https://saartehaal.postimees.ee/7166958/kohtuistung-ei-pannud-invalifti-vastaseid-umber-motlema
Kas keegi oskab selgitada, miks need naabrid sellele liftile nii vastu on, et emal ei jäänud muud üle, kui minna kohtusse õigust nõudma?
Lugesin ja ei suuda mõista, kuidas saab öelda, et andke laps ära. Kohutav.
Ei ole Saarte Hääle tellija, MIKS nad vastu on, et asi lausa kohtus? Puhtalt kiusust või on asi selles, et nt suurema liftisahti jaoks peaks nende korterit lõhkuma või peavad majaelanikud maksma või mis?
http://saartehaal.postimees.ee/6804381/korteriuhistu-andis-invalifti-paigaldamiseks-lopuks-jah-sona
siit loen, et lift tuleb maja külge. Ja et raha on võimalik saada mingitest fondidest, aga miks osa majaelanikke vastu on – jääb arusaamatuks.
Ma veidike guugeldasin ja sain teada, et ee liftijama kestab juba õige mitmendat aastat ja KÜ oli tegelikult nõus sellega, et lifti võib paigaldada, aga mitte maja esiküljele, vaid otsaseinale.
Lapse ema sellega nõus ei olnud.
Siinkohal saab minu mõistus otsa. Kui ma oleksin selle lapse ema, siis ma oleks jumala rahul sellega, et lifti ikkagi saab, mis siis, et mitte maja ette, vaid külje peale. See põhjendus, et tema peab muidu käruga toas pikalt sõitma, ei tundu mulle loogiline, miks mitte seda otsaseina lifti teha. Selle aja peale oleks lift juba ammu olemas ja asi lahendatud, nüüd vaja kohtus kembelda.
See põhjendus ema poolt oli tõesti äärmiselt kummaline. Üldiselt selliste juhtumite puhul ma mõtlen, et kas poleks lihtsam kolida sobivamasse korterisse. Omavalitsuse abiga muidugi. Sest tihti selle lifti või tõstuki muretsemine võtab nii palju energiat ja raha, pealegi peab seda seadeldist edaspidi veel hooldama ka.
Üldiselt selliste juhtumite puhul ma mõtlen, et kas poleks lihtsam kolida sobivamasse korterisse. Omavalitsuse abiga muidugi.
Kui olemasolev korter maha müüa ja lisada juurde invalifti maksumus, siis saaks juba korteri uuemasse liftiga majja, kus pääseb liftini ilma treppi kasutamata.
Ühed teises artiklis kirjutati, et emale oli juba 2014. aastal pakutud invalifti alternatiivina võimalust soetada Kuressaare linnalt kohandatud korter, aga seda pakkumist ta ei hakanud isegi kaaluma, sest tal oli juba oma kodu olemas.
https://saartehaal.postimees.ee/7098698/ma-toesti-ei-suuda-enam-utleb-lapsele-invalifti-sooviv-ema
Samuti ei saanud ma enne aru, kuidas asi ikkagi lõpuks kohtusse jõudis, kui ühes teises varasemas artiklis oli juttu sellest, et korteriühistu seda lubas. Aitäh nendele kägudele, kes seda selgitasid 🙂 mulle tundub ka ema käitumine kummaline – mitu korda lahendust pakutud ja ikka ükski kompromiss ei sobi.
Selles 2019 a artiklis on ju selgelt näha, et proua Silvi undab ainult undamise pärast. Olgem ausad, suht masendava mahajäänud mulje jätab kogukonnast. Lifti hakkab kasutama üks inimene, mõned korrad päevas, kuue trepiastme ulatuses, (mis see olla võiks, max paar meetrit?), aga proua ei talu oletatavat vibratsiooni? Ahah. Ja miks peaks just puudega lapse pere, kelle elu on niigi keeruline, oma kodust välja kolima hakkama? Emal on ilmselt niigi keeruline logistika, võib-olla on see just sobivaima asukohaga korter?
Kurb lugeda, pmst on tegu puudega lapse ja tema pere kiusamisega. Ilmselgelt loodavadki, et ehk kolib lõpuks minema. Perekool arvab kaasa, et ju ikka ema on ise süüdi. Ehk siis võta oma väärakas kaenlasse ja kasi parem minema siit korralike inimeste silma alt.
mulle tundub ka ema käitumine kummaline – mitu korda lahendust pakutud ja ikka ükski kompromiss ei sobi.
Järeldus – puudega on ka ema.
Järeldus – puudega on ka ema.
Sulle oleks nüüd paras karma saada ka puudega lähedase hooldajaks. Areneks ajapikku ehk suu ja aju vahele mingi filter.
Kurb lugeda, pmst on tegu puudega lapse ja tema pere kiusamisega. Ilmselgelt loodavadki, et ehk kolib lõpuks minema. Perekool arvab kaasa, et ju ikka ema on ise süüdi. Ehk siis võta oma väärakas kaenlasse ja kasi parem minema siit korralike inimeste silma alt.
Miks? Talle on pakutud täiesti mõistlikke lahendusi, aga ta ei ole neid vastu võtnud. Okei, korterit vahetada ei tahtnud, ehk see teine korter oli tõesti kehvem, aga miks ta ei või seda invalifti siis teha lasta maja otsaseina külge? Laps saab lifti, mure lahendatud. See, et peab paar meetrit korteris käru lükkama, ei tundu mõistlik põhjendus, vaid pseudoprobleem.
Lihtsalt, selle loo kohta artikleid lugedes jääb selline mulje, et ema ei soovigi probleemile lahendust leida, st ta ei lähtugi oma lapse huvidest, vaid teda ajendab miski muu. Miski selline asi, millest mina emana aru ei saa. Lift oleks lapsel tänaseks ammuilma olemas, kui ema oleks selle KÜ kompromissiga nõus olnud.
Lihtsalt, selle loo kohta artikleid lugedes jääb selline mulje, et ema ei soovigi probleemile lahendust leida, st ta ei lähtugi oma lapse huvidest, vaid teda ajendab miski muu.
Raudselt, nii ongi. Kõigil neil suurtel ohvritel, kes oma probleemist mingi meedia- ja kohtunumbri teevad, on probleemi kõrval või pigemini enne seda veel miski muu. Tähelepanuvajadus, mis tuleb rahuldamata tunnustusevajadusest. Sellised inimesed hakkavad sageli avalikeks ohvriteks, nende probleemiga peab tegelema ikka ajakirjandus ja kohtud. Ma ei tea, milline oli selle ema lapsepõlv, aga tagajärgedega tegeleb ühiskond. See on ka loogiline ja alati nii olnud. Kui inimesed ei saa lapsepõlves piisavalt turvatunnet, siis tulevad neist sageli Ohvrid, kellele ei saa kunagi küllalt.
Järeldus – puudega on ka ema.
Sulle oleks nüüd paras karma saada ka puudega lähedase hooldajaks. Areneks ajapikku ehk suu ja aju vahele mingi filter.
Mina puudega last ei saaks. Ei võtaks kellegi teise oma ka, olenemata kelle oma. Kes pole minu tehtu, pole minu vastutus. Mul oma elu mida elada vaja, ja seda ei ela mul keegi muu eest ära.
Sest miks rikkuda kogu ülejäänu enda elu? Ja vastav laps ise ealeski ei saaks elada ehtsat elu niivõinaa.
Mina oma elu raisku ei viskaks, sest ma pole selleks piisavalt loll.
Mina ei oota nn karma järel, vaid teen ise ja üha õigemini nii kuidas teada saan kuidas üha õigemini käib. Nn karmat kardavad need, ja võibolla ka kehtibki see just ja ainult neile, kes ise oma elu päriselt elada ei taha üldse.
Elu ja elamise eesmärk ei ole ennast kuhjata probleemidesse ja siis lihtsalt lämbuda neisse, ealeski eluga edasi minemata. Ei tohi ennast jamadese kinni jätta, olenemata mislaadi jamad. Peab juba ennetama neid jamasid, ennetatuna hoidma, ja kui tõesti tekivad siis lahendama need nii kähku kui saab, lahendama isegi kui ainuke võimalik lahendus on nö “kõige raskem otsus ja teguviis”.
Elu kõigil ainult üks. Ja see ei ole raiskamiseks äralollitatuste ja jamade peale. Ei tohi leppida, vaid otsida lahendus, ja olenemata kui karm lahendus olla võib, peab selle tegema et saaks eluga edasi minna.
KÜ väljus oma pädevusest. Sellise otsuse tegemiseks on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut.
Tegu on kaasomandi osaga ja KÜ nõusolekust ei piisa. Kohtusse mindi nende vastu kes üldse liftiga nõus ei ole ja arvavad et mis see 6 trepiastet last süles tassida on.
Inimesed ongi kummalised, ühes Tallinna lasteaias oli uus invalift ja seal lasteaias käis liikumispuudega laps. Kas te arvate, et lasteaia juhtkonnas peeti normaalseks, et laps ratastooliga seda lifti kasutab? Sugugi mitte, seal oli täiesti nõukaaegne suhtumine, et invaliid nende lasteaeda ei sobi, mis sest, et kümneid tuhandeid maksnud lift oli liikumispuudega laste jaoks ehitatud. Laps taheti hoopis lasteaiast välja heita, kuigi kasvatajad seisid ta eest ja lisaabi laps ei vajanud. Alles siis kui mitmed lasteaia vanemad lubasid ajakirjandusse minna, lasti lapsel lasteaeda edasi jääda, aga lifti ta ikkagi kasutada ei saanud.
Järeldus – puudega on ka ema.
Sulle oleks nüüd paras karma saada ka puudega lähedase hooldajaks. Areneks ajapikku ehk suu ja aju vahele mingi filter.
Mina puudega last ei saaks. Ei võtaks kellegi teise oma ka, olenemata kelle oma. Kes pole minu tehtu, pole minu vastutus. Mul oma elu mida elada vaja, ja seda ei ela mul keegi muu eest ära.
Sest miks rikkuda kogu ülejäänu enda elu? Ja vastav laps ise ealeski ei saaks elada ehtsat elu niivõinaa.
Mina oma elu raisku ei viskaks, sest ma pole selleks piisavalt loll.
Sa oled ülimalt piiratud mõtlemisega – paljud puudega lapsed on trauma, vaktsineerimise või ootamatu haiguse tõttu puude saanud, mitte seetõttu, et nad sündisid puudega.
Loodetavasti ei juhtu sul ühtegi autoavariid, sa ei kuku, sind ei taba ootamatu raske haigus ja vanaduspõlv on sul kui padja peal heljumine, sind ei taba vähk, diabeet, õnnetus ega muu eluraskus, vaimsetest probleemidest rääkimata.
Sa oled ülimalt piiratud mõtlemisega – paljud puudega lapsed on trauma, vaktsineerimise või ootamatu haiguse tõttu puude saanud, mitte seetõttu, et nad sündisid puudega.
Loodetavasti ei juhtu sul ühtegi autoavariid, sa ei kuku, sind ei taba ootamatu raske haigus ja vanaduspõlv on sul kui padja peal heljumine, sind ei taba vähk, diabeet, õnnetus ega muu eluraskus, vaimsetest probleemidest rääkimata.
Ülimalt piiratud, või pigem olematu, mõtlemisega oled sina.
Enamus terviseprobleemid mis ametlikult silditakse “ravimatuteks”, on tegelikult probleemid millest on võimalik terveks saada ja üldiselt seda ka suht lihtsate viisidega, millega läheb üldiselt varieeruvalt 1-5 aastat – eeldades et ei jäta ennast ametliku mula juurde kinni, et ei jäta ennast lihtsalt uskuma mingeid “arste” ja “teadlasi”. Ja siis otsida, olla endaga aus, teha asju endale ausalt selgeks. Uskumine ei ole endaga aus olemine ega ole teadmine, ja aususetusega ja teadmatusega ei saagi teha muud kui lihtsalt vastu möliseda.
Mismoodi saab mul juhtuda mingeid neid näiteid mis tõid, kui ma elan nii et need on kõik ennetatud?
Ma ei topi ennast, ega hakkagi, olukorda et autoõnnetus võimalikuks saaks. Autot niivõinaa mul pole ega hakkagi olema, sest ei taha.
Miks ma peaksin enda suhtes nii hoolimatu olema et toppida ennast olukorda kus peaks rängalt halvasti kukkuma?
Nn rasked haigused? Ei, seda ei saa juhtuda, sest vastavad jamad on juba ennetatud.
Vähist ja diabeedist on lihtne terveks saada, nn vaimsetest probleemidest ka. Ma ei hakka ennast eeldamagi mingiks küürus või voodis lamavaks kortsus olevaks 70-100 aastaseks, sest ei pea sellises vanuses nii rängalt haige olema, ja on võimalik kauemgi tugeva ja selge energiaga ja jõuga ja tervisega edasi elada.
Need jamad on minu puhul juba praegu täielikult ennetatud, neid jamasid ei saa minu puhul ealeski olema. Ma ikka vaatan ka kuhu ennast vean, milliseks oma elu kujundada, mida ennetada tehes vastavalt õigesti juba praegu.
https://saartehaal.postimees.ee/7166958/kohtuistung-ei-pannud-invalifti-vastaseid-umber-motlema
Kas keegi oskab selgitada, miks need naabrid sellele liftile nii vastu on, et emal ei jäänud muud üle, kui minna kohtusse õigust nõudma?
https://saartehaal.postimees.ee/6804381/korteriuhistu-andis-invalifti-paigaldamiseks-lopuks-jah-sona
“Uuväli ei leppinud ka Lausi selgitusega, et lifti ei ehitataks maja külge, vaid see toetuks eraldi alusele.
“Aga majaga on see lift ju ikkagi ühendatud ja tekitab vibratsiooni!” teatas Uuväli. “Kui meie majale ei lubatud isegi soojuspumpa panna, mis siis veel liftist rääkida.””
Lift liftiks, aga selliste toksiliste ja vaenulike naabritega ühes majas elamist ei kujutaks mina küll ette. Eriti invaliidist lapsega.
Te sellest ikka saite aru tehniliselt, kui lift tulnuks nende korterisse, tuleks lõhkuda korterisein, teha remont. Ema ja invaliidist tütar tuleks selleks ajaks mujale kolida. Koridoris toimuva remondi ajaks ei peaks keegi ära kolima.
Pealegi pole Eestis valdavalt suveilmad ja ema peaks edaspidi peale iga sopase ilmaga õueskäiku pesema nii käru rattaid kui tube. Vōimalik, et muresid on veelgi.
See vigisev vanaeit ei saa isegi sellest aru, et ka temal endal oleks toidukotti edaspidi lihtsam tuppa saada lifti kasutades.
Jubedad kaasnaabrid, inimesteks neid ei nimetaks. Jõudu emale ja tütrele!
Sa oled ülimalt piiratud mõtlemisega – paljud puudega lapsed on trauma, vaktsineerimise või ootamatu haiguse tõttu puude saanud, mitte seetõttu, et nad sündisid puudega.
Palun viiteid teadusartiklitele. Tänan.
See vigisev vanaeit ei saa isegi sellest aru, et ka temal endal oleks toidukotti edaspidi lihtsam tuppa saada lifti kasutades.
Püha jumal, ega see lift siis igale korrusele sõida. See pole üldkasutatav lift. See tehakse ikka ainult lapse jaoks.
Ma ei topi ennast, ega hakkagi, olukorda et autoõnnetus võimalikuks saaks. Autot niivõinaa mul pole ega hakkagi olema, sest ei taha.
Kas see tähendab, et sa ei käi üldse väljas? Või kuidas garanteerid, et sind ülekäigurajal vigaseks ei sõidetaks?
Nn rasked haigused? Ei, seda ei saa juhtuda, sest vastavad jamad on juba ennetatud. Vähist ja diabeedist on lihtne terveks saada, nn vaimsetest probleemidest ka.
Palun infot, kuidas vabaneda I tüübi diabeedist.
Ratastooliga kokku puutununa aitan mõtestada. Ratastooliga on vaja ruumi manööverdamiseks. Võib olla otsaseima lifti paigaldamine võtab ära ruumi, mida on hädasti vaja, kuid manööverdamiseks jääb ikka nõmedaks.
Santide kodudes on tehtud kohandused ning toimivate ümber mängimine on kulukas ning kohutavalt segav.
Hüpoteetiline küsimis, aga kas sinu korteri köögi välisseina saaks teha ühe laiema ukse ja kööki normaalselt edasi kasutada? Kui vastasid jaatavalt – Kas kõigi su tuttavate köögis saaks?
Kui mina seda pilti vaatan trepist, laps süles ülestulevast naisest, siis tahaks arvamuse avaldamiseks näha esimese korruse majaplaani. Kui see on maja otsakorter, siis paremal juhul olesks seal kolm külge, kust lifti jaoks lai auk läbi raiuda. Invaliid ema vist tahaks seda rauast konstruktsiooni maja fassaadi ette paigaldada. Kuna sinna juurde tuleb korralik kõnnitee ja vbl ka autotee lähedal. Maja välisilme läheb muidugi jamaks kui selline kole asi ühe korterelamu sissekäigu kõrvale ehitataks. No aga kui see liftiruum teise korruse akende ette ei ulatuks ja linn kogu maksumuse omast taskust kinni maksaks, siis võiks sellist asja lubada. Liftivastaseid elanikke võiks maja üldkoosolekul rahustada, et paarikümne aasta pärast nii või teisiti saab sellest koledast liftiputkast lahti. Kusagi keegi teine pere on õnnelik kui veerandi hinnaga saab Kingissepa linna järelturult korraliku lifti soetada. Aga kui haige lapse ema tahab naabrite rahakoti peal liugu lasta, siis on neil täielik õigus vastu hakata
Üldiselt selliste juhtumite puhul ma mõtlen, et kas poleks lihtsam kolida sobivamasse korterisse. Omavalitsuse abiga muidugi.
Kui olemasolev korter maha müüa ja lisada juurde invalifti maksumus, siis saaks juba korteri uuemasse liftiga majja, kus pääseb liftini ilma treppi kasutamata.
Eks ta üks PK kägu ole, kes ennast sunnismaiseks on kuulutanud. Vabandan nüüd, aga niisugune mulje jääb. Minu meelest iga normaalne inimene lahkub kohast, mis talle ebameeldivusi põhjustab ning kus tuleb (hiljem) naabtitega mingeid pingeid taluda. Seda enam, et loos on puudega laps, kelle seisund ei muutu – vastupidi – laps kasvab ja läheb raskemaks, ema vananeb ja ei jaksa enam varsti. Miks peaks küll just seal majas kiuslike inimestega koos elama?
Perekooli käod tõin paralleeliks, sest aegajalt saab siitki lugeda, kuidas elatakse oma elu keeruliseks küll tööpuuduse, ebamugava eluaseme vm pärast. Täiesti normaalsetele ja arukatele soovitustele minema kolida reageeritakse tüüpilise “kõik ei saa” mittemidagiütleva nähvamisega. Selge, siis virisege edasi!
See ema saaks kindlasti KOV’i abi nii uue korteri leidmisel kui kolimisel.
Alles siis kui mitmed lasteaia vanemad lubasid ajakirjandusse minna, lasti lapsel lasteaeda edasi jääda, aga lifti ta ikkagi kasutada ei saanud.
Miks?
Kas selle kohta on ka mingit artiklit?
Järeldus – puudega on ka ema.
Sulle oleks nüüd paras karma saada ka puudega lähedase hooldajaks. Areneks ajapikku ehk suu ja aju vahele mingi filter.
Mina puudega last ei saaks. Ei võtaks kellegi teise oma ka, olenemata kelle oma. Kes pole minu tehtu, pole minu vastutus. Mul oma elu mida elada vaja, ja seda ei ela mul keegi muu eest ära.
Sest miks rikkuda kogu ülejäänu enda elu? Ja vastav laps ise ealeski ei saaks elada ehtsat elu niivõinaa.
Mina oma elu raisku ei viskaks, sest ma pole selleks piisavalt loll.
Sa oled ülimalt piiratud mõtlemisega – paljud puudega lapsed on trauma, vaktsineerimise või ootamatu haiguse tõttu puude saanud, mitte seetõttu, et nad sündisid puudega.
Loodetavasti ei juhtu sul ühtegi autoavariid, sa ei kuku, sind ei taba ootamatu raske haigus ja vanaduspõlv on sul kui padja peal heljumine, sind ei taba vähk, diabeet, õnnetus ega muu eluraskus, vaimsetest probleemidest rääkimata.
Hetkel käib jutt siiski sünniveaga lapsest, mitte hilisemast traumast. Ei ole mõtet asja segasemaks ja sulle sobivalt dramaatilisemaks ajada.
Selle vaktsineerimise lasen silmist mööda…
See vigisev vanaeit ei saa isegi sellest aru, et ka temal endal oleks toidukotti edaspidi lihtsam tuppa saada lifti kasutades.
Püha jumal, ega see lift siis igale korrusele sõida. See pole üldkasutatav lift. See tehakse ikka ainult lapse jaoks.
Ei see püha jumala popp sõnakõlks aita kui kohale ei jõua, et kui juba lift – olgugi, et vaid 1.korruse vahel -, siis võib seda kasutada ka mutt, kes kas elab samal korrusel või ka mujal, aga lift on nagu koridorgi ühisomand. Mitte selle pere isiklik, on ju.
