Esileht Ilu ja tervis Puugihirm??

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 77 )

Teema: Puugihirm??

Postitas:
Kägu

Pane oma lemmikoomadele Forresto rihm kaela, pole ühtki puuki aastate jooksul.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pane oma lemmikoomadele Forresto rihm kaela, pole ühtki puuki aastate jooksul.

Teiste lemmikloomadega (nt teise koeraga, kes võib mänguhoos kaelast hammustada) või väikese lastega on sellised asjad mürgised. Lisaks kassidele.

 

Samuti ma saan iga päev niidetud muruga hoovis koeralt ca 2-3 puuki. Vale arvamus, et puugi saamiseks on vaja kuskile metsa seenele-marjale või võpsikusse minna.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Entsefaliidi tagajärjel püsivalt invaliidiks jäämine pole üldse haruldane.

On küll päris haruldane. Ja borrelleoosi tüsistused on sama hullud, võid aastaid nende all kannatada, mõni ei saa elu lõpuni terveks. Borrelleoosi esineb 4-5 korda rohkem kui entsefaliiti.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle piisas näha, mis sai mu 30 a sportlikust ja tervest sõbrannast pärast borrelioosi põdemist. See haigus on pikalt peidus ja avaldub siis, kui on juba hilja ja paranemine võtab aastaid. Kui üldse terveks saab.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina isiklikult kardan küll borrelioosi rohkem. entsefaliidiga on lihtne, kui saad siis saad ja saad sellest aru ka. Borrelioos on lihtsalt ravitav ainult siis kui kohe jaole saada. Väga paljudel juhtudel ei teki punast laiku ja tekivad arusaamatud terviseprobleemid ilma puuki nägemata ning kui lõpuks borrelioosi diagnoos saadakse on see juba krooniliseks muutunud ning päris lahti ei pruugigi sellest haigusest enam saada. Ning lisaks on need antibiootikumid ka üsna karmid.

 

minul oli ka nii, et ei tekkinud punast laik, vaid arusaamatud terviseprobleemid, millele erinevad arstid põhjust ei leidnud. lõpuks diagnoositi ärevushäire.  tagantjärgi võin öelda, et see ärevushäire võiski mul olla, aga see tekkiski sellest, et olin mures oma tervise pärast. kui lõpuks selgus, et borrelioos, siis sain antibiootikumiravi. see väga ei aidanud. neuroloog võttis seljaaju vedeliku, kus oli ka borrelioos ja seejärel sain kaks nädalat veenisisest ravi. erinevad tervisehädad kipuvad borrelioosiga jääma. püüan hakkama saada.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma arvan, et need on lihjtsalt superlinnastunud inimesed. Kui ikka su ellu on alati metsaskäik kuulunud, ei jäta küll puukide pärast minemata. Pealegi saan ma rohkem puuke nädala sees pealinna esinduspargis koeraga jalutades kui nv-l maal mustikametsas…

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pealegi saan ma rohkem puuke nädala sees pealinna esinduspargis koeraga jalutades kui nv-l maal mustikametsas…

Ega puugid ju mustikapõõsastel ja samblas ei ronigi. Ikka rohulible või heinakõrre otsas. Ja see rohulible võib üsna lühike ka olla.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alles eile lugesin toredast puugihaigusest – Krimmi-Kongo hemorraagiline viirushaigus:

Milleks lugeda haigustest, “mis on levinud Aafrikas, Lähis-Ida maades, Balkanimaades, Krimmis, Venemaal, Iraagis, Pakistanis ja Lääne-Hiinas”???

Sest pole mingit garantiid, et see ka meile ei jõua. Kui minu isa laps oli 40.-50. aastatel, siis oli puuk väga haruldane nähtus. Lehmade küljes mõnikord olevat ikka olnud, aga et inimese küljes, seda ta küll sellest ajast ei mäleta. Aga nüüd on neid metsikult ju! Ja inimesi, kes borrelioosi põdenud, on ka palju. Isa on eluaeg looduses töötanud ja liikunud ning puuke on üksjagu sisse söönud, aga borrelioosi on ta kaks korda põdenud – eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Puugiuuring ka näitias, et entsefaliiti kandvate puukide arv on vähenenud, aga borrelioosi on palju.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui minu isa laps oli 40.-50. aastatel, siis oli puuk väga haruldane nähtus. Lehmade küljes mõnikord olevat ikka olnud, aga et inimese küljes, seda ta küll sellest ajast ei mäleta.

Seega sa väidad, et 50-70 aastaga on meie puugid oma toidulauda laiendanud, varem inimverd ei söönud? No mitte ei usu. Pigem on sellega nagu paljude haigustega – tollal lihtsalt oli palju olulisemat, millele tähelepanu pöörata, kui mingi puuk. Mina ei mäleta ka lapsepõlvest konkreetselt ühtegi sääske ega parmu, see ei tähenda, et neid ei olnud. Nad lihtsalt ei olnud olulised meelde jätta. Tollal ilmselt ei teatud puukide levitatavatest haigustest midagi, seega ei pööratud neile ka tähelepanu – hammustas mingi putukas, lõid maha, kogu moos. Ei olnud proove, millega borrelioosi tuvastada ja kui oligi, siis olid need sõja järel liiga kallid. Ravida polnud nagunii millegagi. Jah, muidugi võib ka olla, et puukide arv on kasvanud ja haigestumus on kasvanud, aga kindlasti pole see nii, et 4o.-ndatel polnud üldse ja nüüd on palju.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui minu isa laps oli 40.-50. aastatel, siis oli puuk väga haruldane nähtus. Lehmade küljes mõnikord olevat ikka olnud, aga et inimese küljes, seda ta küll sellest ajast ei mäleta.

Seega sa väidad, et 50-70 aastaga on meie puugid oma toidulauda laiendanud, varem inimverd ei söönud? No mitte ei usu. Pigem on sellega nagu paljude haigustega – tollal lihtsalt oli palju olulisemat, millele tähelepanu pöörata, kui mingi puuk. Mina ei mäleta ka lapsepõlvest konkreetselt ühtegi sääske ega parmu, see ei tähenda, et neid ei olnud. Nad lihtsalt ei olnud olulised meelde jätta. Tollal ilmselt ei teatud puukide levitatavatest haigustest midagi, seega ei pööratud neile ka tähelepanu – hammustas mingi putukas, lõid maha, kogu moos. Ei olnud proove, millega borrelioosi tuvastada ja kui oligi, siis olid need sõja järel liiga kallid. Ravida polnud nagunii millegagi. Jah, muidugi võib ka olla, et puukide arv on kasvanud ja haigestumus on kasvanud, aga kindlasti pole see nii, et 4o.-ndatel polnud üldse ja nüüd on palju.

Muidugi oli puuke kõvasti vähem. Arvukus hakkas kiiresti kasvama, kui kulu põletamine keelati ja heinal lastakse kasvada kui tahes kõrgeks. Põletamise keelamine oli muidugi õige, aga tõi kaasa sellise vastiku kõrvalnähtuse.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi oli puuke kõvasti vähem. Arvukus hakkas kiiresti kasvama, kui kulu põletamine keelati ja heinal lastakse kasvada kui tahes kõrgeks. Põletamise keelamine oli muidugi õige, aga tõi kaasa sellise vastiku kõrvalnähtuse.

Oeh. Võin mürki võtta, et 40.-50.-ndatel, mida siin näiteks toodi, oli meil heinamaa ja põllu all oluliselt, kümnetes kordades rohkem pinda kui praegu ning keegi ei hooldanud muruplatse ega heinamaid selliselt kui praegu, seega olid tingimused puukide eluks ideaalsed. Kulu põletamine kui komme tekkis üldse alles nõukaajal, umbes 60.-ndatel. Puugid on kogu aeg olemas olnud, vahel on neid rohkem, vahel vähem, nende arvukus sõltub ilmselt oluliselt ka ilmast ja talvede temperatuurist. Kaua pole olnud külma talve, siis ongi puuke rohkem.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu vanematel on alles mu venna kiri pioneerilaagrist 197o. aastate keskpaiku. Vend kirjutab, et tal oli puuk seljas ja laagri arst olevat seda kaks päeva välja kiskunud. 😀

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu vanematel on alles mu venna kiri pioneerilaagrist 197o. aastate keskpaiku. Vend kirjutab, et tal oli puuk seljas ja laagri arst olevat seda kaks päeva välja kiskunud. 😀

Minu lapsepõlvemälestus 70.-ndatest on ka, et puuk ja pind olid kaks kõige ebameeldivamat asja ja et vend käis ükskord puuki lausa mingis arstipunktis välja võtmas, oli kubemesse end kõvasti kinni imenud.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen mõlemad läbipõdenud, kummalgi juhul patuoinast ennast ei näinud. Entsefaliidi puhul perearst välistas selle haiguse kohe ja alles EMOs diagnoositi. Haigus oli rõve, terve suve olin pimedas toas teki all, kohutavad peavalu, limaskestad kuivad, liigesed valusad. Soovitan vaktsineerida. Borrelioosiga jättis tegelane vähemalt punase laigu maha ja perearst tegi seekord testi. AB kuur peale ja sümptomeid ei olnud.

Nende kogemuste pärast nüüd metsa mul küll minemata ei jää aga no jutt, et mõtetu karta seda, siis ma ei tea, kui see statistika järgi nii haruldane haigus on, siis kuidas ma mõlemad kätte sain?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen mõlemad läbipõdenud, kummalgi juhul patuoinast ennast ei näinud. Entsefaliidi puhul perearst välistas selle haiguse kohe ja alles EMOs diagnoositi. Haigus oli rõve, terve suve olin pimedas toas teki all, kohutavad peavalu, limaskestad kuivad, liigesed valusad. Soovitan vaktsineerida. Borrelioosiga jättis tegelane vähemalt punase laigu maha ja perearst tegi seekord testi. AB kuur peale ja sümptomeid ei olnud.

Nende kogemuste pärast nüüd metsa mul küll minemata ei jää aga no jutt, et mõtetu karta seda, siis ma ei tea, kui see statistika järgi nii haruldane haigus on, siis kuidas ma mõlemad kätte sain?

Jajah, nii need puugihirmujutud tekivadki, et oli test ja olid antibiootikumid ja saingi terveks – aga mida sa ravisid ja millest sa terveks said, kui sümptomeid ei olnudki? Ravisid borrelioositesti positiivset vastust?

Ma ei tea, kas tõesti pole mingit viisi, kuidas perearste borrelioosi teemal harida?

0
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa käi metsas ja ära karda puuke, mis häda sul nendega on, kes puuke pelgavad?

Ei jää see elu neil elamata, kes metsas ringi ei mütta. Nad elavad lihtsalt teistmoodi elu kui sina.

Mina olen eluaegne puugifoobik ja seda isegi mitte nende hirmsate haiguste pärast otseselt, vaid puuki ennast kardan. Samuti kardan ka kõiki teisi hammustavaid vereimejaid, ega sääsed mulle ka ei meeldi, eriti hull kui neid on palju. Kardan ka parmusid, põdrakärbseid, herilasi, suuri vaablasi, pähelendavaid ööliblikaid jne. Aga puuk on nendest kõikidest kõige jälgim. Ta on täiesti ebavajalik putukas, keegi teda õieti ei söö ka, ainult risuks ja hädaks.

Metsas olen siiski käinud küll ja kuhjaga, nii murakaid korjamas rabas kui ka kukeseenel, kuuseriisikal, männiriisikal, mustikal jne. Sinna minnes: pikad püksid, kummikud, püksisääred soki sees, pikkade varrukatega pluus, pearätik, kaelarätik. No põhimõtteliselt kõik kohad kaetud, et keegi ei roniks kuskile. Niimoodi pakiti mind sisse juba lapsena, eks ma sealt sellise metsaskäimise meetodi külge sain. Parm ei ole mind hammustanud kunagi. Puuki ei ole kunagi saanud (ptüiptüiptüi). Põdrakärbeste eest olen kiljudes ära jooksnud, aga ei mäleta, et neist ükski oleks mind saanud hammustada. Sääskede puhuks mul on alati suvel kaasas vähemalt sääsesalv, mida panna hammustuskohale.

Kui metsast tagasi, siis tuleb kuskil heledal pinnal (vanaema juures laotati ajaleht alla) kõik riided seljast ära võtta ja üle vaadata, et ega kuskil puuk ei roni. Mul ema ja tädi kontrollisid üksteist üle ja kõik lapsed vaadati üle. Ema ühe korra sai puugi.

Mul on olnud koer, see oli küll puuke täis igal suvel (mina ei saanud, kuigi käisin koos koeraga metsas). Vastik! Jälgid putukad.

Nii et kahjuks tõesti, puugid rikuvad osa suvest ära. Ma ei taha endale külge saada ühtegi nende poolt kantavat tõbe ja ma ei taha ka, et ükski ilma tõveta elukas mulle end külge imeks, et siis paljuneda saaks. RÕVE.

Mul ei jää elu elamata ja ma ei värise puugihirmus hommikust õhtuni nelja seina vahel. Aga sellegipoolest ma tunnen nende vastu hirmsat jälestust, maailm oleks palju parem paik, kui puuke poleks üldse olemas. Ja mitte midagi hullu ei juhtuks, kui puugid kaoks. Nad ei ole mitte kellelegi kuskil toiduahelas kasulikud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa käi metsas ja ära karda puuke, mis häda sul nendega on, kes puuke pelgavad?

Mul ei olegi häda, ma lihtsalt tahan aru saada, milles asi on, miks neid nii paaniliselt kardetakse. Sinu postitus oli väga abiks, aitäh!

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa käi metsas ja ära karda puuke, mis häda sul nendega on, kes puuke pelgavad?

Ei jää see elu neil elamata, kes metsas ringi ei mütta. Nad elavad lihtsalt teistmoodi elu kui sina.

Mina olen eluaegne puugifoobik ja seda isegi mitte nende hirmsate haiguste pärast otseselt, vaid puuki ennast kardan. Samuti kardan ka kõiki teisi hammustavaid vereimejaid, ega sääsed mulle ka ei meeldi, eriti hull kui neid on palju. Kardan ka parmusid, põdrakärbseid, herilasi, suuri vaablasi, pähelendavaid ööliblikaid jne. Aga puuk on nendest kõikidest kõige jälgim. Ta on täiesti ebavajalik putukas, keegi teda õieti ei söö ka, ainult risuks ja hädaks.

Metsas olen siiski käinud küll ja kuhjaga, nii murakaid korjamas rabas kui ka kukeseenel, kuuseriisikal, männiriisikal, mustikal jne. Sinna minnes: pikad püksid, kummikud, püksisääred soki sees, pikkade varrukatega pluus, pearätik, kaelarätik. No põhimõtteliselt kõik kohad kaetud, et keegi ei roniks kuskile. Niimoodi pakiti mind sisse juba lapsena, eks ma sealt sellise metsaskäimise meetodi külge sain. Parm ei ole mind hammustanud kunagi. Puuki ei ole kunagi saanud (ptüiptüiptüi). Põdrakärbeste eest olen kiljudes ära jooksnud, aga ei mäleta, et neist ükski oleks mind saanud hammustada. Sääskede puhuks mul on alati suvel kaasas vähemalt sääsesalv, mida panna hammustuskohale.

Kui metsast tagasi, siis tuleb kuskil heledal pinnal (vanaema juures laotati ajaleht alla) kõik riided seljast ära võtta ja üle vaadata, et ega kuskil puuk ei roni. Mul ema ja tädi kontrollisid üksteist üle ja kõik lapsed vaadati üle. Ema ühe korra sai puugi.

Mul on olnud koer, see oli küll puuke täis igal suvel (mina ei saanud, kuigi käisin koos koeraga metsas). Vastik! Jälgid putukad.

Nii et kahjuks tõesti, puugid rikuvad osa suvest ära. Ma ei taha endale külge saada ühtegi nende poolt kantavat tõbe ja ma ei taha ka, et ükski ilma tõveta elukas mulle end külge imeks, et siis paljuneda saaks. RÕVE.

Mul ei jää elu elamata ja ma ei värise puugihirmus hommikust õhtuni nelja seina vahel. Aga sellegipoolest ma tunnen nende vastu hirmsat jälestust, maailm oleks palju parem paik, kui puuke poleks üldse olemas. Ja mitte midagi hullu ei juhtuks, kui puugid kaoks. Nad ei ole mitte kellelegi kuskil toiduahelas kasulikud.

Üsna rumal, peab ütlema.

+1
-8
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Inimesed kardavadki erinevaid asju ja mõnikord nimetatakse neid ka foobiateks.

Põhjust sellele raske selgitada. Olen ise vaktsineeritud, ei tunne hirmu. Rohkem kardan, et kohtun metsas karupoegi… koos kurja karuemaga.

Tsau!

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lähedane on olnud puugi tõttu mitu kuud haiglas väga tõsises seisundis.
Arvan, et ettevaatust ei ole liiast.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Puugid on osa Eesti loodusest, on kogu aeg olnud. Igal suvel on mul mitmeid puuke, samuti koduloomadel. Arstil oleme ka kord puugiga käinud, kui imepisike puuk oli poja silmalaule end kinnitanud, sealt ei julgenud ise tõmbama hakata.

OMG, milline maakas!

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa käi metsas ja ära karda puuke, mis häda sul nendega on, kes puuke pelgavad?

Mul ei olegi häda, ma lihtsalt tahan aru saada, milles asi on, miks neid nii paaniliselt kardetakse. Sinu postitus oli väga abiks, aitäh!

Sest nad levitavad potentsiaalselt väga ohtlikku haigust, millest sa aru ei saa?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest iga aasta on ajakirjanduses või tutvusringkonnas ringlemas mõni hirmujutt, kuidas puuk võib noore, terve inimese täiesti invaliidistada. Mina ei mõista seisukohta, et kui haiguse suremus on madal, siis nagu tühiasi ja muud ei olegi karta kui suremist või? Kardangi haigestumist, et senine aktiivne elu peab pausile jääma kuudeks või aastateks ning asendub nõrkuse ja valudega.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei mõista seisukohta, et kui haiguse suremus on madal, siis nagu tühiasi ja muud ei olegi karta kui suremist või?

Mitte sellest ju ei räägitud. Lihtsalt juhiti tähelepanu sellele, et puuke kardetakse hirmsasti, aga mõnda teist haigust, mida esineb tunduvalt rohkem ja millesse ka surrakse tunduvalt rohkem, ei kardeta sugugi ja vaktsineerima ka ei minda.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest nad levitavad potentsiaalselt väga ohtlikku haigust, millest sa aru ei saa

Saan aru küll. Ära kunagi rohkem korterist lahku.

OMG, milline maakas!

Just! Maakas, kes julgeb paljajalu üle õue kõndida! Wow, eks ole?

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lugege tänast Maalehte. Seal artikkel: “Puukborrelioosist on saanud kurnatud inimeste moehaigus.” 

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lugege tänast Maalehte. Seal artikkel: “Puukborrelioosist on saanud kurnatud inimeste moehaigus.”

Lugesin. Pealkiri on küll haige, sest kui kirjutatakse, et see on mingi “kurnatud inimeste moehaigus”, siis sõnast moehaigus võiks justkui välja lugeda seda, et see on inimese enda pandud diagnoos. A la et käivad ringi ja räägivad, et oh, ma olen nii väsinud, küllap mul on borrelioos! Umbes nagu varem on üritatud depressiooni moehaiguseks nimetada.

Artiklis on juttu siiski sellest, et perearstid diagnoosivad borrelioosi väga palju ja sageli vereanalüüsi pealt vaadates, et puuki ennast pole arst näinud. Ja siis üks infektsionist arvab, et borrelioosi diagnoositakse liiga palju, et tegelikult ikka ainult verepildi pealt seda ei näe, sest antikehad püsivad kaua… No kui on antikehad, siis minu loogika ütleb, et ega need lambist ei teki, samas arst väidab, et iga looduses käinud inimese vereproovist leiab borrelioosi üles. Seda on küll väga raske uskuda.

Õnneks on teine arst, kes seal sõna võtab, palju mõistlikuma jutuga ja ütleb, et mõnikord ongi raske diagnoosida ja kui on pikaajalised kaebused, siis korduv antibiootikumikuur selle vastu ei aita ja mingit abi pakkuda ei olegi praegu. Kokkuvõttes tunnistatakse, et borrelioos võib põhjustada väga pikaajaliselt kestvaid kaebusi ja soovitatakse, et perearstid konsulteeriksid rohkem eriarstidega.  Aga see infektsionist jõuab oma jutuga välja sinnamaale, et inimestel on vaimsed häired ja äkki nad on hoopis sellest väsinud… Et siis viitab ilmselt läbipõlemisele, depressioonile, mitte sellele, et inimesed on hullud ja kujutavad endale asju ette.

Lõpetuseks on artikli juures ka viide uuringutele, et puugid kannavadki praegu rohkem haigusi, kõige rohkem haigeid puuke on Tartumaal (77%) ja kõige vähem Isa-Virumaal (39%). Borrelioosi kõige rohkem Läänemaa puukidel. Viimase 15 aasta jooksul on borrelioosi põhjustavate bakterite levimus puukides kasvanud kohati kuni 2–3 korda. 

Nii et jah, see on siiski tõsine probleem ja artiklile on pandud ebaõnnestunud pealkiri. Millegi moehaiguseks nimetamine pisendab probleemi ja viitab sellele, et tegu on justkui mingi väljamõeldisega, kuigi faktid räägivad selgelt seda, et probleem on viimaste aastatega kasvanud, sest nakatavaid puuke on rohkem kui vanasti.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ka lugenud, et borrelleoosi diagnoositakse üle, aga mis mõttes siis üle, kui seda määratakse ju vereprooviga. Kuidas selle siis nö välja saab mõelda. Kuigi imelik see ju on, et näiteks minu tuttaval diagnoositi borrelleoos keset talve, puuki polnud näinud. Ja samas öeldakse, et puuk peab sul ikka kaua peal olema, et nakataks. Talle tehti antibiootikumikuur, mis ei aidanud, kaebused ikka ei kadunud, siis otsustati, et äkki pikk koroona, sest seda ta ju oli ka põdenud, kuigi kergelt. Seega minu arust on selle haigusega ikkagi väga palju segast seotud.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest nad levitavad potentsiaalselt väga ohtlikku haigust, millest sa aru ei saa

Saan aru küll. Ära kunagi rohkem korterist lahku.

OMG, milline maakas!

Just! Maakas, kes julgeb paljajalu üle õue kõndida! Wow, eks ole?

Sina viska oma laps edaspidigi kuhugi heina sisse ja pärast avasta, et näe, puuk silmalau(!) küljes.
Eestis on muidu kirbud ka alati olnud. Usun, et suhtud neissegi sama tolerantselt. Koerad nagunii kirpe täis, mis siis sellest, kui mõni ennast ka sööb, eksole?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eestis on muidu kirbud ka alati olnud. Usun, et suhtud neissegi sama tolerantselt. Koerad nagunii kirpe täis, mis siis sellest, kui mõni ennast ka sööb, eksole?

No kirp on puugi kõrval ju lausa puhkus. Päris kergelt saab lahti ja mingeid püsivaid haigusi sa ka sellest ei saa, et nad sind natukene närivad. Ei ole küll kohane võrdlus.

+2
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 77 )


Esileht Ilu ja tervis Puugihirm??