Esileht Ilu ja tervis Rääkige maovähendusoperatsioonist

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 86 )

Teema: Rääkige maovähendusoperatsioonist

Postitas:
Kägu

Nagu ma ütlesin, et operatsiooni kohta uurimine ei tähenda veel 100% otsust sinna minekuks. Saan aru, et kõik soovitavad muidugi ennast kätte võtta ja toitumiskava tellida jne… Uskuge ma olen seda kõike teinud…korduvalt. Tänaseks päevaks on tervis käest ära, sealhulgas ka hormonaalne tasakaal (vbl see on põhjus miks ei saa kaalu alandamisega hakkama). Mitmed arstid on öelnud, et kui muud moodi ei saa, siis tuleks ka opile mõelda, sest tervisehädad, mis hetkel tekkinud, on alles algus. Sellepärast ootangi soovitusi inimestelt, kes on selle läbi teinud; kes on järjekorras hetkel. Minu arvates on väga kurb, kui keegi on saanud nn “teise võimaluse” ja lihtsalt asjatult haigekassa raha kulutanud ja juba aasta pärast samas kaalus tagasi olla.

Olen läbi teinud 2a tagasi. Võtsin alla 28kg peale operatsiooni, enne operatsiooni pidin samuti 10kg alla võtma dieediga. Tasapisi tuli see kõik tagasi, kuigi enda meelest jälgisin korralikult režiimi, liikusin. Arst arvas, et kaalukaotus tuli šokist kehale ja sellega mõju ka piirdus.
Nüüd viimase 6 kuuga olen ketogeense vegandieediga alla võtnud 31kg ja mitmed tervisenäitajad on samuti paranenud. Näiteks näonahk, üldveri on paranenud. Randmeliigeste paistetus ja valu on läinud. Veresuhkur on stabiliseerunud (olin prediabeetik) Alguses oli väga raske, kuna kõik mida varem sõin, on põhimõtteliselt keelatud. Ostsin ühe kokaraamatu ja hakkasin selle järgi pusima. Paari nädalaga oli juba selge, mida võin ja mida mitte, vahel on nö carb loading päevad, kus söön mida tahan (siis kui kaal enam ei liigu väga) ning kaal liigub edasi allapoole. Alguses oli igapäevaselt kaalule astumine täielik eufooria. -2kg ühel hommikul, -3kg teisel hommikul. Nüüd on veidi aeglustunud, aga peaaegu iga päev läheb allapoole. Kui ei, šokeerin keha natukene ja läheb jälle. See hoiab motiveerituna.

Kui ma saaks, prooviks kõigepealt niipidi ja siis alles operatsiooni. Ketogeenne dieet on ravidieet, see pole niisama huina-muina enam.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nüüd on veidi aeglustunud, aga peaaegu iga päev läheb allapoole. Kui ei, šokeerin keha natukene ja läheb jälle. See hoiab motiveerituna.

Ja mis siis teed, kui normkaal käes? Kuidas enda motiveerimist jätkad?
See ongi see surnud koht. Maha võtta on imelihtne. Püsima jääda … üsna lootusetu, kui just endale mingit imenippi motivatsiooniks ei leia. Või kui tervis appi ei tule – selles mõttes, et tead, et kui juurde võtad, siis tuleb kohe surm või vähemalt diabeet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nüüd on veidi aeglustunud, aga peaaegu iga päev läheb allapoole. Kui ei, šokeerin keha natukene ja läheb jälle. See hoiab motiveerituna.

Ja mis siis teed, kui normkaal käes? Kuidas enda motiveerimist jätkad?

See ongi see surnud koht. Maha võtta on imelihtne. Püsima jääda … üsna lootusetu, kui just endale mingit imenippi motivatsiooniks ei leia. Või kui tervis appi ei tule – selles mõttes, et tead, et kui juurde võtad, siis tuleb kohe surm või vähemalt diabeet.

Ketogeene söömine on elustiil mitte dieet.
Ma üldse ei saa aru mille ja kelle vastu sa vaidled, et inimesed maooppi ei teeks, et dieeti ei peaks? Et umbes tee mis tahad võtavad ikka pärast juurde? Mis su point on?
P.S. pole see kommenteerija kellele sa siin vastad vaid kõrvalseisja kellele jääb arusaamatuks üldse mida sa öelda tahad tglt?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ketogeene söömine on elustiil mitte dieet.
Ma üldse ei saa aru mille ja kelle vastu sa vaidled, et inimesed maooppi ei teeks, et dieeti ei peaks? Et umbes tee mis tahad võtavad ikka pärast juurde? Mis su point on?
P.S. pole see kommenteerija kellele sa siin vastad vaid kõrvalseisja kellele jääb arusaamatuks üldse mida sa öelda tahad tglt?

Ketogeenne.
Mida ma öelda tahan? Vaata, ta kirjutas, et kui kaal alla ei lähe, siis šokeerib keha ja kaal läheb jälle alla ja see motiveerib – seega pole uus toitumine tema eluviis, vaid pingutus ning vajab pidevat lisamotivatsiooni kaalulanguse näol. Minu küsimus oli: mis saab siis, kui enam alla võtta ei saa. Mis siis motiveerib? Hetkel ju motiveerib ainult igahommikune kaalumine.
Arvan, et võiksid aru saada küll, jutt on üsna lihtne. Ja kui aru ei saa – siis sa ei saagi. Mina seevastu saan, sest olen need ämbrid läbi kolistanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ketogeene söömine on elustiil mitte dieet.

Ma üldse ei saa aru mille ja kelle vastu sa vaidled, et inimesed maooppi ei teeks, et dieeti ei peaks? Et umbes tee mis tahad võtavad ikka pärast juurde? Mis su point on?

P.S. pole see kommenteerija kellele sa siin vastad vaid kõrvalseisja kellele jääb arusaamatuks üldse mida sa öelda tahad tglt?

Ketogeenne.

Mida ma öelda tahan? Vaata, ta kirjutas, et kui kaal alla ei lähe, siis šokeerib keha ja kaal läheb jälle alla ja see motiveerib – seega pole uus toitumine tema eluviis, vaid pingutus ning vajab pidevat lisamotivatsiooni kaalulanguse näol. Minu küsimus oli: mis saab siis, kui enam alla võtta ei saa. Mis siis motiveerib? Hetkel ju motiveerib ainult igahommikune kaalumine.

Arvan, et võiksid aru saada küll, jutt on üsna lihtne. Ja kui aru ei saa – siis sa ei saagi. Mina seevastu saan, sest olen need ämbrid läbi kolistanud.

Mina olen vegan keto peal ja vastan. 🙂
Olen samuti kõik need ämbrid läbi kolistanud ja veel ühe rohkemgi st jõudsin juba ka opil ära käia.
Muidugi on plaan paigas, mida edasi teen. Algusest peale oli. Edasi oli plaan jätkata LCHF peal, mis on võrreldes ketoga väga lihtne. Praegu võin süüa kuni 20g süsivesikuid päevas, aga LCHF võiksin süüa kuni 100. Kuna isegi praegu ei tule kõikidel päevadel 20g täis, siis 100 on meeletu kogus tegelikult. Need nö vabad päevad jäävad ju sellegipoolest ja kui tõesti on isu midagi süüa, siis neil päevil saab enda isu näiteks kartulipudru vms järele rahuldada.
Ketoga saab kõhu väga hästi täis ja süüa saab palju ja mitmekülgselt, seda isegi vegan keto peal olles, mis pidavat olema üks maailma kõige karmimaid dieete üldse. Neid asju mida saan süüa on rohkem kui neid mida ei saa ja nendest täiesti piisab. Vereanalüüsid on ainult paremaks läinud, seega puudust millestki samuti pole. Keha suuremas osas toitub enda rasva pealt, ülejäänud on terviktoit. Poolfabrikaate pole üldse.
Ideaalkaaluni on veel natukene minna ja sealt edasi võiksingi minna kohe LCHF peale. Esialgu tundub, et kuniks ma end keto peal mugavalt tunnen, jätkan seda. Olen harjunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ketogeene söömine on elustiil mitte dieet.

Ma üldse ei saa aru mille ja kelle vastu sa vaidled, et inimesed maooppi ei teeks, et dieeti ei peaks? Et umbes tee mis tahad võtavad ikka pärast juurde? Mis su point on?

P.S. pole see kommenteerija kellele sa siin vastad vaid kõrvalseisja kellele jääb arusaamatuks üldse mida sa öelda tahad tglt?

Ketogeenne.

Mida ma öelda tahan? Vaata, ta kirjutas, et kui kaal alla ei lähe, siis šokeerib keha ja kaal läheb jälle alla ja see motiveerib – seega pole uus toitumine tema eluviis, vaid pingutus ning vajab pidevat lisamotivatsiooni kaalulanguse näol. Minu küsimus oli: mis saab siis, kui enam alla võtta ei saa. Mis siis motiveerib? Hetkel ju motiveerib ainult igahommikune kaalumine.

Arvan, et võiksid aru saada küll, jutt on üsna lihtne. Ja kui aru ei saa – siis sa ei saagi. Mina seevastu saan, sest olen need ämbrid läbi kolistanud.

Mina olen vegan keto peal ja vastan. 🙂

Olen samuti kõik need ämbrid läbi kolistanud ja veel ühe rohkemgi st jõudsin juba ka opil ära käia.

Muidugi on plaan paigas, mida edasi teen. Algusest peale oli. Edasi oli plaan jätkata LCHF peal, mis on võrreldes ketoga väga lihtne. Praegu võin süüa kuni 20g süsivesikuid päevas, aga LCHF võiksin süüa kuni 100. Kuna isegi praegu ei tule kõikidel päevadel 20g täis, siis 100 on meeletu kogus tegelikult. Need nö vabad päevad jäävad ju sellegipoolest ja kui tõesti on isu midagi süüa, siis neil päevil saab enda isu näiteks kartulipudru vms järele rahuldada.

Ketoga saab kõhu väga hästi täis ja süüa saab palju ja mitmekülgselt, seda isegi vegan keto peal olles, mis pidavat olema üks maailma kõige karmimaid dieete üldse. Neid asju mida saan süüa on rohkem kui neid mida ei saa ja nendest täiesti piisab. Vereanalüüsid on ainult paremaks läinud, seega puudust millestki samuti pole. Keha suuremas osas toitub enda rasva pealt, ülejäänud on terviktoit. Poolfabrikaate pole üldse.

Ideaalkaaluni on veel natukene minna ja sealt edasi võiksingi minna kohe LCHF peale. Esialgu tundub, et kuniks ma end keto peal mugavalt tunnen, jätkan seda. Olen harjunud.

Ja sa tõesti usud, et sa selle karmi, praktiliselt kõike keelava dieediga suudad olla elu lõpuni? Nalja teed või? Ükshetk kui sul kaane pealt lääb, siis tuleb sul see kõik tagasi ja topelt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul endal loogika lonkab.
Inimene räägib siin dieedist, millega kõvasti ALLA võtta. Pärast seda on kaalu SÄILITAMINE.
Ehk ei peagi elu lõpuni allavõtmise dieedil olema. Kyi nt praegu sööb ta 1000 kalorit, siis edaspidi nt 1800-1900 kalorit. Jah, alguses võib paar kilo juurde võtta, aga sellega edasi juurde ka ei võta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul endal loogika lonkab.

Inimene räägib siin dieedist, millega kõvasti ALLA võtta. Pärast seda on kaalu SÄILITAMINE.

Ehk ei peagi elu lõpuni allavõtmise dieedil olema. Kyi nt praegu sööb ta 1000 kalorit, siis edaspidi nt 1800-1900 kalorit. Jah, alguses võib paar kilo juurde võtta, aga sellega edasi juurde ka ei võta.

Vaid 5% suudavad oma allavõetu säilitada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul endal loogika lonkab.

Inimene räägib siin dieedist, millega kõvasti ALLA võtta. Pärast seda on kaalu SÄILITAMINE.

Ehk ei peagi elu lõpuni allavõtmise dieedil olema. Kyi nt praegu sööb ta 1000 kalorit, siis edaspidi nt 1800-1900 kalorit. Jah, alguses võib paar kilo juurde võtta, aga sellega edasi juurde ka ei võta.

Sõna “motivatsioon” tähendus ja roll inimese tegudes on sulle vist hämar.

Ideaalkaaluni on veel natukene minna ja sealt edasi võiksingi minna kohe LCHF peale. Esialgu tundub, et kuniks ma end keto peal mugavalt tunnen, jätkan seda. Olen harjunud.

Kui oled harjunud ja see on su elustiil ja sa ei vaja lisamotivatsiooni, siis jääb segaseks, miks sa vajad neid keha šokeerimisi, mis sind motiveerituna hoiavad, nagu ise kirjutasid. Kui oled harjunud, siis peaks ju motivatsioon tulema mujalt kui tulemuste nägemisest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul endal loogika lonkab.

Inimene räägib siin dieedist, millega kõvasti ALLA võtta. Pärast seda on kaalu SÄILITAMINE.

Ehk ei peagi elu lõpuni allavõtmise dieedil olema. Kyi nt praegu sööb ta 1000 kalorit, siis edaspidi nt 1800-1900 kalorit. Jah, alguses võib paar kilo juurde võtta, aga sellega edasi juurde ka ei võta.

Vaata, miks osad on saledad ja osad on paksud. Saledad söövad vähem ja liiguvad rohkem, vahest ka nälgivad, sest pole isu. Paksud söövad palju, liiguvad vähe ja nälgimine ei tule kõneallagi. Nii, nüüd teeb paksuke operatsiooni. Päevane toiduratsioon on keedumuna ja klaas mahla. Loomulikult võtab alla, võtaks alla ka operatsioonita kui inimene suudaks mõistusega üle olla näljatundest. Aga paksuke ei suuda. Tähendab probleem on ajus. Kui sale inimene võib terve päeva tiksuda oma 3 kohvi ja suitsu peal ja näljatunne on ka temal rõve, aga süüa ta ei taha ja keha põletab niigi vähest rasva. Lähme selle operatsiooni juurde tagasi. Tehakse see ära, söögikogused on väiksed, rasv põleb. Kõik on ideaalne, aga iga söömisega paksuke üritab natuke rohkem süüa kui eile. Sellega venitatakse kõik suureks tagasi, kõhtu mahub uuesti palju toitu ja see läheb rasvaks, sest paksuke pole harjunud palju liikuma, energiat kulutama. Nagu näed isegi, operatsiooni tulemus on lühiajaline kui ei suudeta muuta elustiili ja seda igaveseks.

Kui paksuke tahab jäädagi saledaks, siis ta peab elama nagu saledad elavad. Kahjuks ka saledatest poole hakkavad kaalu korjama keskealistena. Ühesõnaga, siin ongi see iva – ei tohi kunagi minna paksuks. Kui juba tekib 5 kg ülekaalu, siis tuleb hakata sellega tegelema.

Kui on eesmärk jääda saledaks, siis tuleb palju liikuda, käia jala, süüa väikeseid toiduportsjoneid ja parem üldse kui söömist ei salli ehk sööd võimalult maitsetuid toite:)
Kõigemõistlikum on pusida see 120 kg ise maha kui opereerida, kui haigekassa ei maksa, siis maksab see ca 5000 eurot. Kui oled juba opereeritud ja jääd paksuks edasi, siis ei ole kunagi võimalik enam opereerida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul endal loogika lonkab.

Inimene räägib siin dieedist, millega kõvasti ALLA võtta. Pärast seda on kaalu SÄILITAMINE.

Ehk ei peagi elu lõpuni allavõtmise dieedil olema. Kyi nt praegu sööb ta 1000 kalorit, siis edaspidi nt 1800-1900 kalorit. Jah, alguses võib paar kilo juurde võtta, aga sellega edasi juurde ka ei võta.

Vaata, miks osad on saledad ja osad on paksud. Saledad söövad vähem ja liiguvad rohkem, vahest ka nälgivad, sest pole isu. Paksud söövad palju, liiguvad vähe ja nälgimine ei tule kõneallagi. Nii, nüüd teeb paksuke operatsiooni. Päevane toiduratsioon on keedumuna ja klaas mahla. Loomulikult võtab alla, võtaks alla ka operatsioonita kui inimene suudaks mõistusega üle olla näljatundest. Aga paksuke ei suuda. Tähendab probleem on ajus. Kui sale inimene võib terve päeva tiksuda oma 3 kohvi ja suitsu peal ja näljatunne on ka temal rõve, aga süüa ta ei taha ja keha põletab niigi vähest rasva. Lähme selle operatsiooni juurde tagasi. Tehakse see ära, söögikogused on väiksed, rasv põleb. Kõik on ideaalne, aga iga söömisega paksuke üritab natuke rohkem süüa kui eile. Sellega venitatakse kõik suureks tagasi, kõhtu mahub uuesti palju toitu ja see läheb rasvaks, sest paksuke pole harjunud palju liikuma, energiat kulutama. Nagu näed isegi, operatsiooni tulemus on lühiajaline kui ei suudeta muuta elustiili ja seda igaveseks.

Kui paksuke tahab jäädagi saledaks, siis ta peab elama nagu saledad elavad. Kahjuks ka saledatest poole hakkavad kaalu korjama keskealistena. Ühesõnaga, siin ongi see iva – ei tohi kunagi minna paksuks. Kui juba tekib 5 kg ülekaalu, siis tuleb hakata sellega tegelema.

Kui on eesmärk jääda saledaks, siis tuleb palju liikuda, käia jala, süüa väikeseid toiduportsjoneid ja parem üldse kui söömist ei salli ehk sööd võimalult maitsetuid toite:)

Kõigemõistlikum on pusida see 120 kg ise maha kui opereerida, kui haigekassa ei maksa, siis maksab see ca 5000 eurot. Kui oled juba opereeritud ja jääd paksuks edasi, siis ei ole kunagi võimalik enam opereerida.

Juba see et sul iga teine sõna on paksuke näitab sinu suhtumist. Vaata ütlen sulle et tegelikult pole sul siin teemas mitte midagi teha. Külvad negatiivsust ainult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Juba see et sul iga teine sõna on paksuke näitab sinu suhtumist. Vaata ütlen sulle et tegelikult pole sul siin teemas mitte midagi teha. Külvad negatiivsust ainult.

Keda siin maailmas sinu solvumine ikka huvitab?
Miks paksukesele ei tohi paksuke öelda kui saledale võib öelda peenike, luuavars jne

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaata, miks osad on saledad ja osad on paksud. Saledad söövad vähem ja liiguvad rohkem, vahest ka nälgivad, sest pole isu. Paksud söövad palju, liiguvad vähe ja nälgimine ei tule kõneallagi.

Ei ole alati nii. Tean mitut saledat, kes söövad palju ja liiguvad vähe. Kusjuures ei ole mingid tervisliku toidu fännid – ikka rämpstoit, palju magusat jms on ka menüüs. Lihtsalt ei lähe paksuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Juba see et sul iga teine sõna on paksuke näitab sinu suhtumist. Vaata ütlen sulle et tegelikult pole sul siin teemas mitte midagi teha. Külvad negatiivsust ainult.

Keda siin maailmas sinu solvumine ikka huvitab?

Miks paksukesele ei tohi paksuke öelda kui saledale võib öelda peenike, luuavars jne

Aga keda sinu arvamus huvitab? Siin teemas oled sina ainuke kes halvustavaid väljendeid kasutab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitan vaadata dr. Fungi videosid intermittent fastingu kohta

Please wait...
Postitas:
Kägu

Alguses oli väga raske, kuna kõik mida varem sõin, on põhimõtteliselt keelatud.

Ketogeenne dieet on ravidieet, see pole niisama huina-muina enam.

Mida sa pärast dieedi lõpetamist sööma hakkad? Ütled, et LCHF, aga miks sellega siis kohe kaalu langetada ei saa?

Ma ei saa aru, miks on vaja end nii piirata? Nagu masohhism, 20 g süsivesikuid, 100 g süsivesikuid. Mina toitun Fitlapi järgi, võin kõiki toiduaineid süüa ja võtan ka kaalus alla. Säilitades söön samu asju edasi ja korras.

Ah, igaühele oma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ketogeene söömine on elustiil mitte dieet.

Ma üldse ei saa aru mille ja kelle vastu sa vaidled, et inimesed maooppi ei teeks, et dieeti ei peaks? Et umbes tee mis tahad võtavad ikka pärast juurde? Mis su point on?

P.S. pole see kommenteerija kellele sa siin vastad vaid kõrvalseisja kellele jääb arusaamatuks üldse mida sa öelda tahad tglt?

Ketogeenne.

Mida ma öelda tahan? Vaata, ta kirjutas, et kui kaal alla ei lähe, siis šokeerib keha ja kaal läheb jälle alla ja see motiveerib – seega pole uus toitumine tema eluviis, vaid pingutus ning vajab pidevat lisamotivatsiooni kaalulanguse näol. Minu küsimus oli: mis saab siis, kui enam alla võtta ei saa. Mis siis motiveerib? Hetkel ju motiveerib ainult igahommikune kaalumine.

Arvan, et võiksid aru saada küll, jutt on üsna lihtne. Ja kui aru ei saa – siis sa ei saagi. Mina seevastu saan, sest olen need ämbrid läbi kolistanud.

Mina olen vegan keto peal ja vastan. 🙂

Olen samuti kõik need ämbrid läbi kolistanud ja veel ühe rohkemgi st jõudsin juba ka opil ära käia.

Muidugi on plaan paigas, mida edasi teen. Algusest peale oli. Edasi oli plaan jätkata LCHF peal, mis on võrreldes ketoga väga lihtne. Praegu võin süüa kuni 20g süsivesikuid päevas, aga LCHF võiksin süüa kuni 100. Kuna isegi praegu ei tule kõikidel päevadel 20g täis, siis 100 on meeletu kogus tegelikult. Need nö vabad päevad jäävad ju sellegipoolest ja kui tõesti on isu midagi süüa, siis neil päevil saab enda isu näiteks kartulipudru vms järele rahuldada.

Ketoga saab kõhu väga hästi täis ja süüa saab palju ja mitmekülgselt, seda isegi vegan keto peal olles, mis pidavat olema üks maailma kõige karmimaid dieete üldse. Neid asju mida saan süüa on rohkem kui neid mida ei saa ja nendest täiesti piisab. Vereanalüüsid on ainult paremaks läinud, seega puudust millestki samuti pole. Keha suuremas osas toitub enda rasva pealt, ülejäänud on terviktoit. Poolfabrikaate pole üldse.

Ideaalkaaluni on veel natukene minna ja sealt edasi võiksingi minna kohe LCHF peale. Esialgu tundub, et kuniks ma end keto peal mugavalt tunnen, jätkan seda. Olen harjunud.

Ja sa tõesti usud, et sa selle karmi, praktiliselt kõike keelava dieediga suudad olla elu lõpuni? Nalja teed või? Ükshetk kui sul kaane pealt lääb, siis tuleb sul see kõik tagasi ja topelt.

See tundus alguses karm, tegelikult ei ole see üldse midagi hullu. Praktiliselt kõike keelav? On rohkem toiduaineid mida ma süüa tohin kui neid mida ei tohi. Kuna olin ka varem üsna tervislik toituja, siis minu jaoks oli suurim piirang riisi ja mitmete puuviljade piirang. Muu oli juba varem väljas.
Söön iga päev olenevalt aktiivsusest 1500-1900kcal, lihtsalt makrod on teised. Kindlasti pole tegu näljadieediga. Vastupidi! Kuna toidud on väga rasvased, siis on küllastustunne ja et kaloraaži täis saada, kasutan nö rasvapomme ( Fat bomb ).
Et kolesterooli-teemalisi küsimusi ennetada, siis ka need näidud on paranenud märgatavalt. Vahe on selles, millist rasva süüa.
See dieet vajab harjumist, aga see ei ole midagi keerulist. Retseptid on harjumatud alguses, soovitan kokaraamatut.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inimene võtab kaalust alla ning on rahul ja siis tuleb kamp ülekaalulisi seletama, et valesti kõik?
Ise võtsin umbes 18 kg alla puhtalt dieediga ning kaal säilib. Ei ole midagi tagasi tulnud. Dieeti ei pea enam ammu, aga magusat ning rämpsu enam ei söö. Kadus isu selle järgi. Ülekaalulistele soovitan- kõigepealt saavutada ideaalkaal ning alles siis võite hakata õpetama teisi dieedipidamise ja motivatsiooni osas.
Teemaalgatajal soovitan kindlasti arsti poole pöörduda. Tean ise üht, kes teinud operatsiooni ning sai saledaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Nagu ikka siin perekoolis, siis hakatakse aiaaugust rääkima lõpuks 🙂 Aga pole hullu, vähemalt kõik saavad ennast välja elada. Elus on ikka nii, et lihtsam on hukka mõista kui mõista. Ma saan täiesti aru, et on super tublisid, kõrgelt motiveeritud inimesi, kes suudavad pelgalt dieediga ülekilod maha saada. Inimesed, kes on aastaid või isegi kümneid aastaid võidelnud kaaluga – ilmselt ainult nemad suudavad mõista ülekaalulise inimese elu varjukülgi, mis lõpuks annavad tõuke opile mõtlemiseks ja sinna minemiseks. Rasvumine on samamoodi haigus nagu mõni teinegi ning see tekitab oma korda teisi haigusi nagu näiteks diabeet, norskamine, kolesterooli taseme tõus, liigeste mured, naiste probleemid ning rasestumisega probleemid jne… Ühel hetkel ongi raske trenni teha, motivatsioon ja näljatunne on talumatu, kui vaja maha saada 50 kg!!! Jah, kindlasti tuleb kaaluga tegelema hakata nagu keegi mainis kohe, kui ala 5 kg on lisandunud, siis on seda tõenäoliselt 100 korda lihtsam teha. Täpselt nagu sajad eksinud inimesed tahan ka mina saada teist võimalust, et saada saledaks, et jaksaks trenni teha, lapsega õues joosta, veel lapsi saada, veresuhkru kontrolli alla saada. Op ongi justkui abikäsi ülekaalulisele, et ta saaks tõuke tervislikult elama. Inimesed on kõik nii erinevad, tean neid, kes ei tee trenni ja söövad kõike aga kaaluvad 50-60 kilo (nii mehi kui naisi) aga tean ka selliseid nagu mina, kes peale ühte ampsu juba võtavad kaalus juurde :). Kui keegi arvab, et op on lihtne lahendus, siis tegelikult see pole nii. Esiteks pead sa leidma julguse see üldse läbi teha, sest iga opiga võivad kaasneda ohud ja tüsistused. Peale opi pead samuti leidma jõu, motivatsiooni ja kõik muu, et harjuda uue eluga ja peale suurt kaalulangust on vaja ka seda säilitama hakata. Ma ise loodan leida enda jaoks midagi – olgu see siis op või mitte aga tõesti ei taha ärgata aasta-kahe pärast ja avastada, et 20 kg on jälle juures.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Nagu ikka siin perekoolis, siis hakatakse aiaaugust rääkima lõpuks 🙂 Aga pole hullu, vähemalt kõik saavad ennast välja elada. Elus on ikka nii, et lihtsam on hukka mõista kui mõista. Ma saan täiesti aru, et on super tublisid, kõrgelt motiveeritud inimesi, kes suudavad pelgalt dieediga ülekilod maha saada. Inimesed, kes on aastaid või isegi kümneid aastaid võidelnud kaaluga – ilmselt ainult nemad suudavad mõista ülekaalulise inimese elu varjukülgi, mis lõpuks annavad tõuke opile mõtlemiseks ja sinna minemiseks. Rasvumine on samamoodi haigus nagu mõni teinegi ning see tekitab oma korda teisi haigusi nagu näiteks diabeet, norskamine, kolesterooli taseme tõus, liigeste mured, naiste probleemid ning rasestumisega probleemid jne… Ühel hetkel ongi raske trenni teha, motivatsioon ja näljatunne on talumatu, kui vaja maha saada 50 kg!!! Jah, kindlasti tuleb kaaluga tegelema hakata nagu keegi mainis kohe, kui ala 5 kg on lisandunud, siis on seda tõenäoliselt 100 korda lihtsam teha. Täpselt nagu sajad eksinud inimesed tahan ka mina saada teist võimalust, et saada saledaks, et jaksaks trenni teha, lapsega õues joosta, veel lapsi saada, veresuhkru kontrolli alla saada. Op ongi justkui abikäsi ülekaalulisele, et ta saaks tõuke tervislikult elama. Inimesed on kõik nii erinevad, tean neid, kes ei tee trenni ja söövad kõike aga kaaluvad 50-60 kilo (nii mehi kui naisi) aga tean ka selliseid nagu mina, kes peale ühte ampsu juba võtavad kaalus juurde :). Kui keegi arvab, et op on lihtne lahendus, siis tegelikult see pole nii. Esiteks pead sa leidma julguse see üldse läbi teha, sest iga opiga võivad kaasneda ohud ja tüsistused. Peale opi pead samuti leidma jõu, motivatsiooni ja kõik muu, et harjuda uue eluga ja peale suurt kaalulangust on vaja ka seda säilitama hakata. Ma ise loodan leida enda jaoks midagi – olgu see siis op või mitte aga tõesti ei taha ärgata aasta-kahe pärast ja avastada, et 20 kg on jälle juures.

Mulle tundub, et otsid vabandust, et opile minna. Et keegi ütleks “jah, see on ainus viis, mine muidugi.”
Sa ei ole ainus, kes terve elu kaaluga maadelnud on ja kel sellest terviseprobleemid on tekkinud. Ei saa teiste kohta rääkida, aga mul on ka see läbi tehtud ja üks samm sinust rohkemgi. Ka 50kg pole mingi number, Eestis on mitmeid inimesi, kes on selle ühe aasta jooksul ilma operatsioonita kaotanud. Ühe aastaga! Ka mul liigub asi sinnapoole.
Maovähendus ei ole maagiline lahendus, suurem osa on hiljem paksud tagasi. Kui ei ole tahtejõudu, pole sellest abi. Kui on piisavalt tahtejõudu, saab tervislikul moel ja ilma suurema piinata enda kaalu alla. Otsust on vaja, vabandustest ja ohvri mängimisest ei piisa. Sa ei ole one-of-a-kind. Sinusuguseid on palju. Soovid olla elav surnu või võtad end kokku?
Olles endine vabanduste otsija, saan julgelt väita, et sellist asja tegelikult ei ole, et keha paarist ampsust juurde ja juurde võtaks. Tagantjärele analüüsides tuleb ikka välja, et toitumine on paigast ära.
Mul olid (mõni on siiani) vaat et kõik hädad, mis ainevahetust aeglustavad – kilpnäärme alatalitlus, prediabeetik olin, hormoonid paigast ära, mitu kroonilist haigust mille ravimid aeglystasid ainevahetust jne. Ometigi toitumise muutumisega hakkas kaal langema. Siis kui reaalselt kõike kirja ka hakkasin panema. Seda tegin küll ainult alguses, ühel hetkel jäid kogused käe sisse.
Tegutse, ära otsi vabandusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paljudel annab operatsioon siiski tõuke mahavõtmiseks ja toitumise muutmiseks, mida nad vajavad. Muidugi pole see lihtne lahendus, aga kui inimene on jõudnud punkti, et polegi lahendust, siis mingi lahendus see siiski on. Kui ka ei olda elu lõpuni soovkaalus, siis need operatsiooni tegijad kaaluvad ka aastate pärast siiski endisest vähem ja edasi ei paisu. Ka see, kui vähemalt mõned aastad oled sale, on midagi väärt. Kui inimene on oma asjadega väga kokku jooksnud, kulub tõuge ära. Selleks võib vabalt olla operatsioon. Mu tuttav võttis operatsiooni järel maha 50 kg, pärast tuli mingi 10 kg tagasi. Nägin väga hästi, kuidas ta mahavõtmise ajal säras, ka see on midagi väärt, et vähemalt saad proovida mingi aeg seda elu, mida oled soovinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaata, miks osad on saledad ja osad on paksud. Saledad söövad vähem ja liiguvad rohkem, vahest ka nälgivad, sest pole isu. Paksud söövad palju, liiguvad vähe ja nälgimine ei tule kõneallagi.

Ei ole alati nii. Tean mitut saledat, kes söövad palju ja liiguvad vähe. Kusjuures ei ole mingid tervisliku toidu fännid – ikka rämpstoit, palju magusat jms on ka menüüs. Lihtsalt ei lähe paksuks.

See on rumal müüt.

Sa ei ole ühegi peenikesega 24h koos. Peenike sööb hamburgerit ja krõpsu ja saab kõhu täis ning järgmisel toidukorral või järgmisel päeval sööb vähem. Olen lugenud ajakirjast, kuidas tuttav ülisale keskealine räägib, et ta sööb kõike ning võib koti komme korraga ära süüa. Sööbki, aga pidulauas sööb ta õhtu otsa igast toidust natuke, sel ajal kui priskemad ennast ägisemiseni täis söövad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kindlasti ei otsi vabandust ega kellegi “jah” sõna, et opile minna. Nagu kõige muuga siin elus, siis kõigile sobivad erinevad viisid, seda ka kaalulangetuse puhul. Lõpuks on ju tähtis lõpptulemus, kuidas selle saavutamiseni jõuti on ju igaühe enda asi. Eesmärk on ju aasta-kahe pärast olla 50kg kergem. Kui dieediga ei suuda (justnimelt, ei suuda! ei jaksa! ei oska! pole jõudu! jne). Selle jaoks ongi maovähendusop, et kui inimene ei saa enam ise hakkama, siis see ongi juskui õlekõrs. Edasi peab juba igaüks ise vaatama, kas ta suudab säilitada seda kaalu. Vahet pole, kas sa pead ranget dieeti või käid opil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

30-40 kilo võtad ludinal alla küll ja siis see kõhunahk ripub, see tuleb kirurgiliselt eemaldada. 130 kg puhul võtab tavalise dieediga ka aasta puhul 40kg alla kui minna tegelikult ka toidunõustaja juurde ja endale see toitumine selgeks teha. Mitte siin liituda fitlapi või orguga. Võta kasvõi Raivo E Tamm. Vaata kui paks ta oli, suitsetas 3 pakki suitsu päevas, suutis kõik seljatada ja nüüd sõidab maratone

Miks sa arvad, et temal kõhul nahk ei ripu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaata, miks osad on saledad ja osad on paksud. Saledad söövad vähem ja liiguvad rohkem, vahest ka nälgivad, sest pole isu. Paksud söövad palju, liiguvad vähe ja nälgimine ei tule kõneallagi.

Ei ole alati nii. Tean mitut saledat, kes söövad palju ja liiguvad vähe. Kusjuures ei ole mingid tervisliku toidu fännid – ikka rämpstoit, palju magusat jms on ka menüüs. Lihtsalt ei lähe paksuks.

See on rumal müüt.

Sa ei ole ühegi peenikesega 24h koos. Peenike sööb hamburgerit ja krõpsu ja saab kõhu täis ning järgmisel toidukorral või järgmisel päeval sööb vähem. Olen lugenud ajakirjast, kuidas tuttav ülisale keskealine räägib, et ta sööb kõike ning võib koti komme korraga ära süüa. Sööbki, aga pidulauas sööb ta õhtu otsa igast toidust natuke, sel ajal kui priskemad ennast ägisemiseni täis söövad.

Nõus. Mul on sõbranna, kes on pidevalt hädas alakaalulisusega. Ta on 161 cm pikk ja kaalub 39-40 kilo. Aga tahaks kaaluda 50-52. Kui me tutvusime, siis ma imestasin ka, et kui väljas käisime, viskas aga 10 sõõrikut sisse, jõi koorega kohvi peale või võttis restoranis kaks praadi ja magustoidu. Siis aga läksime koos teise linna kõrgkooli ja elasime ühes ühikatoas. No mis selgus, oligi, et täpselt nii palju ta sõigi. Mõni päev läks üldse meelest. Mõnel päeval sõi tõesti mingi 6 tunni sees 3 täispraadi, kui kuskil turismireisil olime. Mõni päev ei tulnud talle üldse pähe süüa midagi peale mingi õuna. Kui küsisin, millal sa sõid, ise tahad juurde võtta, siis sageli pidi ta pikalt mõtlema, et täna pole söönud, eile vist ka mitte, üleeile…kas ma siis sõin, ei mäleta. Kokkuvõttes sõigi ta peaaegu ainult siis, kui keegi talle meelde tuletas, tavaliselt kui koos restorani või pubisse mindi. Polnud tal muidu meeles.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõus. Mul on sõbranna, kes on pidevalt hädas alakaalulisusega. Ta on 161 cm pikk ja kaalub 39-40 kilo. Aga tahaks kaaluda 50-52. Kui me tutvusime, siis ma imestasin ka, et kui väljas käisime, viskas aga 10 sõõrikut sisse, jõi koorega kohvi peale või võttis restoranis kaks praadi ja magustoidu. Siis aga läksime koos teise linna kõrgkooli ja elasime ühes ühikatoas. No mis selgus, oligi, et täpselt nii palju ta sõigi. Mõni päev läks üldse meelest. Mõnel päeval sõi tõesti mingi 6 tunni sees 3 täispraadi, kui kuskil turismireisil olime. Mõni päev ei tulnud talle üldse pähe süüa midagi peale mingi õuna. Kui küsisin, millal sa sõid, ise tahad juurde võtta, siis sageli pidi ta pikalt mõtlema, et täna pole söönud, eile vist ka mitte, üleeile…kas ma siis sõin, ei mäleta. Kokkuvõttes sõigi ta peaaegu ainult siis, kui keegi talle meelde tuletas, tavaliselt kui koos restorani või pubisse mindi. Polnud tal muidu meeles.

Jah, on tõesti nii. Minul ka sale sõbranna ja vaatasin kogu aeg, et näe, lõuna ajal sööb suure prae ja magustoidu ja kaalus juurde ei võta üldse. Aga samuti ühikas nägin, et ta ülejäänud päeva ei söögi midagi, ainult kohvi larbib. Samal ajal, kui mina näkitsen ikka kohvi kõrvale küpsist ja võtan veel võileivakese või söön mõne viilu juustu… Seega minu lõunane supp ja näljendamised ülejäänud päeva annavad tõenäoliselt suurema koguse kokku kui tema praad ja magustoit 1x päevas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks küll ülekaalulisi nii hirmsasti huvitab see, et mingid alakaalulised saavad kõike süüa? Mis seal vahet on, mida teine inimene sööb või ei söö? Selge on see, et alakaaluline ei suuda füüsiliselt süüa sellist kogust, mida ülekaaluline sööb. Sest tema magu lihtsalt ei mahuta sellist kogust. Selles mõttes on dieeditamine hea, et magu tõmbab kokku ja enam ei saagi süüa suuri koguseid. Lugesin hiljuti, kuidas üks ülekaaluline kiitles oma söömatuuriga. Olla söönud ära suure eine, lisa burgeri ja mitu jäätist ning piruka. Mina tunneks end peale sellist söömingut nii halvasti, et oleksin tõenäoliselt voodis pikali. Pole veel elus sellist asja proovinud, seega ei oska isegi kommenteerida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on rumal müüt.

Sa ei ole ühegi peenikesega 24h koos. Peenike sööb hamburgerit ja krõpsu ja saab kõhu täis ning järgmisel toidukorral või järgmisel päeval sööb vähem. Olen lugenud ajakirjast, kuidas tuttav ülisale keskealine räägib, et ta sööb kõike ning võib koti komme korraga ära süüa. Sööbki, aga pidulauas sööb ta õhtu otsa igast toidust natuke, sel ajal kui priskemad ennast ägisemiseni täis söövad.

Ei ole rumal müüt. Pigem on müüt (rumal) see, et sa arvad, et see on rumal müüt :D. Küllap on nii- ja naasuguseid, aga mina tean kahte peenikest-tillukest inimest, kes söövad (sõid) mis kole. Üks neist mu kadunud vanaema, tema kohta oli tutvuskonnas lausa ütlemine, et kui X lauast tõuseb, siis peab pidu läbi olema. Ta sõi tõesti palju ja rasvast ja kooke armastas mis kole, pidevalt käis Moskva kohvikus sõbrannadega ja tõi sealt koju kaasa karbitäie kooke. Mingi spordiga otse ei tegelenud, aga eks liikus nagu tollal kõik liikusid – bussiga ja jala. Ja teine on mu töökaaslane, kellega 24h just koos ei olnud, aga 8 tundi päevas ikka ja kuna töötasime koos üle 10 aasta, siis tean tema eluviise üsna hästi. Hommikusöök oli tal kodus rikkalik, tööle tulles käis kohvikust läbi ja võttis saiakesi kaasa, neid sõi tööl. Lõunaks sõi alati suure prae, kust salati praakis kõrvale, tema pahna ei söö. Pärastlõunal kibeles poodi millegi magusa järele. Õhtusööki ma tõesti ei tea, kuidas või mida ta kodus sõi, aga see, mida nägin päeval, oli muljetavaldav. Ja liikumist ta vihkas, sõitis kõikjale autoga ning jalgsi käimist põlgas.
Seega – ära ütle, et on müüt, et sellised peenikesed inimesed olemas on, kes söövad mis kole. Igasugust on päikese all – ka peenikesi, kes söövad palju hooletumalt ja rohkem kui paksud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olin kunagi see sale, kes võis süüa kõike ja kasvõi koguaeg, aga juurde ei võtnud. Ise pidasin end muidugi paksuks. Olin siis 58kg enda 172cm pikkuse juures. Magasin lõunani ja hommikust seega ei söönud, aga üles tõustes läks koorekohv ja taldrikutäis võileibu. Pärastlõunal käisin väljas söömas, tihtipeale sellises kohas nagu Citi pubi Pärnus. Seal võtsin terve prae ja kõrvale segumahla. Õhtuti vaatasin telekast Torrenti kaudu tõmmatud seriaale või filme ning sinna kõrvale oli kaaslasega koos kaetud terve diivanilaud snäkkidega. Sõime vaheldumisi soolast ja magusat, et saaks koguaeg suu matsuda. Kui magus on südame läikima ajanud, siis natukene aega krõpsu süüa ja saab uuesti mõned tükid šokolaadi süüa. 🙂 Nädalavahetuse õhtutel oli ka vein kõrval ning vahel oli snäkilaua kõrval veel Steffanist tellitud pitsa mingi soomepärase nimega või kodu lähedalt burgeriputkast toodud nö rotiburgerid. Kaloraaž oli meeletu ja füüsiline liigutamine oli täpselt autoni ja tagasi ning mõned lühemad ringid päevas koeraga.
Tänaseks päevaks on maitsemeeled ja elustiil nii drastilise muutuse teinud, et selle kõige meenutamine võtab muige suule, aga kaaluprobleemid on tõsised. Kolm last ja vanus on oma töö teinud. Liigun, jälgin väga enda toitumist, ei näksi õhtuti, ei tarbi alkoholi jne, aga ülekaaluline olen ikka.
Nooremana oli üks erinevus veel. Mäletan kuidas kiitlesin, et võin end isegi purju juua, aga hommikul on ikka väga hea olla. Ühel hetkel oli nii, et klaasist veinist juba oli pohmakas. Vot siis!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti ei otsi vabandust ega kellegi “jah” sõna, et opile minna. Nagu kõige muuga siin elus, siis kõigile sobivad erinevad viisid, seda ka kaalulangetuse puhul. Lõpuks on ju tähtis lõpptulemus, kuidas selle saavutamiseni jõuti on ju igaühe enda asi. Eesmärk on ju aasta-kahe pärast olla 50kg kergem. Kui dieediga ei suuda (justnimelt, ei suuda! ei jaksa! ei oska! pole jõudu! jne). Selle jaoks ongi maovähendusop, et kui inimene ei saa enam ise hakkama, siis see ongi juskui õlekõrs. Edasi peab juba igaüks ise vaatama, kas ta suudab säilitada seda kaalu. Vahet pole, kas sa pead ranget dieeti või käid opil.

Vahe on selles, et operatsioon niisama sul kaalu alla ei aja. Ikka pead ise vaatama, mida sööd. Kui seda ei suuda, ei jaksa, ei oska, pole jõudu ja sööd peale oppi ikka rohkem kui vaja, siis võtad samamoodi juurde nagu enne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 86 )


Esileht Ilu ja tervis Rääkige maovähendusoperatsioonist