Teema: Puuduv lehekülg “Sipsikus”…kes saaks kirjutada sisu.

aitaks.
Mul 1996 trükk.
Keskel on katusel kõndimisest, aga televisiooni kirjutamist ei näe.
Enne seda on Sipsiku meresõit ja pärast katusel käimist minnakse seenele.

Äkki saate vaadata, mis peatükid/mitu lehekülge teil puudu on, äkki erinevatel väljalasetel peatükid erinevas järjekorras…?

kas keegi hea inimene viitsiks mulle siia \”tõe ja õiguse\” II köite kirja panna. väga tänulik oleksin

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil selle lausega Anu televiisor lõpebki. Järgmine lause, mis teil seal on \”…sõid marju\” jne, tuleb peatükis nimega Sipsik teeb sporti. Sinna vahele jäävad meil 9 peatükki, ehk siis leheküljed 21-90 (koos piltidega :)).[/tsitaat]
Sipsiku raamatus 90 lehekülge? Igal leheküljel üks sõna?
Aga kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis minul on 1969 aasta väljaanne, kahtlustan, et esmatrükk. Järgmiselt lehelt algab jutt \”Sipsik teeb sporti\”, milles sipsik pannakse naabrite basseini ujuma ja Anu läheb koos sõbranna (või naabritüdrukuga) sõstraid sööma ja unustab Sipsiku mõneks ajaks \”ujuma\” edasi tead juba ise. Jutt algab sellega, et Mart mängib poistega iga päev jalgpalli ja siis Anu otsustab, et Sipsik peaks ka natuke karastama ja sporti tegema. Puudu on sul täpselt üks keskmine leht ehk neli lehekülge (meil ka teibiga kinni).

Mul on ja ma kirjutan:
lk 23
SIPSIK TEEB SPORTI
Viimasel ajal olid ilmad kangesti ilusad ja Mart käis iga päev poistega palli mängimas. Ise ta rääkis, et sport on väga kasulik asi ja karastab inimese tervist. Sellepärast arvas Anu, et Sipsik peaks ka ennast karastama ja sporti tegema.
lk 24
Ühel päeval läks ta koos Sipsikuga välja ja siis nad vaatasid mõlemad, kuidas poisid jalgpalli mängisid. Aga Sipsik arvas, et temast küll head jalgpallimängijat ei saa, sest pall on tema jaoks liiga suur ja veereb liiga kiiresti.
Nüüd läks Anu koos Sipsikuga naabri Maie aeda, sest naabri Maie oli Anu sõbratar ja nad mängisid tihti koos keksu ja poodi ja muna ja veel igasuguseid muid mänge.
Maie jooksis Anule vastu ja hüüdis juba eemalt: \”Tead, meil lasti vesi basseini!\”
Naabri Maie aias oli väike bassein, aga harilikult polnud seal vett sees. Nüüd siis oli lõpuks vesi sisse lastud!
\”Küll on tore!\” ütles Anu. \”Hakkame suplema.\”

lk 25
Kuid Maie ütles, et tema ema supelda ei luba – vesi pidi külm olema.
Anu katsus varbaga vett ja leidis, et vesi ei ole sugugi külm. Aga kui Maie ema ei lubanud, ega siis ikka ei saanud suplema minna ka.
Seal sosistas Sipsik äkki Anule kõrva: \”Las mina lähen!\”
\”Õige!\” hüüdis Anu. \”Las Sipsik läheb! Ujumine on kasulik sport ja karastab rohkem kui mõni jalgpall!
\”Aga ta võib ära uppuda!\” muretses Maie. \”Siin on vesi talle üle pea ja meie ei teagi, kuidas ta ujuda oskab.\”
\”Meil peaks igaks juhuks olema päästerõngas,\”arvas Anu.
Maie jooksis tuppa ja tõi päästerõnga – see oli niisugune väike kummist rõngas,

lk 26
mida rannas visatakse ja püütakse. Ta tõi nööri ka ja nad sidusid nööri päästerõnga külge.
Siis lasi Anu Sipsiku vette.
Sipsik jäi ilusasti vee peale ega mõelnudki ära uppuda.
\”Ta on väga hea ujuja,\” ütles Anu. \”Ainult väga head ujujad oskavad niimoodi vee peal lamada, et ei liiguta käsi ega jalgu.\”
\”Ta võiks ometi natukene ka edasi ujuda.\” arvas Maie.
\”Oota,\”ütles Anu. \”Ta peab enne veega harjuma.\”
\”Lähme sööme vahepeal marju,\” ütles Maie. \”Pärast tuleme tagasi ja vaatame, kuidas ta ujub.\”
Anu süda küll valutas Sipsiku pärast, aga ta läks siiski Maiega kaasa marju sööma. Nad

lk27 (on ainult pilt kus tüdrukud sõstraid söövad)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]nannukad kirjutas:[/small]
No aga mõtle nüüd ise, kui suur võiks olla tõenäosus, et siia teemasse satub inimene, kellel on suures koguses aega ja abivalmidust ning ühtlasi ka kodus käepärast sedavõrd vana väljaanne.

Mu vanemate kodus on ilmselt see väljaanne, millest Sa räägid – vähemasti kirjeldus tundub sarnane. Seega tean, et lauseid on seal ühe lehe kohta tõepoolest vähem kui minu lapsepõlve (1980ndate) väljaandes, aga siiski mitte ka päris üks-kaks lauset. Nii et Sa ootad inimestelt ikka suhteliselt suurt teenet. Pealegi pole Sa isegi vaevunud mainima, milleks Sul üldse nii hirmsasti neid puuduvaid lehekülgi tarvis on – mis sellest siis nii hirmsasti juhtub, kui unejuturaamatust jääb üks jutuke lapsele ette lugemata? Nende mitme päeva jooksul oleksid ju jõudnud juba raamatukoguski käia ja ise puuduvad leheküljed välja otsida.

Kui mul oleks see väljaanne siin oma kodus võtta, siis ma ilmselt vaataksin, kui palju seda teksti õieti on ja kas ma viitsiksin sisestama hakata. Aga õnneks elavad mu vanemad 200 km kaugusel, seega mul jääb dilemma ära. Siiski ma ei suuda ütlemata jätta, et Su üldine hoiak ja kõnemaneer ei innusta juust ülimale altruismile.[/tsitaat]

Ma olen see, kes oli valmis raamatu puuduvaid lehti sisse skännima. Ja tõesti, oleksin seda teinud suurima hea meelega.
Otsisin täna põhjalikumalt aga raamatut kahjuks üles ei leidnud.

Hämmastav aga on tsiteeritu kommentaar.
Äkki kui ei küsi, siis ei saa ka?!?
Inimene küsis ja loodetavasti sai ka oma vastuse.
Sipsik on minuteada paljudes esimestes klassides kohustuslik kirjandus. Võibolla küsija elab kusagil alevis/külas, kus raamatukogu äkki ei olegi/pole ka võimalik raamatukokku minna ja terve raamat võtta.

Äkki maailmas siiski on häid inimesi, kes ei hakka iga asja peale halama ja vigisema, vaid puhtast südamest kulutavad oma aega, et aidata neid, kes abi paluvad.

Teed head või halba, kõik tuleb sulle tagasi!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]nannukad kirjutas:[/small]
No aga mõtle nüüd ise, kui suur võiks olla tõenäosus, et siia teemasse satub inimene, kellel on suures koguses aega ja abivalmidust ning ühtlasi ka kodus käepärast sedavõrd vana väljaanne.

Mu vanemate kodus on ilmselt see väljaanne, millest Sa räägid – vähemasti kirjeldus tundub sarnane. Seega tean, et lauseid on seal ühe lehe kohta tõepoolest vähem kui minu lapsepõlve (1980ndate) väljaandes, aga siiski mitte ka päris üks-kaks lauset. Nii et Sa ootad inimestelt ikka suhteliselt suurt teenet. Pealegi pole Sa isegi vaevunud mainima, milleks Sul üldse nii hirmsasti neid puuduvaid lehekülgi tarvis on – mis sellest siis nii hirmsasti juhtub, kui unejuturaamatust jääb üks jutuke lapsele ette lugemata? Nende mitme päeva jooksul oleksid ju jõudnud juba raamatukoguski käia ja ise puuduvad leheküljed välja otsida.

Kui mul oleks see väljaanne siin oma kodus võtta, siis ma ilmselt vaataksin, kui palju seda teksti õieti on ja kas ma viitsiksin sisestama hakata. Aga õnneks elavad mu vanemad 200 km kaugusel, seega mul jääb dilemma ära. Siiski ma ei suuda ütlemata jätta, et Su üldine hoiak ja kõnemaneer ei innusta juust ülimale altruismile.[/tsitaat]

miks on küll maailmas niipalju selliselt mõtlevaid inimesi nagu sina, kurb.
kui sul oleks võimalus teha kellelegi hea, ilma igasuguse tagamõtteta, LIHTSALT AIDATA, tingimusteta, siis sina seda ilmselt ei teeks sest sa ju ei VIITSIKS (õõh, kus ma vihkan seda sõna, sellepärsat meie peres seda sõna ei eksiteerigi). Vaata, et sa ennast ära ei kuluta, äkki lähed veel katki.

Ikka peaks viitsima teist aidata, ükskõik kui tühine see sinu jaoks ei tundu, kui sa saad seda teha ja seda enam, kui sa saad seda teha ilma suurema pingutamiseta .

Nii kahju, et hoolimine kaasinimeste suhtes on defitsiitseks muutumas.
Aga nii tore, et siiski mitte päris.

Ausalt, müts maha teie ees, kes te viitsisite selle üliränga ja raske tee ette võtta ja kirjutada siia read \”Sipsik\” raamatust.

Ma oleksin isegi olnud nõus kirjutama aga kahjuks mul see raamat puudub.