Mina olen ka lugenud, et borrelleoosi diagnoositakse üle, aga mis mõttes siis üle, kui seda määratakse ju vereprooviga. Kuidas selle siis nö välja saab mõelda.
Aga loe artiklit, seal väga selgelt kõik ära selgitatud. Borrelioosi vastu tekivad antikehad ka siis, kui tegelikult sa ei nakatugi borrelioosi, st sind võib küll haige puuk hammustada, kuid su immuunsüsteem saab bakteritest jagu. Teine asi on, et antikehad jäävad alles pikkadeks aastateks, sul võis kunagi olla borrelioos, enam ei ole, aga antikehad on ikka. Bakter on ammu surnud, kuid perearst määrab uue antibiootikumikuuri, et neid surnud baktereid veel rohkem surnuks tappa …
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120045016/puukborrelioosist-on-saanud-kurnatud-inimeste-moehaigus
Millegi moehaiguseks nimetamine pisendab probleemi ja viitab sellele, et tegu on justkui mingi väljamõeldisega, kuigi faktid räägivad selgelt seda, et probleem on viimaste aastatega kasvanud, sest nakatavaid puuke on rohkem kui vanasti.
Nakatavaid puuke võib rohkem olla, see ei tähenda automaatselt, et haigust on rohkem, sest haiguse tekkimiseks peab puuk kaua aega küljes olema. Enamik inimestest ikkagi märkab 24h jooksul puuki ning eemaldab selle, mis vähendab borrelioosi haigestumise riski väga oluliselt. Pigem on borrelioosist ikkagi saanud perearstide päästerõngas – seletamatud nähud maanduvad borrelioosidiagnoosina, kui vähegi proovist neid antikehi leiab. Ei, ma ei ütle, et nad seda pahatahtlikult teevad, pigem on see nii, et mõtlevad, et no ravime borrelioosi, vaatame, kas nähud kaovad. Kui kaovad, siis on patsient rahul, aga tegelikult võis tegu olla hoopis mingi muu põletikuga, mida AB ravisid. Või siis nähud ei möödunud ja siis on jälle borrelioosi diagnoosist abi võtta – alati AB ju ei aitagi. Aga tegelikult ei tea keegi, kas üldse oli borrelioos, äkki on mingi muu liigesehäda, närvihäda, mis iganes.