Teema: Puue ja kehalises kasvatuses osalemine

#4233646:

Mind väga üllatab, et teemaalgataja sellise probleemi ees üldse seisab. Kui lapsel on dokumenteeritud füüsiline puue, siis peaks olema sellesse protsessi ammu kaasatud juba Rajaleidja või vähemalt kooli HEVKO, kes tegelebki juba eos erivajadustega laste IÕK-de ja erisustega.

Jah, just nii peakski asi käima. Kool juba ju teab, et lapsel on puue. Ega kehalise õpetaja ise saa otsustada, et ma neid õpilasi hindan ja neid ei hinda. Seda, et õpilane ei pea tundides käima (oli vabastatud), ei otsustanud ka mitte tema ise, see käis kindlasti läbi õppenõukogu ja juhtkonna ja HEVKO jne. Vabastatud olemise puhul polegi koolil mitte midagi rohkem teha. Aga kui laps ei ole vabastatud, siis tuleb talle IÕK teha ja selle koostab üldiselt õpetaja koos HEVKOga, vajadusel kaasatakse muid pädevaid inimesi (Rajaleidjast saab kindlasti nõu). Lapsevanemale esitatakse ettepanek IÕK rakendamiseks, lapsevanem saab siis sellega nõustuda või mitte nõustuda (tavaliselt on ka lapsevanem kaasatud ja nõustub).

#4238027:

Pooldan võimalust, et teatud ainetes on õpetajal võimalus, mitte kohustus, panna hinne, kui õpilane on silmapaistavalt tubli. Muudel juhtudel on lihtsalt a la kursus läbitud. See annaks ka näiteks põhikoolilõpetajale võimaluse oma keskmist hinnet tõsta, kui see talle tähtis peaks olema ja abiks sisseastumisel gümnaasiumisse. Samas jääks olemata need eluaegsed traumad, mida kehalise, kunsti ja muusika tundides sageli saadakse, kellel pole annet ja viit ei saa isegi siis kui pingutatakse end ribadeks.

ja samas saavad sportlased eluaegsed traumad sellest, et pinguta kuidas tahad, reaalaineid üle kolme õppida ei suuda – miks nende traumad vähemtähtsad on? teeks siis juba kõik ained hinnetevabaks kuni gümna lõpuni, et keegi traumat ei saaks

#4237878:

Ka puudeta laste seas on füüsiliselt nõrku lapsi. Neile hinnaalandust ei tehta.

See on elupõline probleem – kas panna kehalises, muusikas ja kunstis hindeid? Aga matemaatika ja inglise keel ka nõuavad soont, annet. Mõni laps ei õpigi veerimata lugema jne. Ja alati ei ole puuet, sest muu kõin on normis. Aga tunnistus ikka “rikutud”.

Nõrgem ehk andetum laps ei ole päris võrreldav puudega lapsega, sest esimesene peab hea tulemuse jaoks lihtsalt eriti palju vaeva nägema, aga teine ei tohigi osasid tegevusi kaasa teha. Arst keelab, sest muidu läheks tervis hoopis halvaks.

Arvan, et tervetele lastele tuleks panna oskusainetes hindeid, kuid põhikriteeriumiks peaks olema tehnika ja juhiste järgimine (ning seda tehnikat tuleks eelnevalt muidugi õpetada!) mitte niivõrd tulemus ise.  Matemaatikas saab ju ka õpilane, kelle lahenduskäik oli suures osas õige, kuid vastus tuli vale, enamuse punktidest kätte.

Praegu on enamikes koolides oskusainetes probleem, et lihtsalt nõutakse tegevusi hinde peale, aga eelnevalt eriti ei õpetata. Nagu keegi eespool väga tabalt ütles, peaks kool olema õppimise mitte juba olemasolevate oskuste hindamise koht.

Tegelikult need koolid, kus kehalist ja kunsti ja muusikat numbritega ei hinnata, rikuvad seadust. See ei ole kooli otsustada. Küsisin ministeeriumist ja riiklik õppekava ütleb, et peavad numbrid olema kooli lõpetamisel. Kasvõi kõik viied. Kahjuks nii on. Osa koole on ise selle ära muutnud ja panevad arvestatud, aga ei tohi.

#4241415:

#4241020:

Tegelikult need koolid, kus kehalist ja kunsti ja muusikat numbritega ei hinnata, rikuvad seadust. See ei ole kooli otsustada. Küsisin ministeeriumist ja riiklik õppekava ütleb, et peavad numbrid olema kooli lõpetamisel. Kasvõi kõik viied. Kahjuks nii on. Osa koole on ise selle ära muutnud ja panevad arvestatud, aga ei tohi.

Lõputunnistusele lähebki number ju.

See on hea süsteem, et enne on kõik Ad ja siis tunnistusel kõigil 5 või 2.

Idiootide haridussüsteem.