Olen kuulnud õuduslugusid sellest. Mehe õde soovis mõni päev tagasi õppelaenu käendust, sest muidu ei saa kooli lõpetada (magistrikraadi omandamine).
Mees oli nõus käendama, aga võttis paar päeva mõtlemisaega. Rääkige palun, kas tasub käendama hakata ja mis tagajärg võib olla.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Räägiks õppelaenu käendajatest ja tagajärgedest
Teema: Räägiks õppelaenu käendajatest ja tagajärgedest
Oot, kas sa ei saa aru, mida tähendab käendama??
Mismõttes tasub?? Tasuvusega ei ole sel asjal küll mitte mingisugust pistmist. Käendus tähendab seda, et kui laenuvõtja ise ei maksa laenu tagasi, siis nõutakse seda käendaja(te)lt.
Mida sa selle tasuvuse all mõtled?? Vaevalt noor inimene sulle selle eest midagi eriti maksa suudab/tahab? Küll aga pead sina olema valmis kogu laenu kinnimaksmiseks.
Minu tekstis sõna \”tasub\” ei tähenda tasuvust ja kuidagi kasu saamist. Tahtsin kuulda Teie oma kogemustest käendajaks hakkamisel.
Noor inimene peab ikka ise õppelaenu kinni maksma, mitte käendaja, ma loodan, et enamus ikka maksavad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu tekstis sõna \”tasub\” ei tähenda tasuvust ja kuidagi kasu saamist. Tahtsin kuulda Teie oma kogemustest käendajaks hakkamisel.
Noor inimene peab ikka ise õppelaenu kinni maksma, mitte käendaja, ma loodan, et enamus ikka maksavad.[/tsitaat]
mida sa soiud? kui su sugulane ei maksa, siis maksab sinu mees ja thats it, kas olete selleks valmis?
[small]Allotar kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina saan aru küll, mida sa \”kas tasub\” all mõtled. Kui otsustate käendada, arvestage kahe olulise aspektiga:
1) ka kõige ausamate kavatsustega laenuvõtja võib tõsiselt makseraskustesse sattuda. Sellisel juhul olete teie need, kes peavad aitama kuumakseid tasuda. Seepärast tasub kindlasti läbi mõelda, kas te ka reaalselt oleksite võimelised ja valmis seda tegema.
2) käendus lisandub käendaja kohustuste hulka. Kui näiteks plaanite ise laenu võtta, siis käendus vähendab teie võimalikku saadavat laenusummat.
Ma tean, kui raske valik see on. Sest kes ei tahaks nii lähedast inimest aidata. Jääb üle vaid soovida külma pead otsustamisel.
[/tsitaat]
Just, nii lähedasele inimese on raske ei öelda. Me tahame ise ka laenu võtta pangast umbes aasta pärast ja seepärast tuleb see raske otsus teha.
Ma tegelikult kaldun arvama, et kui meheõel on juba magistrikraadi omandamine käsil, siis on tegemist veidi rohkem vastutustundlikuma inimesega, kui näiteks mõni esmakursuslane ülikoolis, kelle puhul pole teadagi, kas ta üldse teisele kursusele jõuabki. Nii et see oleks käendama hakkamisel plussiks.
Teine aspekt aga on loomulikult see, et sa ei tea iial, mis raskused inimese teele ette võivad tulla, mistõttu peate olema valmis laenu tagasi maksma teie (sinu mees siis, jah).
Kui aga otsustate käenduse kasuks, siis kindlasti fikseeritud summale. Tasub õega läbi rääkida, palju tal on vaja õppemaksuks. Ei pea ju maksimumi laenama, eksole:)
Ise olen oma ekselukaaslase õppelaenu käendaja ja see ripub nagu mingi paha uni mul kuklas. Igavesti loll otsus. Kuna meil on omavahelised suhted vägaväga halvad, siis pole mul aimugi, mis seisus laenu maksmine hetkel on. Loodetavasti maksab. Vahepeal oli asi igatahes juba kohtus, kuid peale seda ei ole mulle mingit maksenõuet tulnud. Ehk siiski klattis ise ja tegi graafiku.
Kas mul tegelikult on käendajana võimalik seda infot kuskilt saada? Kuna ta on nüüd võlgu riigile, mitte enam pangale ja maksab otse rahandusministeeriumi arvele (oli vist), siis pangast ma seda infot ei saa (mul töötab lähisugulane pangas). Samas aga kardan ma ise asja torkima minna, sest mine tea, vb ei maksa ja siis pööravadki kuidagi kiirendatud korras selle minu vastu 😀 Õnneks summa oli fikseeritud, 15000 eek.
Samas, minul see ei takistanud oma abikaasaga eluasemelaenu võtmast. Ja see ei olnud väike summa, 1,7 milj (eek). Keegi ei küsinud kuskil eelnevate käenduste kohta midagi. Pealegi, on see õppelaenukäendus mul juba ligi 9 aasta tagune teema. Kohtusse läks asi siis, kui meil oli abikaasaga laen võetud, elasime oma uues elukohas ja kasvatasime 2-aastast last. Siis oleks käenduse tagasimaksmine paras nöök olnud, sest vh oli läbi ja säästud ju abikaasaga ühised.
Ahh, nii et nooruseaja lollus lihtsalt, mis loodetavasti end kunagi enam kätte ei maksa.
Kui peresuhted on normaalsed ja lähedased ning laen läheb õige eesmärgi hüvanguks, siis ma ei kahtleks hetkegi. Kui lähedane inimene satub hiljem laenumaksetega hätta, siis ma aitaks ju niikuinii, miks siis mitte käendaja olla. Mina hakkasin oma venna käendajaks hetkegi kõhkelmata.
mina käendasin oma parima sõbranna õppelaenu. Tänaseks tal ammu makstud laen.
olen olnud väga lähedase inimese õppelaenu käendaja ja tänu tema mittemaksmisele sattunud krediidiinfosse (ise ei saanud ka just samal kuul lisaväljaminekuid lubada).
Sõber maksis laenu küll ilusti tagasi, kuid seda u pooleteist kuulise hilinemisega. Nii sain ka mina lisaks talle oma nime krediidiinfosse üles (eks seal näha, et võlg olnud ainult ca kaks kuud, kuid nimel on ikka plekk küljes).
Nii et mõtle enne järgi kui teed – üldjuhul makstakse õppelaenu tagasi aastaid ja aastate jooksul võib juhtuda makseraskusi nii sõbral-sugulasel kui ka Sinul endal.
Kogemused on head – pole iial kellegi käendajaks olnud. Tuttav seevastu maksab oma ekskolleegi võlga.
Sõbranna, kellele käendaja olin, kahjuks jättis kooli esimesel kursusel pooleli ja pani minema Usasse. Lisaks minule oli teiseks käendajaks noormees, kes õppis aga ei töötanud. Ainuke kellelt siis hakkati raha nõudma, olin mina, kuna oli mida võtta. Peale pikki kõnesid ja tema otsimist Usast ja ähvardamist,et lähen vanemate juurde oma murega, võttis ta ennast kokku ja hakkas ikka riigile ise maksma.
Sain hea õppetunni kogu eluks. Mina käendan ainult siis, kui saan selle raha ise tagasi maksta probleemideta. Muidu mitte. Sama kehtib ka laenamise kohta.Peab arvestama sellega, et sa ei pruugi seda raha tagasi saada.
Eks mõelge ise mehega, kas olete võimelised seda tegema ilma, et pärast suhted teie ja meheõe vahel halvaks ei lähe.
Õe või venna laenu käendaks. Tuttavate laene kindlasti mitte.
Olen ise kunagi vajanud käendajaid ja olen tõesti neile tänulik, et nad mind usaldasid. See laen muidugi ammu makstud.
Mina käendaksin ainult siis, kui olen täiesti kindel, et eriolukorra tõttu suudan ise seda edaspidi maksta, ja nii, et see maksmine minu olukorda ei halvendaks.
Olen kunagi pidanud käendajana ühe inimese võla ära maksma, aga tegemist oli üsna väikese summaga (ca 12000eeki), mille hiljem tagasi sain. See negatiivne kogemus ei muutnud mu suhtumist – võimalusel olen nõus edaspidigi käendama, kuid ma pean ju arvestama ka oma võimalusi. Kui tingimused on sellised, et tulevikus võidakse minult nõuda summat, mis ületaks suuresti mu sissetulekuid, siis sellist lepingut ma tõesti sõlmida ei saa.
Tütre, poja, õe, venna laenu käendaksin kindlasti, kui just vastav isik pole eelnevalt vastutustundetult käitunud.
Kõik oleneb ju sellest, kui usaldusväärseks ja korralikuks inimeseks te seda õde peate. Kui on kõik ok, pole probleemi.
Kui on selline \”pea laiali otsas\” tüüpi, on asi kohe kahtlane.
minule andsid õde ja isa käenduse, olen neile väga väga tänulik selle usalduse eest. aga ise pole kunagi kedagi käendanud ja ausalt öeldes annaks ka ainult õele käenduse, sest tema on nii kallis, et oleksin nõus tema eest ka ise selle tagasi maksma. Ta mul väga tubli ka. samas vennale ma näiteks kunagi käendust ei teaks, tean tema ellusuhtumist ja teiste najal liu laskmist väga hästi.
ise olin piisavalt rumal, et võtsin ka aastakümneteks kodulaenu nüüdseks koos eksabikaasaga ja ei jõua ära kiruda, milline lollus see oli..
Minu vanatädi jäi oma kodust ilma õppelaenu käenduse tõttu:(
Ise iial seda viga ei tee.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kõik oleneb ju sellest, kui usaldusväärseks ja korralikuks inimeseks te seda õde peate. Kui on kõik ok, pole probleemi.
Kui on selline \”pea laiali otsas\” tüüpi, on asi kohe kahtlane.[/tsitaat]
Ma ei oska öelda, kui usaldusväärne, eks mu mees teab oma õde paremini. Oleks sel õel siis töökohtki, no ei ole tal tööd, ainult õpib õppelaenude najal. Meie pere ei oleks võimeline seda laenu ise pangale tagasi maksma, sest meil endil omajagu kohustusi. Ma kohe ei teagi, mida teha.
Swedbankis on küll käendajal kuskil näha õhus rippuv laenusumma. Mul on ema käendajaks ja ta on öelnud, et näeb seda summat, mis mul veel maksta vaja. Uuri.
Olen samuti seda meelt, et kuna inimene juba hakkab magistrikraadi omandama, siis peaks ikka kupli all veidi rohkem mõistust olema, kui mõnel esmakursuse üliõpilasel. Kui seni ei ole tal mingeid maksehäireid olnud, st tead, et ta on siiani ise hakkama saanud rahaliselt, siis annaksin ilmselt võimaluse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma tegelikult kaldun arvama, et kui meheõel on juba magistrikraadi omandamine käsil, siis on tegemist veidi rohkem vastutustundlikuma inimesega, kui näiteks mõni esmakursuslane ülikoolis, kelle puhul pole teadagi, kas ta üldse teisele kursusele jõuabki. Nii et see oleks käendama hakkamisel plussiks.
Teine aspekt aga on loomulikult see, et sa ei tea iial, mis raskused inimese teele ette võivad tulla, mistõttu peate olema valmis laenu tagasi maksma teie (sinu mees siis, jah).
Kui aga otsustate käenduse kasuks, siis kindlasti fikseeritud summale. Tasub õega läbi rääkida, palju tal on vaja õppemaksuks. Ei pea ju maksimumi laenama, eksole:)
Ise olen oma ekselukaaslase õppelaenu käendaja ja see ripub nagu mingi paha uni mul kuklas. Igavesti loll otsus. Kuna meil on omavahelised suhted vägaväga halvad, siis pole mul aimugi, mis seisus laenu maksmine hetkel on. Loodetavasti maksab. Vahepeal oli asi igatahes juba kohtus, kuid peale seda ei ole mulle mingit maksenõuet tulnud. Ehk siiski klattis ise ja tegi graafiku.
Kas mul tegelikult on käendajana võimalik seda infot kuskilt saada? Kuna ta on nüüd võlgu riigile, mitte enam pangale ja maksab otse rahandusministeeriumi arvele (oli vist), siis pangast ma seda infot ei saa (mul töötab lähisugulane pangas). Samas aga kardan ma ise asja torkima minna, sest mine tea, vb ei maksa ja siis pööravadki kuidagi kiirendatud korras selle minu vastu 😀 Õnneks summa oli fikseeritud, 15000 eek.
Samas, minul see ei takistanud oma abikaasaga eluasemelaenu võtmast. Ja see ei olnud väike summa, 1,7 milj (eek). Keegi ei küsinud kuskil eelnevate käenduste kohta midagi. Pealegi, on see õppelaenukäendus mul juba ligi 9 aasta tagune teema. Kohtusse läks asi siis, kui meil oli abikaasaga laen võetud, elasime oma uues elukohas ja kasvatasime 2-aastast last. Siis oleks käenduse tagasimaksmine paras nöök olnud, sest vh oli läbi ja säästud ju abikaasaga ühised.
Ahh, nii et nooruseaja lollus lihtsalt, mis loodetavasti end kunagi enam kätte ei maksa.[/tsitaat]
Mina käendasin oma õe peika laenu. Asi läks kohtusse täissumma peale. Mina sain endale laenu tagasimakse graafiku. Peika oli unustatud panga jaoks. Ja ma ei olnud enam käendaja vaid laenu omanik. Visati paber nina alla, et tunnistan laenu omaks bla bla bla. Õnneks peika vanemad maksid ise ära, kõigil siiski nii hästi ei lähe.
Oma õdedele käendaks alati ja olen nõus ka laenu kinni maksma kui neil raskused tulevad.
Õde jah vähe teisem teema kui õe mees. Üks on ikka omainimene, teine võõras siiski.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Räägiks õppelaenu käendajatest ja tagajärgedest
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.