Esileht Ajaviite- ja muud jutud Puudega inimese eutaneerimine

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Puudega inimese eutaneerimine

Postitas:
Kägu

Eesti Ekspressis on täna lugu vägivaldsest autistist. Teemaks, kuidas peaks selliste inimeste elu korraldatud olema. Kas sellisel inimesel on õigust hooldekodu kohale? Kuidas aidata/kaitsta lapsevanemat.

Kui ma tavaliselt artikli juures kommentaare ei loe, siis täna seda siiski tegin. Ja ei jõua ära imestada, kui rumalaid ja võhiklikke inimesi meie seas ikka on. Osad elaks nagu kuu peal ja ei tea üldse, mida autism endast kujutab.

Keegi avaldas arvamust, et puudega lapsed tuleb eutaneerida. Kui keegi küsis selle kommenteerija käest, et kuidas näeb välja 3-7-aastase, füüsiliselt täiesti terve, autistliku lapse eutaneerimine, sest autismi diagnoosi ju vastsündinule ei panda, arvas too kommenteerija, et vastsündinul paistab see ikka kohe välja – nagu saatan oleks lapse deemoni vastu vahetanud.

Imelik, et väga palju inimesi kiidab tema kommentaare. Mõni isegi naerab – et nii vaimukalt ja tabavalt öeldud…

No ma ei kujuta ette, mis sellise inimese peas toimub, kes on nii rumal ja lühinägelik. Kui sa ei ole kunagi autistliku inimesega kokku puutunud ning sul ei ole aimugi, mida see sündroom endast kujutab, siis kuidas on võimalik selliseid arvamusi loopida? Jääb vaid loota, et sel inimesel enda ei tule oma laste või lastelaste peal midagi sellist kogeda.

+41
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ee.. eutanaasia peaks ikka olema inimese enda valik, muidu pole tegemist eutanaasiaga vaid hukkamisega.

Ja tõepoolest, autism toob sellise käitumise kaasa väga harva, kõnealusel noormehel oli lisaks ka tugev vaimupuue, ainult et sugugi kõik vaimupuudega inimesed pole vägivaldsed ega ohtlikud.

+37
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pikk jutt ja hala, aga mis lahenduse sa siis välja pakud sellele emale, keda poeg peksab? Kirjutab ta ju isegi, et kannatas terve ülejäänud pere ja pere teised lapsed. Milles need  lapsed süüdi on, et kodus on vägivaldne vend, kelle ümber kogu elu keerleb?

+17
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pikk jutt ja hala, aga mis lahenduse sa siis välja pakud sellele emale, keda poeg peksab? Kirjutab ta ju isegi, et kannatas terve ülejäänud pere ja pere teised lapsed. Milles need lapsed süüdi on, et kodus on vägivaldne vend, kelle ümber kogu elu keerleb?

Küsimus ei ole üldse tegelikult artiklis kirjeldatud juhtumis. Mina reageerisin kellelegi kommenteerija seisukohale, kelle arvamusel on autism juba sünnihetkel tuvastatav ja kelle arvamusel tuleks vähimagi kõrvalekalde puhul laps tappa.

Artiklis kirjeldatud konkreetse juhtumi kohta – ma ei oska (ega peagi) lahendusi pakkuma. Ilmselt ainus lahendus ongi hooldekodusse paigutamine. Selge see, et tegemist on keerulise juhtumiga. Samas, selge on ka see, et konkreetselt autismi puhul on väga palju erinevaid variatsioone ja varjundeid. Mitte kõik autistid ei ole vägivaldsed ja tuleviku osas lootusetud juhtumid. Seega, seisukoht, et kõik autistid (ja teised puudega, kõrvalekaldega lapsed) tuleb hävitada, on ikka ülimalt haige väljaütlemine.

+18
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ee.. eutanaasia peaks ikka olema inimese enda valik, muidu pole tegemist eutanaasiaga vaid hukkamisega.

Ja tõepoolest, autism toob sellise käitumise kaasa väga harva, kõnealusel noormehel oli lisaks ka tugev vaimupuue, ainult et sugugi kõik vaimupuudega inimesed pole vägivaldsed ega ohtlikud.

Eutanaasia on suretamisabi. Inimese surma kiirendamine ja kergendamine raske ravimatu haiguse ja piinade korral.

Ei ole küll spetsialist, aga ma usun, et see kehtib ka juhul, kui inimene ei ole ise soovi avaldanud. Näiteks, inimene on vegetatiivses seisundis ja polegi üldse võimeline ise otsustama midagi.

Samas, sõna “eutaneerimine” kasutas too kommenteerija, mitte mina.

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaks, kuidas peaks selliste inimeste elu korraldatud olema. Kas sellisel inimesel on õigust hooldekodu kohale?

A mis see point oleks, kui selline elu lõpuni riigi kuludega hooldekodus elaks ja hullusärki kannaks?
On tal sellest mingi inimväärne elu siis?

Pigem tõesti see tinanööp kohe sulatusele saata ja sünnib uuesti, juba parema inimesena.

+8
-22
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

A mis see point oleks, kui selline elu lõpuni riigi kuludega hooldekodus elaks ja hullusärki kannaks? On tal sellest mingi inimväärne elu siis? Pigem tõesti see tinanööp kohe sulatusele saata ja sünnib uuesti, juba parema inimesena.

Küsimus oli ju praegu hoopis selles, et kuidas on võimalik lapse sünnihetkel kindlaks teha, et tal on autism? Minu jutu fookus ei ole niivõrd selles, et mis lahendused peaks olema konkreetsel juhul – jah on halb ja keeruline juhtum, vaid et sellel teemal võtavad sõna inimesed, kes on väga rumalad ja eluvõõrad, kel puudub igasugune arusaam sellisest olukorrast.

No ei ole võimalik autismi diagnoosida sünnihetkel. Ei ole! Aga konkreetne kommenteerija selle artikli all väidab, et autism on sünnihetkel tuvastatav – et inimene on nagu deemon. Ja ta tuleks kohe eutaneerida. Ja järgmine seal samas kommentaariumis ütleb, et kui autismi saab tuvastada alles 7-aastasel lapsel, siis tuleks talle teha surmav süst. No mida!?

+11
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Haiglates tehakse tegelikult ravi lõpetamise otsuseid küll, kui inimene on nii raskes seisus, et lootus normaalsele elule puudub. See on asjaosalistele sedavõrd keeruline ja valus teema, et avalikuks debatiks pole kohane, seepärast sellest nii vähe räägitakse. Enne, kui elu mind ennast sellisesse olukorda pani, ei teadnudki ma, et selline lahendus praktikas kasutusel on. Arvasin, et kui eutanaasia on keelatud, on ka ravi lõpetamine keelatud. Tegelikult kui lugeda inglise keeles märksõnadega “intensive care withholding” või “… withdrawal”, saab selgust, et arstid puutuvad nende traagiliste otsustega paraku sageli kokku. Eks neil, kes pole sellises ahastama panevas olukorras olnud, on lihtne öelda, et küll mina armastaks oma lähedast igas seisundis ja hoolitseks tema eest surmani. Kui aga lähedane on tegelikult selles seisundis, väljavaade on väga halb, aga ta võib elada niimoodi aastaid, siis… tegelikult on üle maailma üsna tavaline, et tehakse ravi lõpetamise otsus. Ka imikute puhul. Seda aga juhul, kui patsient on intensiivravil.

Vana artikkel selle kohta:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27677145/vastsundinud-kellele-surm-oli-elust-parem

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selliste raske puudega inimeste, nagu seal loos selle mehe, eest hoolitsemine ja järelevalve peaks olema ikkagi riigi toetusega organiseeritud. Selline koorem ühele inimesele või perekonnale on liiga suur. Päevast päeva, ööst öösse lõputu õudus. Hoolekandeasutuses on vähemalt töötajal võimalus koju minna pärast oma vahetust või tööpäeva, aga lähedane, kes sellise haigega elab, on 24/7 sellega.

Eutanaasia autismi puhul muidugi ei tule üheski riigis kõne alla. Inimene ise ju seda otsust enda eest teha ei saa, vaimset tervist silmas pidades, ja ükski arstlik komisjon ei hakka ju otsustama, et just see inimene on vaimselt nii kurnav kõigile, et tema eluküünla lõpetame.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ei ole võimalik autismi diagnoosida sünnihetkel. Ei ole! Aga konkreetne kommenteerija selle artikli all väidab, et autism on sünnihetkel tuvastatav – et inimene on nagu deemon. Ja ta tuleks kohe eutaneerida. Ja järgmine seal samas kommentaariumis ütleb, et kui autismi saab tuvastada alles 7-aastasel lapsel, siis tuleks talle teha surmav süst. No mida!?

Esimest korda sattusid Delfi kommentaariumisse või? Ja ega iga loetud kommentaari peale ei pea ka kohe teemat vorpima.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga konkreetne kommenteerija selle artikli all väidab, et autism on sünnihetkel tuvastatav – et inimene on nagu deemon.

Seal on kindlasti veel lollimaid kommenteerijaid.
Aga ega sa ise parem ei ole, kui nende väljaöeldud lolluste üle tõsimeeli “arutleda” soovid.

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Küsimus ei ole üldse tegelikult artiklis kirjeldatud juhtumis. Mina reageerisin kellelegi kommenteerija seisukohale, kelle arvamusel on autism juba sünnihetkel tuvastatav ja kelle arvamusel tuleks vähimagi kõrvalekalde puhul laps tappa.

Kas on kuidagi arukas kuskil foorumis kellegi kommentaari siinses foorumis kommenteerida?

Lähen sauna ja räägin naistele, mis ma eelmine kord naistesaunas kuulsin, jah?

 

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selliste raske puudega inimeste, nagu seal loos selle mehe, eest hoolitsemine ja järelevalve peaks olema ikkagi riigi toetusega organiseeritud. Selline koorem ühele inimesele või perekonnale on liiga suur. Päevast päeva, ööst öösse lõputu õudus. Hoolekandeasutuses on vähemalt töötajal võimalus koju minna pärast oma vahetust või tööpäeva, aga lähedane, kes sellise haigega elab, on 24/7 sellega.

Nii ta kipub olema,  jah.

Kahjuks vahel isegi juhtudel, kus vanem väga tahab oma raske häirega järeltulijat kodus hoida, hakkab see koorem hoolitsejat ennast hävitama. Näit. tean ema, kellel on raske häirega (täiskasvanud) poeg, kes muudab elu üsna kohutavaks, aga pole tahtnud hooldusasutusse panna. Nüüd ema enda tervis juba jukerdab. Kui ta nõustuks poja hoolekandeasutusse panekuga – ok, poja jaoks pole see nii hea kui kodu, aga vähemalt oleks tal olemas ema, kes külas käib. Kui aga ema tervis läheb väga halvaks/ema sureb – siis satuks poeg ikkagi hoolekandeasutusse, aga poleks ka ema, kes külas käib.

A mis see point oleks, kui selline elu lõpuni riigi kuludega hooldekodus elaks ja hullusärki kannaks? On tal sellest mingi inimväärne elu siis? Pigem tõesti see tinanööp kohe sulatusele saata ja sünnib uuesti, juba parema inimesena.

Aga samas, selles pole ju midagi uut. Juba enne sõda olid sellised kinnised asutused Eestis ja mujal olemas. Ega neid inimesi ju ei tapetud.

Ainult sõja ajal ühe teatava okupatsiooni ajal lühikeseks ajaks kerkis üles vaimuhaigete hukkamine. Sellest on tehtud film “Hullumeelsus” (kus psühhiaater venitamistaktika abil kaitseb haigalatäit patsiente). Muul ajal pole seda lubatavaks peetud.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole mõtet selliseid kommentaare üldse tähelepanna ja mis veel parem – jäta üldse lugemata. Mina teen nii ja tuju on parem. Ka perekooli ei viitsi käia vaatamis mida keegi minu kommetaari kohta arvab, panen oma arvamuse kirja ja sellest piisab, ammugi ei hakka siin kellegagi  vaidlema ja kemplema (seda juba põhjusel, et tavaliselt ei olegi midagi vaielda, sest vastuväited on lapsikud, sõimavad jne, eriti on tuntud sellepoolest ekre-meelsed. Argumenteeritud vaidlust nagu siin sain varem KE-pooldajatega peetud nemad ei tunne).

Aga ilmselgelt on selline kommentaari kirjutanud inimene, kellel puudub nii  empaatiavõime, kui ka teadmised, mis haigus on autism.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga rumal on sellise kommentaari peale reageerida. See on ju üldteada, et Delfi-taolistes kohtades postitavad kommentaare päris paljud psüühikahäirega inimesed. Selliste peale ei ole mõtet pahandada, nad ei saa ju asjadest aru. Vabalt võis sellise kommentaari postitaja ise ka autist olla.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pikk jutt ja hala, aga mis lahenduse sa siis välja pakud sellele emale, keda poeg peksab? Kirjutab ta ju isegi, et kannatas terve ülejäänud pere ja pere teised lapsed. Milles need lapsed süüdi on, et kodus on vägivaldne vend, kelle ümber kogu elu keerleb?

Mõtle nüüd järele ja ütle uuesti, milles see autistlik vend süüdi on? Usud, et ise tegi otsuse autistiks hakata? Tsiviliseeritud ühiskondades ei “eutaneerita” isegi jõhkraid retse, kes on ühiskonnale tunduvalt suurem koorem kui lihtsalt keegi, kellele psühhiaater on autismidiagnoosi pannud.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Haiglates tehakse tegelikult ravi lõpetamise otsuseid küll, kui inimene on nii raskes seisus, et lootus normaalsele elule puudub. See on asjaosalistele sedavõrd keeruline ja valus teema, et avalikuks debatiks pole kohane, seepärast sellest nii vähe räägitakse. Enne, kui elu mind ennast sellisesse olukorda pani, ei teadnudki ma, et selline lahendus praktikas kasutusel on. Arvasin, et kui eutanaasia on keelatud, on ka ravi lõpetamine keelatud. Tegelikult kui lugeda inglise keeles märksõnadega “intensive care withholding” või “… withdrawal”, saab selgust, et arstid puutuvad nende traagiliste otsustega paraku sageli kokku. Eks neil, kes pole sellises ahastama panevas olukorras olnud, on lihtne öelda, et küll mina armastaks oma lähedast igas seisundis ja hoolitseks tema eest surmani. Kui aga lähedane on tegelikult selles seisundis, väljavaade on väga halb, aga ta võib elada niimoodi aastaid, siis… tegelikult on üle maailma üsna tavaline, et tehakse ravi lõpetamise otsus. Ka imikute puhul. Seda aga juhul, kui patsient on intensiivravil.

Vana artikkel selle kohta:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27677145/vastsundinud-kellele-surm-oli-elust-parem

Kahjuks oli enda sugulastel ka selline juhtum, laps jäi sünnituse käigus hapnikupuudusesse ja silmi lahti ei teinudki. Jäi aparaatide külge ajukahjustusega, mille kohta öeldi, et sellest välja tulemine pole võimalik. Nädal hiljem lasid vanemad masinad välja lülitada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Haiglates tehakse tegelikult ravi lõpetamise otsuseid küll, kui inimene on nii raskes seisus, et lootus normaalsele elule puudub. See on asjaosalistele sedavõrd keeruline ja valus teema, et avalikuks debatiks pole kohane, seepärast sellest nii vähe räägitakse. Enne, kui elu mind ennast sellisesse olukorda pani, ei teadnudki ma, et selline lahendus praktikas kasutusel on. Arvasin, et kui eutanaasia on keelatud, on ka ravi lõpetamine keelatud. Tegelikult kui lugeda inglise keeles märksõnadega “intensive care withholding” või “… withdrawal”, saab selgust, et arstid puutuvad nende traagiliste otsustega paraku sageli kokku. Eks neil, kes pole sellises ahastama panevas olukorras olnud, on lihtne öelda, et küll mina armastaks oma lähedast igas seisundis ja hoolitseks tema eest surmani. Kui aga lähedane on tegelikult selles seisundis, väljavaade on väga halb, aga ta võib elada niimoodi aastaid, siis… tegelikult on üle maailma üsna tavaline, et tehakse ravi lõpetamise otsus. Ka imikute puhul. Seda aga juhul, kui patsient on intensiivravil.

Vana artikkel selle kohta:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27677145/vastsundinud-kellele-surm-oli-elust-parem

Mu sugulasele tehti kunagi eutanaasia, sest oli viimase staadiumi maovähk ja ta piinles kohutavates valudes. Põhimõtteliselt salaja halastati ja lõpetati piinad. Lubatud see tegelikult ju ei ole ja ei olnud ka siis.

0
0
Please wait...

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Puudega inimese eutaneerimine