Teema: Räägime TikTokist ja SnapChatist!

Väga hea teemapüstitus. Tegelikult on nendel keskkondadel palju turvaohte, mis praegu 10-14 aastastele ei pruugi tunduda ülse mingi asi. Sisuliselt peaks olema ka nii, et need keskkonnad säilitavad igasuguse info, mis sealt läbi käib. Mis märk maha jääb ja kuidas seda infot tulevikus kasutatakse on väga muret tekitav.

Tiktoki kohta liikus info, et sisuliselt on seal ka keylogger tarkvara mingil kujul kasutusel, et paroolid ja kontod, mis sealtkaudu kasutatud on neile salvestatud. Arvestades digihügieeni puudulikkust, siis see info on ka väga suurel määral 10 aasta pärast kasutatav.

Mul 11a poiss praeguseni ainult youtubeis. Muu tundub, et veel ei huvita. Arvutis roblox.

13a tütar kustutas ise TikToki ammu maha pärast Postimehest mingi artikli lugemist. Teda ei seganud, et sõpradel on. SnapChati kasutab, aga oma asukohta jagab ainult parima sõbrannaga. Enamikel tuttavatest on asukoht avalik ja olen ise näinud tema kaudu, et vot need ja need sõbrad on praegu seal ja need hoopis seal ja see sõber hoopis mujal… Ehk siis kõik teavad täpselt, kus keegi hetkel asub. See asi ei meeldi mulle üldse. Meil on ka ajapiirang peal telefonis ja kui kool algab, teeme veel karmimad piirangud. Postitada FB või Instas võib ainult kinnisel kontol ja pilte, mille on mulle enne ette näitanud. Sõpradeks võtab vastu ainult neid inimesi, kes ka päriselt on kuidagi temaga seotud. Võõraid mitte. Sugardadyde kontod saadab otse politseile, sest neid ilmub ikka välja, kuigi avalikke pilte pole – uskumatu. Tean, et osad sõbrad tal ei julge kodus selliseid kirju näidata nt. Minu oma õnneks räägib mulle kõigest veel. Püüan olla mõistev ja laps on siiani aru saanud, et ma piiran teda tema enda tervise ja turvalisuse huvides. Olen teemaalgatajaga täiesti nõus ja püüan ka oma lapse Snapist eemale saada lõpuks. Õnneks ta juba natuke kritiseerib ise ka seda. Kõige parem, kui ise aru saab ja loobub.

Minu lapsel pole ajalist piirangut. Snapchati tal pole, tiktokis ise ei postita vaid vaatab teisi (vahel saadab naljakamaks mullegi), instat tal ka pole. Enamasti on pigem arvutis ja mängib mingit ajaloolist strateegiamängu, vaatab youtube’st ajaloo, geograafia vms huvitavaid videosid. Suvel on ekraani taga istumist vähe, pigem mängib sõpradega korvpalli või hängivad niisama kossuplatsil. Tervet päeva ekraani taga olemist pole kunagi olnud, seega pole tundnud vajadust teda ka hullult piirata sellega. Tegemistel hoian ikka silma peal, ta ise ka tihti näitab mida vaatab või teeb seal. Poiss 13a.

Ma ei saanud teemaalgataja sellest mõttest aru, et lapsed teevad nõmedaid pilte, kõik tegevused on ettekantud jne. Ja siis? See ongi nende maailm. Ma ei saa aru, mis selles halba on. See kõik on eakohane. Paari aasta pärast vaatab ta oma ajalugu ja siis itsitab, kui nõmedaid pilte ta ikka tegi ja kui ägedaid praegu teeb. Ta saab aru, et mingi areng on toimunud. Saab omale uue nutika ja juba karbist välja võtted on kõigile sõbrannadele teada, mis ta sai. Meie tüdruk lausa eputas (tema keeles fleksis) minu iPhonega. No ja siis. Nad on kõik ühesugused. 10 aasta pärast ei hakka ükski tööandja välja kaevama nõmedaid selfisid ja sellepärast ei jää ükski töökoht saamata.
Tänapäeva noored FBd küll ei kasuta. Muu sotsiaalmeedia on neil olemas. Mind ausalt öeldes ei huvita, mis tüdruk seal jagab. Olen talle rääkinud netiohtudest, aga ma arvan, et tema on minust oluliselt targem selles osas. Neid loenguid ikka peetakse koolis. Mul endal on ainult FB ja rohkemast ei tea ma midagi. Ei huvita ka. Kui telekast tuleb mõni väga hariv saade noortest, siis paneme lapsed kohustuslikus korras teleka ette istuma.
Hoopis teine teema on sõltuvus ja see on üks kole asi küll. Meil on tüdruk poole ööni netis. Poiss samuti. Poiss vaatab youtube-i või mängib. Tüdruk mängib. Ja ta ei mängi seal üksi ju. Neid on seal terve kari. Aga varsti saab see nali läbi ja kell 10 õhtul on nett väljas. Telos on neil netti vähe ja see on neil juba poole kuu pealt otsas. Nii et varsti hakkab võõrutusprotsess. Alguses on nutt ja hala, siis vaikselt leppimine asjaga.
Poiss 15 ja tüdruk 14.

#4039991:

#4039690:

Mul endal on ainult FB ja rohkemast ei tea ma midagi.

No ainult seda oleksidki võinud öelda. Meie ajal olid veel need aegunud ohud, et “mis siis, kui tööandja vaatab”. Tänapäeval on ikka hoopis teised asjad probleemideks. Näiteks soovahetuse promo, tiktokis kiusajate pundiga liitumine ja teised siin teemas välja toodud asjad. Tee endale ja oma lastele teene ning tõmba endale Tiktok, mis siis, et sind ei huvita. Käi natuke eluga kaasas ja mõistad oma laste osas ka uusi ohte paremini.

Vaata, meie lapsed on natuke juba liiga suured, et emme hakkaks nende järel nuhkime. Mida mulle annab TikToki tõmbamine. Ok, seal on ohud. Igal pool on ohud. Liiklus on ka ohtlik. Mina neid ohtusid ära likvideerida ei saa. Teemaalgataja ei rääkinud mitte mingitest ohtudest. Tema probleem oli see, et sisu, mida nad loovad, on lapsik ja mõttetu. Koledad selfid jne. Et sellepärast peaks ära keelama. See ei ole ju absoluutselt põhjus, miks ära keelata. Meie tüdruk kasvatas pikad varbaküüned. Mina naersin, et lapsel küüned lõikamata. Siis tuli välja, et nii peabki olema. Ehmatusega vaatasin, et isegi FB-s lõi ette mingi reklaam, kus pikki varbaküüsi värviti. Ma olin tõesti lolli olukorda jäänud, sest ei käi ju ajaga kaasas, mul pole TikToki. Isegi FB tegin alles siis, kui teistel see juba aastaid oli olnud ja siiani kasutan FBd ainult mind huvitavate gruppide postitusi lugedes. Mina endast pilte üles ei pane. Paljud FB sõbrad ei tea isegi, milline mu kauaaegne abikaasa välja näeb, sest temast pole terves interneti avaruseski ühtegi pilti. Ehk siis me pole perekond “edevad” ja pole lapsi ka kasvatanud nii. Ja seda on räägitud küll söögi alla ja peale, et kõik pildid, mis sa kuskile sots.meediasse paned, need ka sinna jäävad. Tasub ettevaatlik olla.

#4040444:

#4039605:

See tundub põnev, intrigeeriv, huvitav – mitte nagu tavaline hall ja igav pereelu, kus käiakse rattamatkadel, teatris, kinos, süüakse ja juteldakse.

Natuke fiktiivne võte, kuigi ülejäänud mõte oli hea.

Selliste “haigete filipiinlaste” õnge lähevad pigem siiski need, kellel pole kodust seda “halli igavat pereelu võtta”. Kui kodust tähelepanu ei saa, on internetis keegi olemas, kes seda kohe kuhjaga jagab. Kui kodus ei õpeta, on internetis keegi olemas, kes hea meelega õpetab… Ja see tähelepanu ja õpetused ei ole just sellised, mida noorele inimesele sooviks – ikka mingid psühhopaadid, kasutavad abituid noori ära.

Oh oleks vaid kõik nõnda lihtne. Tegelikkuses tuleb mängu terve hulk muutujaid. Näiteks meie tütar keeras peast ära, kui oli üle elanud seksuaalse ahistamise ühe poisi poolt. Pärast seda hakkas talle tunduma, et tal oleks parem elu, kui ta oleks poiss – lasi oma pikad juuksed maha lõigata, liitus lgbt seltskonnaga, teipis kasvavad rinnad kinni ja hakkas käima netilehtedel, kus propageeritakse rindade amputeerimist.

Meie, vanemad, näeme, mis on tema puhul sellise äkki tekkinud soodüsfooria tegelik põhjus. Aga laps ei näe, vaid otsib nimme selliseid netikeskkondi, mis toetaksid ja soodustaksid enesevigastamist. Oleme küll oma laste jaoks alati olemas olnud ja lapsed on saanud tähelepanu nii palju, kui vajavad – aga probleem tuli sealt poolt, kust oodatagi ei osanud, last ootamatult rünnanud ahistaja tekitatud trauma eest pole kaitstud keegi.