kahtlen, et mu tütrel on aspergeri sündroom olnud väiksest peale. tüdruk tänaseks juba teismeline.
rääkige mulle sellest, siis tean, kuidas temaga käituda ja kas on põhjust hakata teda psühholoogile lohistama.
huvitab veel ka see, kuidas on teie laps/tuttava laps saanud selle diagnoosi. millisel pöhjusel olete pöördunud psühholoogile?
Minu kogemused, ei talu rutiini muutusi , ei saa aru mõistukõnest, vajab konkreetseid korraldusi, empaatiavõime on olematu, käeliselt nõrk,kohmakas, omalaadne kõneviis- veidi kirikuõpetaja tüüpi, eriline faktimälu- jätab meelde kõik bussisõiduplaanid,autonumbrid, matemaatilised oakused väga head. Meeldib kindlaid tegevusi korrata, kasutab nagu mantrat. Teistega koostööoskus nõrk.
lisan veel, et kõige tugeamalt avaldub see sündroom 8-12a . ja poistel on kordades rohkem.
http://www.kliinikum.ee/attachments/104_aspergeri_syndroom_PS.pdf
Minu pisike asperger/ath laps:
nalja ei mõista,kõnekäänud ja mõistujutud pole tema jaoks.
igasugused muutused ja ootamatused ajavad närvi.
palju lapsi/inimesi ajavad teda segadusse ja endast välja ning väljendub agressiivsus.
ei talu kui teda puudutatakse/suheldakse ja ta ruumi tungitakse ilma,et ta pole 1. huvi ülesse näidanud ehk kontakti otsinud(peab olema algataja)-reageerib röökimise v löömisega.
vajab rutiini ja hästi palju tähelepanu ning kordamist.
teatud helid ajavad teda närvi.
kindlad rituaalid ja lemmikriided.
ei mõista kui palun oodata,tuleb täpsustada,et oodagu nii palju minuteid.
väiksest peale vaatab lampe ja muid valguskandjaid nagu ei tea mida.
huvi tunneb numbrite ja tähtede vastu.oskas juba 2a lugeda 100ni,hetkel 4a6k loeb 500ni ja arvutab 50 piires.tähed on selged 3ndast eluaastas ja lihtsamaid asju veerib kokku kui huvi on.
keskendub teinekord mõnele kindlale asjale ja siis on maailma jaoks kadunud(ta võib paberi numbreid täis kirjutada,tn jääda auto numbrimärke v majade numbreid vaatama ja unustab kõik muu maailmas jne.)
sotsiaalsed oskused on halvad,ei oska teiste lastega mängida ega suhelda,peab suunama ja õpetama ning selgitama.
keelte vastu näitab huvi ylesse,hetkel pusib siin ingliskeelt mida ka kodus kuuleb tihti.
ahjaa,see ka,et sööb teatuid kindlaid asju.toidud ei tohi olla segamini vaid kõik eraldi
[small]piiga13 kirjutas:[/small]
[tsitaat]ahjaa,see ka,et sööb teatuid kindlaid asju.toidud ei tohi olla segamini vaid kõik eraldi[/tsitaat]
Piiga, kas elate Eestis, Tallinnas?
Lihtsalt tahaks soovitada Reaalkooli – meie aspi kalduvustega (vist ikka päriselt aspi, aga mitte ath), kes oli samuti väiksena suurepärane arvutaja ja loogik, enamik muid Su pakutud omadusi ka olemas (v.a agressiivsus, mis on taandunud), on nüüd Reaalkoolis. Väga hea ja õige kool tema jaoks. Rahul ja rõõmus, rutiin sobib, süvendatud nuputamine sobib. Kaaluge.
Aga üldiselt – lisaks ja täpsustuseks siinloetletud asjadele – ei lase pead katsuda, juuksuris pole muidugi kordagi käinud (lõikan ise), fotodele ei jää, du¨¨ on alati pika etteteatamise ja ikka pahandusega, kisa ei talu, nõuab ülimat keelelist täpsust (peamine küsimus – \”aga mis mõttes\”, \”aga mis see täpselt tähendab\”), armastab väikeseid lapsi (ka beebisid) ja täiskasvanuid, omavanustega raskem. Intellektuaalselt väga võimekas.
Me elame eestis,kuid kahjuks viljandis.Saadan poisi kunagi Masingu kooli,muud varianti pole :(.Du¨hi ei armasta mu poisski,alati röögib ja ei taha,väevõimuga pese teda.Juukseid saab alles viimased pool aastat lõigata,röökimisega kyll ja terve päev võtab aega,kuid tehtud saab-enne tuli teda kinni hoida :S.Küüsi lõikan siiani kui laps magab,äkilised helid ja ootamatud ilmumised mõjuvad ka kohe halvasti.
meie diagnoosiga poiss juba suureks kasvanud ja raske kooliiga läbitud. nüüd on ülikoolis ja probleeme pole. jah, teoorias ei saa sellest välja kasvada aga kui vaimne võimekus väga hea, siis annab palju õppida, kompenseerida. kõik on võimalik kui noor leiab oma koha, huvitava eriala ja head inimesed enda ümber
eestikeelset materjali internetis aspergeri tüdrikutse kohta ei ole,välja arvatud mõned postitused foorumites.
tahtsin rõhutada, et kui otsid ingliskeelset lugemist internetis,siis otsigi aspergeri tüdrukute ja naiste kohta,mitte üldiselt aspergerite kohta. tüdrukud on aladiagnoositud, kuna nad on aspergeri \”varjamises\” poistest osavamad. testid ja uurimused on tehtud aga meeste ja poiste baasil ja nende tunnused ei pruugi tüdrukute ja naistega kattuda.mina näiteks olen elus teinud kümneid kordi aspergeri sündroomi teste ja lugenud uurimusi ja kunagi ma ei saanud tulemust,et olen asperger. kui aga hakkasin lõpuks lugema aspergeri tüdrukute ja naiste kohta,siis klappis 90%.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]eestikeelset materjali internetis aspergeri tüdrikutse kohta ei ole,välja arvatud mõned postitused foorumites.
tahtsin rõhutada, et kui otsid ingliskeelset lugemist internetis,siis otsigi aspergeri tüdrukute ja naiste kohta,mitte üldiselt aspergerite kohta. tüdrukud on aladiagnoositud, kuna nad on aspergeri \”varjamises\” poistest osavamad. testid ja uurimused on tehtud aga meeste ja poiste baasil ja nende tunnused ei pruugi tüdrukute ja naistega kattuda.mina näiteks olen elus teinud kümneid kordi aspergeri sündroomi teste ja lugenud uurimusi ja kunagi ma ei saanud tulemust,et olen asperger. kui aga hakkasin lõpuks lugema aspergeri tüdrukute ja naiste kohta,siis klappis 90%.
[/tsitaat]
http://omamoodi.noh.ee/ – siin foorumis on päris mitu asperger naist ise enda aspiendust kirjeldanud.
Minu lapsele pole ametlikult diagnoosi pandud, kuigi lasteaias ja algklassides oleks kasvatajad- õpetajad meid hea meelega arsti juurde saatnud. Kõik sümptomid olid olemas. Alates 6-kuusest ei tohtinud tema tuppa astudagi, kohe paanika. Tahtis olla üksi, sülle võtta ei lasknud. Meekonnamängud -sport talle ei ole kunagi sobinud. Kuna suhelda pole armastanud, siis kõnes oli suhteliselt nõrk. Kui talle ei põhjendatud, miks mänguasi ta käest ära võetakse, pani tou kirja, ilma, et oleks ise ka põhjendada püüdnud. Lisaks ei maganud mitte kunagi lasteaias. Trenn, kus iga päev toimus midagi uut ja iga päev toimus erinevas kohas ja erineval kellaajal, talle ei sobinud, vahetasime siis trenni vastu, mis toimus iga päev ühel ja samal kellaajal. Hetkel 7.klass- kannab ainult ühtesid pükse, särgid ostab ainult kindlast poest, koju tulles lülitab mobiili välja, et keegi talle helistada ei saaks. Endiselt kõik plaanid tuleb pikalt ette rääkida. Endiselt on häiritud, kui keegi tema tuppa sisse astub. Juuksuris temaga endiselt käia ei saa. Aga- tuba on alati korras, lausa Monkilikult kõik joone järgi. Vihikud kotis pikkusejärjekorras. Rüht väga sirge. Hinded neljad-viied, käitumine hea. Kooliasjades teda aitama ei pea, sest vastutab oma asjade eest ise, vahest nagu liigagi palju muretseb. Faktihulk peas on tohutu. Loeb meeletult teaduslikke artikleid ja pole teemat, milles tal poleks väga palju teadmisi. Näidetena- Riigiteatajas orienteerub väga hästi ja Eesti Riigi eelarve on peas jnejne. Koolis on meeskonnatöös temaga väga mugav ühes meeskonnas olla, sest teeb kõik üksi ja väga korralikult ära. Kuna olen ta omapära aktsepteerinud ja sellega arvestanud, siis pole mul temaga eriti raske olnud.
Minu tütar (8a) ei ole diagnoositud, kuid on mitmete aspegeri joontega. Diagnoositud ei ole seetõttu, et me saame temaga ja ta ise endaga enam-vähem rahuldavalt hakkama ja ei näe mõtet teda psühhiaatri või psühholoogi juurde vedada. Tema erilised jooned on järgmised:
– söömine: toidu osas väga valiv, sööb ainult kindlaid toite, eelistab, et erinevad toidud ei puudutaks üksteist, uusi asju proovima ei ole nõus, kastet ei söö, maitsete osas on väga tundlik
– riietumine: riideid valib selle järgi, kuidas nad seljas tunduvad, riided peavad olema pehmed ja pigem laiad/suured kui parajad; aastaaegade vahetusel uusi riideid (eriti kindad, sukkpüksid) kanda ei taha, sellest oleme saanud üle nii, et nüüd lihtsalt veenan teda, et alguses võibki uus asi tunduda seljas võõras/teistmoodi, palun tal olla uue asjaga nt pool tundi, tavaliselt harjub selle aja jooksul ära ja probleem möödub
– hügieen: pesemine ei meeldi, viimase aasta jooksul on peapesu läinud palju paremaks, ma ei hoia teda kinni ega tee vägisi, sest see oleks ebanormaalne vägivald, peapesule eelneb jälle pikk rahustav jutuajamine ja pesen siis kui ta on valmis, juukseid patsi ei luba panna, aga kuna kehalise kasvatuse õpetaja nõuab, et tüdrukud ei oleks tunnis lahtiste juustega, siis nüüd on hakanud lubama patse kehalise kasvatuse päevadel (sobivad ainult ühesugused punupatsid, mis peavad olema samal kõrgusel), hambaid pesta ei taha
– sotsiaalses mõttes tundub ok, lasteaiast kooli minek läks üllatavalt hästi, kuigi kõik lasteaiasõbrad jäid maha ja sai täiesti uue klassi, kodus kehtestab end vanema õega õdedevahelises nääklemises ja mängib hoolitsevalt väiksema vennaga
– erihuvid: matemaatikas on klassi parim, joonistamises ja meisterdamises andekas, keskendub pisidetailidele, keeleliselt ka võimekas ja väikelapsena oli kõne areng eakaaslastest selgelt ees. Aeg-ajalt on mõni teema, mis teda eriti huvitab nt dinosaurused, hamstrid, siis räägib sellest kogu aeg ja uurib ise internetist ning raamatutest selle kohta, looduse ja loomade kohta on faktiteadmised suured.
Kokkuvõttes võin öelda, et eriti raske oli selle lapsega 5-6 aastaselt, praegu on ta ise õppinud oma probleemidega toime tulema, kõige raskem on ootamatutes olukordades, vajab väga rutiini.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu tütar (8a) ei ole diagnoositud, kuid on mitmete aspegeri joontega. /…../. Tema erilised jooned on järgmised:
[/tsitaat]
No andke andeks. Kui nende joonte alusel aspergeri sündroomi kirjeldatakse, siis on 90% nimestest sündroomiga. Laps ei söö kastet ja tahab, et patsid oleks ühekõrgusel…
Tundub, et tegemist on uue moehaigusega.
Aspergerlike joontega lapsele on väga raske selgeks teha, miks yks või teine tegevus on vajalik. Ja mingi moehaigusega siin kyll tegemist pole. Varem nimetati neid lapsi lihtsalt raskesti kasvatatavateks. Sul, viimane kägu, on siis hästi läinud ja ilmselt sa ei pea selliste probleemidega tegelema. Ja aspergeri puhul on ju palju muud ka, kui et lihtsalt ei taha kastet syya.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
