Esileht Ilu ja tervis Puugihirm??

Näitan 17 postitust - vahemik 61 kuni 77 (kokku 77 )

Teema: Puugihirm??

Postitas:
Kägu

Mina olen ka lugenud, et borrelleoosi diagnoositakse üle, aga mis mõttes siis üle, kui seda määratakse ju vereprooviga. Kuidas selle siis nö välja saab mõelda.

Aga loe artiklit, seal väga selgelt kõik ära selgitatud. Borrelioosi vastu tekivad antikehad ka siis, kui tegelikult sa ei nakatugi borrelioosi, st sind võib küll haige puuk hammustada, kuid su immuunsüsteem saab bakteritest jagu. Teine asi on, et antikehad jäävad alles pikkadeks aastateks, sul võis kunagi olla borrelioos, enam ei ole, aga antikehad on ikka. Bakter on ammu surnud, kuid perearst määrab uue antibiootikumikuuri, et neid surnud baktereid veel rohkem surnuks tappa …
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120045016/puukborrelioosist-on-saanud-kurnatud-inimeste-moehaigus

Millegi moehaiguseks nimetamine pisendab probleemi ja viitab sellele, et tegu on justkui mingi väljamõeldisega, kuigi faktid räägivad selgelt seda, et probleem on viimaste aastatega kasvanud, sest nakatavaid puuke on rohkem kui vanasti.

Nakatavaid puuke võib rohkem olla, see ei tähenda automaatselt, et haigust on rohkem, sest haiguse tekkimiseks peab puuk kaua aega küljes olema. Enamik inimestest ikkagi märkab 24h jooksul puuki ning eemaldab selle, mis vähendab borrelioosi haigestumise riski väga oluliselt. Pigem on borrelioosist ikkagi saanud perearstide päästerõngas – seletamatud nähud maanduvad borrelioosidiagnoosina, kui vähegi proovist neid antikehi leiab. Ei, ma ei ütle, et nad seda pahatahtlikult teevad, pigem on see nii, et mõtlevad, et no ravime borrelioosi, vaatame, kas nähud kaovad. Kui kaovad, siis on patsient rahul, aga tegelikult võis tegu olla hoopis mingi muu põletikuga, mida AB ravisid. Või siis nähud ei möödunud ja siis on jälle borrelioosi diagnoosist abi võtta – alati AB ju ei aitagi. Aga tegelikult ei tea keegi, kas üldse oli borrelioos, äkki on mingi muu liigesehäda, närvihäda, mis iganes.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Enamik inimestest ikkagi märkab 24h jooksul puuki ning eemaldab selle, mis vähendab borrelioosi haigestumise riski väga oluliselt.

Sellel minu tuttaval pole viimased 15 aastat puuki olnud ja siis keset talve perearst diagnoosis tal borrelleoosi. Mina ei saa küll aru, kuidas nii siis saab olla.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just! Maakas, kes julgeb paljajalu üle õue kõndida! Wow, eks ole?

Mida sa ülbitsed? See, et räägitakse ettevaatusest ja tähelepanelikkusest ei tähenda, et “ei julge paljajalu üle õue minna”. Üldiselt ei tea, mis üüratust paanikast sa räägid, rahusta oma pereliikmed ehk maha, kelle pealt sa seda pidevalt näinud oled.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

mõnda teist haigust, mida esineb tunduvalt rohkem ja millesse ka surrakse tunduvalt rohkem, ei kardeta sugugi ja vaktsineerima ka ei minda.

Nagu näiteks?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mida sa ülbitsed?

Mina ei ülbitse, minuga üritati ülbitseda. Väga naljakas ja jabur on, kui kedagi maakaks kutsutakse, sest too ei karda metsa ega puuke 🙂

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu näiteks?

Gripp ja koroona, kui tuua kõige käepärasemad näited.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu näiteks?

Gripp ja koroona, kui tuua kõige käepärasemad näited.

Ma väidan küll, et üksi heinamaale, metsa või sinu õuegi minnes on suurem tõenäosus puuki kui koroonat või grippi saada.
Mida sa õigupoolest öelda tahad, et puugikartjad koroona vastu ei vaktsineeri või? Mille alusel sa nii arvad?
Kas mõlemat ei tohi karta?
Või tahad öelda, et koroonast räägitakse puugiohuga võrreldes vähe?
(Tule taevas appi)

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma väidan küll, et üksi heinamaale, metsa või sinu õuegi minnes on suurem tõenäosus puuki kui koroonat või grippi saada.

Jutt on haigusest, mitte puugist. Ja isegi puuki pole minul, kes ma elan maal (uhh, maakas) ning kellel on koer ja kass, kes pidevalt puuke täis on, olnud mitu aastat. Olen näinud neid jalutamas käe peal, jala peal, aga sisse imenud puuki pole olnud kaua, palju aastaid.

Seltskonnas käin ma vähe, aga kevadel koroona sain käte. Gripi vastu vaktsineerin, seda pole olnud.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma väidan küll, et üksi heinamaale, metsa või sinu õuegi minnes on suurem tõenäosus puuki kui koroonat või grippi saada. Mida sa õigupoolest öelda tahad, et puugikartjad koroona vastu ei vaktsineeri või? Mille alusel sa nii arvad? Kas mõlemat ei tohi karta? Või tahad öelda, et koroonast räägitakse puugiohuga võrreldes vähe? (Tule taevas appi)

Tule taevas appi jah, ma räägin statistikast. Kui jätame koroona kõrvale, mis tundub osad inimesed väga pöördesse ajavat, siis räägime gripist enne koroonalainet. Mõni aasta suri grippi 100 inimest aastas, tavaline oli 40-60, entsefaliiti 1-2, kusjuures ei olnud veel eristatud mujalt entsefaliidi saanud inimesed ja puugihammustusest saanud haiged. Kas gripp on olnud kunagi haigus, mida oleks väga kardetud? Ei ütleks. Vaktsineerimine selle haiguse vastu on alati olnud tagasihoidlik. Seega statistiliselt on väga väike võimalus saada endale entsefaliit, veel väiksem võimalus on sellesse surra, grippi surra on tõenäosus märksa suurem. Borrelleoos on märksa levinum haigus, aga selle vastu vaktsineerida ei saa nagunii. Kui sa nüüd väidad, et metsa minnes on suurem tõenäosus saada puugihaigus kui gripp või koroona, siis see on muidugi tõsi, ega sa põdra käest grippi ei saa, ikka teiste inimeste käest.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üsna jabur on hakata võrdlema õhu kaudu levivat nakkushaigust ja putukahammustuse kaudu levivat nakkushaigust.

Täiesti normaalne on kasutada ennetavaid meetodeid selleks, et mitte puugihaigust saada, näiteks riietuda metsa minnes vastavalt ja metsast tulles keha üle kontrollida, riided vahetada, eelnevalt vakstsineerida. See ei ole mingi ebareaalne hirm, mis inimesi niimoodi käituma paneb. Ja see ei ole kuidagi kordades suurem ja rohkearvulisemate inimeste seas kui näiteks mitte soovimine surra koroonasse või grippi.

Kes tahab tervena elada ja mitte saada välditavaid haigusi, see kasutabki selle haiguse mitte saamiseks erinevaid meetodeid. Suguhaiguste vältimine ja mittesoovimine käib selle alla samuti. Kui on soov mingit haigust vältida, siis see ei tähenda veel seda, et inimene seda nähtust kuidagi paaniliselt kardab ja näiteks ei seksi üldse. Või ei lähe üldse metsa. Või istubki ainult kodus kogu aeg.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti normaalne on kasutada ennetavaid meetodeid selleks, et mitte puugihaigust saada, näiteks riietuda metsa minnes vastavalt ja metsast tulles keha üle kontrollida, riided vahetada, eelnevalt vakstsineerida. See ei ole mingi ebareaalne hirm, mis inimesi niimoodi käituma paneb. Ja see ei ole kuidagi kordades suurem ja rohkearvulisemate inimeste seas kui näiteks mitte soovimine surra koroonasse või grippi.

See ongi normaalne. Aga ebanormaalne on, et ühte puuki koeral kohates hakatakse otsima koerakiirabi või keeldutakse puukide pärast üldse metsa või loodusesse minemast.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõni aasta suri grippi 100 inimest aastas, tavaline oli 40-60, entsefaliiti 1-2

Millised on gripi eluaegsete tüsistuste statistika võrreldes puugihaigustega?

See ongi normaalne. Aga ebanormaalne on, et ühte puuki koeral kohates hakatakse otsima koerakiirabi või keeldutakse puukide pärast üldse metsa või loodusesse minemast.

No KES nii teeb?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millised on gripi eluaegsete tüsistuste statistika võrreldes puugihaigustega?

Eee … kas surm pole sinu arust piisav “tüsistus”?

No KES nii teeb?

Need, kellest teema on.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

#4029878:
Millised on gripi eluaegsete tüsistuste statistika võrreldes puugihaigustega?

Eee … kas surm pole sinu arust piisav “tüsistus”?

Sa ei saanud küsimusest aru ilmselt.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

#4029878:

Millised on gripi eluaegsete tüsistuste statistika võrreldes puugihaigustega?

Eee … kas surm pole sinu arust piisav “tüsistus”?

Sa ei saanud küsimusest aru ilmselt.

Sain ikka. Su küsimus oli ju retooriline, sa soovisid jätta muljet, et puugihaiguste eluaegsete tüsistuste määr on oluliselt kõrgem kui gripil – mis on muidugi ka täiesti õige, selle nüansiga, et ei tohi unustada, et ka surm on üks eriliselt tõsine tüsistuse liik ning peale borrelioosi või entsefaliiti võid pikaajaliselt taastuda, aga peale grippi võid surnud olla.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Su küsimus oli ju retooriline, sa soovisid jätta muljet, et puugihaiguste eluaegsete tüsistuste määr on oluliselt kõrgem kui gripil – mis on muidugi ka täiesti õige, selle nüansiga, et ei tohi unustada, et ka surm on üks eriliselt tõsine tüsistuse liik ning peale borrelioosi või entsefaliiti võid pikaajaliselt taastuda, aga peale grippi võid surnud olla.

Ei ole nii.
Öeldi juba, et ebaloogiline võrrelda viirust ja puugi kaudu levivat nakkushaigust.
Kui sa üritad võrrelda võrreldamatut, siis võrdle õigetel alustel – koos kõigi tagajärgede, “saba ja sarvedega”.
Mina ei näe mingit puugiPAANIKAT kuskil, vaid ratsionaalset kartust. Ma ei tea, kes need inimesed sul on, kes üle õue ei julge käia.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa üritad võrrelda võrreldamatut, siis võrdle õigetel alustel – koos kõigi tagajärgede, “saba ja sarvedega”.

No just, gripisurmad ongi ju üks tagajärgedest. Kui räägime tüsistustest, siis peame kindlasti rääkima ka surmadest – ja tüsistuste puhul tuleb ikka ka tüsistuse raskust arvesse võtta. Surm on kahtlemata raskeim tüsistus.

Öeldi juba, et ebaloogiline võrrelda viirust ja puugi kaudu levivat nakkushaigust.

Ei saa aru, miks see ebaloogiline on? Mõlemast saab hoiduda, kummastki pole võimalik 100% hoiduda. Üsna ühesugused.

+1
-1
Please wait...

Näitan 17 postitust - vahemik 61 kuni 77 (kokku 77 )


Esileht Ilu ja tervis Puugihirm??