selline suvine teema.alustan oma tütrest,kes praegu 12-aastane. 18.-22. rasedusenädalal oli ta minu kõhus hapnikupuuduses.arst arvas,et ta ei jää kõhus ellu. jäi ja sündis õigel ajal, hakkas varakult istuma (5K),käima (10k). mida ei tulnud,oli kõne.kohe üldse ei tulnud. 2,5-aastaselt diagnoositi seoses kõne täieliku puudumisega spastiline dipleegia.3-aastaselt mõned sõnad tulid. 5-aastaselt rääkis enamikele inimestele arusaamatult. näiteks sõna \”koeraga\” oli tema häälduse kohaselt \”toolaga\”. logopeedid ütlesid,et asi on halb,diagnoositi lõdvad suulihased. kasvatajad väitsid,et tark laps,aga kõnet ei ole. logopeed soovitas panna logopeedilisse rühma,oma rühma kasvatajad ütlesid,et saame hakkama. 6-seks saades hakkas järsku väga hästi joonistama ja koos joonistamisoskusega tuli ka kõne,eakaaslastest siiski oluliselt maha jäänud. logopeedid ütlesid,et testide järgi tark laps, aga kõne väga halb.lohutati, et kooli ajaks ehk saab korda. lugema õppis alles 6,5-selt, enne ei tulnud lugema õppimine kohe üldse kõne alla, kuna laps ei jaganud häälikutest mitte midagi. koolis oli 1-3.klassis eesti keel hindeks neli,teised viied. probleemiks oli sorav lugemine, häälikute pikkus, i ja j-l mitte mingit vahet ei teinud, sulghäälikuid ei jaganud. 4. klassis hakkas eesti keel \”tulema\”,läks hinde \”viis\” peale.5.klassis sai temast eesti keele olümpiaadide ja muude emakeele ürituste laps. eesti keel puhas viis,kirjutab väga häid kirjandeid, grammatikavigu ei tee üldse. laps minu arvates keelt endiselt ei tunneta. ütleb, et sulghäälikute, i-de ja j-de õigekirja,häälikute pikkust \”näeb oma peas\”,mitte ei kuule. nelju tal tunnistusel ei ole.
vabandust selle teema eest, aga see tüdruk ajas mu kunagi halliks,olin absoluutselt (100%) kindel, et tavakooli ta ei lähe.
kas on kellelgi midagi sarnast juhtunud?
Teema: rääkige lugusid, kus lapse kehv areng on teinud uskumatu hüppe
Hea on selliseid lugusid lugeda. Kas see areng tuli tõesti nagu iseenesest või pidite kodus temaga vaeva ka nägema?
Mul on hea meel sinu lapse üle, tõesti!
Aga samas pean siin ütlema, et väga paljud lapsed hakkavad lugema alles 6-7 aastaselt. Minu meelest on see täiesti normaalne ja polegi oluline, et lugemisoskus varem tuleks.
Minu poeg näiteks. Praegu 18a. sündis väikese ja äbarikuna. Ja ei arenenud.. no kohe üleüldse ei arenenud. Ei keeranud ega pööranud ega midagi:( Jalgadele ei toetanud üldse st see refeleks puudus täielikult. isegi 6-7 kuuselt. Ma enam nende diagnooside nimetusi ei mäleta mis ta kõik omale külge sai.
aga lõpuks ta kõndima hakkas.. jalad kõverad all:(
Rääkimisega oli asi veelgi hullem. No ei tulnud sõnu, juttu veelgi vähem. 3 aastat ja veidi üle oli vana kui mingid enam-vähem lause moodi asjad arusaadavalt tulema hakkasid…
Perearst oli nõutu.. soovitas logopeedilist rühma ja läbi lillede andis mõista, et tavakooli last temast loota ei ole… Lisaks vaevas last veel astma.
Siis saabus hüppeline areng. Kuidas ja miks ja millest on müstika.
4 aastaselt laps luges. Ja mitte sõnu kokku, vaid televiisorist subtiitreid. Ilusti ja soravalt. Oli võimeline kenasti sisu ka ümber jutustama st sai suurepäraselt aru mida luges. Lasteaias käis küll logopeedil, kui aasta enne kooli tunnistas logopeed ta täiesti normaalse kõnearenguga lapseks.
Koolis kõik väga häasti. Kuni 7 (k.a)klassini lõpetas klassi ainult viitega, põhikooli lõputunnistusel oli kaks nelja, teised viied. Gümnaasiumi osas väga tubli, väga edukas nii matemaatika, füüsika, keemia, inglise k. olümpiaadil. no ikka väga edukas.
füüsilisest arengust seda et terve kooliea tegelenud edukalt kergejõustikuga ja korduvalt olnud oma vanuse klassis em kõrgushüppes.
Minul on \”kõnehälvik\”.
3-aastaselt kasutas poiss u. 20 \”sõna\”, millest pooled olid omaloomingulised. Moodustas esimese 2-sõnalise lause.
4-aastaselt hakkasid teised inimesed ka temast aru saama. 4,5-aastaselt ei jõudnud teda enam ära kuulata.
6-aastaselt õppis lugema. Kevadel lõpetas 2.klassi, kõik on viied. Käib koolis logopeedilises lisatunnis.
Huvitav on see, et kõik häälikud moodustas poiss õigesti ja ehkki õigekirjas raskusi valmistab pikk ja lühike häälik ning tugev ja nõrk sulghäälik, pole tal hääldusega kunagi probleeme olnud.
Mingit eraldi tööd pole lapsega teinud, sest logopeedile ei jõudnudki. Kuulmine, arusaamine, ja omal kombel oma soovide väljendamise oskus olid ok.
Mul on ka võrdlus sugulase lapsega, kellega mu poiss kasvas koos. Tema rääkis 1,5 aastaselt juba.
Mul nii suurepärast lugu pole siia kirjutada aga minu piiga areng käib vist \”hüpetega\”.
Sündis ta täiesti ealisena ja kõik oli ok.
Keeramised tulid normaalsel ajal, aga mingit roomamist ei toimunud. Ükspäev lihtsalt hakkad käpukil kõndima. Järgmine \”hüpe\” oli see, et mingit seismist ja toe najale püsti ajamist ei toimunud. Mul oli jälle paanika. Ja siis ükspäev, lihtsalt tõusis püsti ja hakkas jooksma. Jookseb siiamaani.
Järgmine meeldejäävam \”hüpe\” oli lugema õppimine. No ei tulnud need häälimised ja veerimised. Väiksest peale olen talle ette lugenud absoluutselt kõikvõimaliku kirjandust. Olin juba lootust kaotamas (kärsitu nagu olen) ja siis ükspäev, umbes rebiti mult unejutu raamat käest ära ja öeldi, et ma loen nüüd ise edasi. Jube soravalt ja jube ilmekalt sest päevast peale.
Hetkel enam ei paanitse vaid ootan massilist hammastevahetust ja pikkusesse viskamist. (8aastane ja kõigest 4 hammast vahetunud, pikkust ka 128, kuigi see vist isegi ok).
Mis ma selle peale ikka kostan – lapsed on toredad. Eriti enda omad:)
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
