.
Tuttav teema. Kui poiss kooliteed alustas siis oli umbes sama jutt, et koolilapsed enam tuukrikaid, kombesid, sukakaid ei kanna, neid asju ja tegevusi oli veel millel nüüd lõpp. Esimesena tulid tagasi kasutusse sukapüksid peale seda, kui esimeste sügiskülmadega väljas kintsud ära külmetas. Mingi hommik näen, et laps läheb kooli vana tuukrikaga mille oli ise kapist välja otsinud. Küsisin et mis toimub? Head vastust ei saanud, kuid hiljem selgus, et kaotas oma uue mütsi ära. Samuti tuli suurema lume saabudes ka kombe kasutusse, vaatamata sellele, et oli ostetud uus komplekt. Nüüd poiss äsja sai 12 ja talvevaheajal pidasime lahingut vanade mänguasjade peale, kuna tegime toas remonti ja plaanisime vanast vabaneda. Täna kasutuses kõik need asjad millest keelduti kooli alguses, tõsi enamasti kodus ja maakodus.
Lapsed panevad ise riidesse. Probleem ei olegi selles. Autos v kaubanduskeskuses on oluliselt mugavam kui lapsel saab jope ära võtta, mitte ei pea hakkama kombega taidlema
Arvatavasti viitas Kägu sinu eelnevale väljendusele “Ma panen lapsed riidesse…”
Jaa, siin läheb ju samamoodi edasi: “lapsel saab jope ära võtta”, mitte “laps saab jope ära võtta” 🙂
Ole rahulik, on emasidki laste pidulikul kontserdil suusapükstes nähtud. Kui enamik arvab, et see pole ok, siis on siiski palju ka neid, kes arvavad, et mis pole otseselt keelatud on lubatud ja kui tal nii on mugavam, siis teebki nii. Klassijuhataja peale saab ju alati kaevata kui see “jälle mingeid oma nõmedaid reegleid” hakkab kehtestama ja kasvatama selle asemel, et laste isiksust arendada.
Ja kui seda suusapükstes ema kommeteeritakse vôi lausa märkus tehakse, täiesti normaalne.
Oh ma olen igasugu muid veidrusi ka näinud lastevanemate garderoobis. Crocsid talvel lumega jalas- puuvillane sokk all, kontsakingadega sügisel porilombis, natuke lapsele väikseks jäänud luitunud dressipüksid koos õhukeste nailonsukkadega, auklikud kampsunid, rääkimata värvilistest viinerjopedest, mis liiga paksu keha otsa selga aetud ja ähvardab rebeneda. Mingid suusapüksid tunduvad selle kõrval veel väga viisakad.
Ma panen oma lapsed nii nagu on mugavam minu jaoks. Hilisemas vanuses vanem laps küsis kombe kohta, sest kõik kandsid ja kui seletasin ära miks tal ei ole, siis ei olnud probleemi rohkem.
Kas mõistlikum ei oleks lapsed ise riidesse panema õpetada?
Lapsed panevad ise riidesse. Probleem ei olegi selles. Autos v kaubanduskeskuses on oluliselt mugavam kui lapsel saab jope ära võtta, mitte ei pea hakkama kombega taidlema
Kombe täiendab talvis garderoobi ja sellega kaubandusse ei lähe.
