Teema: Raamatud, mis muutsid teie elu

elu muutnud pole vast ükski, sest olen väga palju lugenud. no vbl lapsepõlves mõni raamat võis mul sellise tunde tekitada, aga see mattus ehk varsti järgmiste muljete alla, igatahes ei mäleta sellist tunnet. arvan, et selline efekt võib tekkida vaid siis, kui inimene väga vähe loeb.

Lindgreni raamatud on olnud minu jaoks nagu mingi inimeseks olemise õpetus, neid loeti mulle palju ja ma ise olen neid ikka ja ikka ja ikka üle lugenud, ka suurena, need on nagu külaskäik vanaema-vanaisa juurde või ajaränd tagasi sooja, turvalisse lapsepõlve.

Hilisematest kujundasid mind palju Remarque´i romaanid, samuti just suhtumise osas inimesse, inimelusse, üksindusse. Ja Üdi/Viidingu luuletused.

Aga kõige otsesemalt mõjutas mu elu hoopis üks täitsa mitte ülearu sügavmõtteline film – “Amelie” – olin siis armunud ja sain filmist tõuke sellest poisile, kellest sisse võetud olin, sellest märku anda. Nüüd, üle 15 a hiljem, oleme juba aastaid abielus, kasvatame lapsi ja olen jätkuvalt veendunud, et targemat, paremat ja endale sobivamat kaaslast poleks ma mitte iial leidnud.

Rhonda Byrne “Saladus”

Margaret Atwood ” Teenijanna lugu”

Ma ei saa öelda, et ükski raamat otseselt mu elu oleks muutnud, sest igasugu eneseabi-teemat ma ei loe ning ilukirjandus, olgugi meeletult emotsioonirohke, elumuutev siiski ei ole olnud. Üks raamat mitmest, mida pean aga enda inimeseks kujunemise juures oluliseks, on Aleksander Solženitsõni “Gulagi arhipelaag”.

Vapustav ja briljantne kirjanik, kes on suutnud inimmõistusele hoomamatut niimoodi kirja panna, et ei tea, kas nutta või naerda.

“Tuulest viidud” – mõlemad osad, õpetas mulle nii seda, et kindad käest ja tööd tegema, kui ka seda, et ainult üks eesmärk viib suurte kaotusteni. Ja no, et elu raskused on ületatavad. Pubekana oli üsna elumuutev, sest aitas mingid olulised sihid ja mōtted paika panna.
“Kärbeste jumal” – no sellest raamatust ma ikka kipun mõtlema, et inimesed on suuresti loomad ja ilma reeglite ja headuseta tuleb see loom välja neis. Mu erialas motiveeriv, et ma teen oma tööd, et midagi natukenegi inimeses parandada, iga killuke headust võib palju muuta.
“Alkeemik” ja veel mõni selle autori raamat veel – kas just muutis, aga enese eetikareeglid aitas küll selgemaks teha.
“Timm Thaler ja Müüdud Naer” – ma lugesin seda vist 9 aastaselt ja ma kannan ikka pidevalt hinges seda raamatut kaasas.
Minus on pidevalt mingi heitlus, et pean olema äärmiselt edukas ja kõike suutma, lapsepõlvest saadik. need teosed muutsid mind leebemaks ja hingelisi asju rohkem väärtustavaks, mille baasil väga otseselt valisin enda eriala.
Pereelus samuti kannan neid raamatuid mõttes kaasas. Ka näiteks oluliste otsuste langetamisel. Eneseabiraamatuid olen lugenud, pole ükski meeldinud ja kuna eelistan kriminaalromaane,olen tänulik, et nooruses just eelmainitud teosed kätte sattusid. Muidu oleksin vist ainult külm karjäärihai. Kellele krimikad meeldivad.

#3287730:

Margaret Atwood ” Teenijanna lugu”

Üks minu lemmikutest ka.

#3287547:

Päris paljud raamatud on mõjutanud, asju elus ümber mõtestama pannud. Viimati aga muutsin päris paljut, kui lugesin Lundy Bancrofti “Miks ta seda teeb?”. Lõpetasin juurdlemise, et mida ma valesti teen ja sain aru, et asi pole minus.

Sama siin! Lähisuhtevägivald niivõrd loogiliselt lahti seletatud. Tänu sellele raamatule sain jõudu oma vägivaldse kaaslase juurest ära minna, mis omakorda viis selleni, et olen nüüdseks juba aastaid väga õnnelikus ja rahulikus abielus.

#3287049:

Oi, sul on ju veel palju avastamisrõõmu. Vandenõuteooriatest kubisevaid raamatuid jätkub. Loe veel mõni läbi ja sa lähed metsa sisse onni elama fooliummütsike peas.

Sa pole ilmselgelt seda raamatut ise lugenud, aga arvustama oled varmas. Too raamat pole kuskiltotsast vandenõuteooriaid viljelev, vaid väga tasakaalukas ja põhjalik teaduslikel meetoditel põhinev. Mõne vaktsiini puhul jõuab autor isegi järeldusele, et neid on täitsa mõistlik teha. Tasub lugeda enne kritiseerimist.

#3287002:

VAKTSINEERIMINE. VARJATUD TÕDE, Michel Georget

Selle peenikeses kirjas ilmpaksu (448lk) raamatu on kirjutanud eakas Prantsuse molekulaarbioloogia professor. Töö on ikka massiivne ja kõigutamatu. Meeletult, meeletult viiteid uuringutele. Kõik käibeolevad vaktsiinid võtab läbi. Enne muidugi tutvustab väga lähedalt molekulaarbioloogia aluseid. Kummardus hr Georget kannatusele Prantsuse instantsidega suhtlemisel, lõpp on nagu krimka, sest ta haarab seal teemat veel laiemalt. Mina sain toetust ja teadmisi, meie lapsed on samuti vaktsineerimata – jumal tänatud! ????

Üks lk. lisaks siit:
https://tahanrohkemteada.weebly.com/vaktsineerimine.html

#3288057:

Kusjuures mina aabitsa abiga lugema ei hakanud, st muidugi, ma õppisin lugema, aga lugemishaigus tuli Anderseni Lumekuningannaga.

Mul oli vanem vend, keda ema õpetas lugema, ma olin siis nii 4-aastane. Vaatasin kõrval ja võtsin ükskord kätte ning uurisin tähti ning sain lugemise selgeks. Lugemisharjumus tuli mul aga “Saabastega kassi”, “Imeflöödi” ja “Väikeste võilillede” kaudu.
Ribadeks lugesin ma raamatud “Kadri”; “Hõbeuisud”, “Priska”; “Ainuke”
10-aastaselt proovisin lugeda “D’Urberville’ide Tessi”, aga ei saanud suurt veel aru, oluliselt selgem oli “Jane Eyre”.
12-aastaselt oli mul läbi loetud Vilde “Teosed” ja sari “Seiklusjutte maalt ja merelt”.

#3287823:

See et ta rikka armastatu juurde tagasi pöördus, oli tema valik. Ta oleks võinud ka iseseisvalt hakkama saada.

Selleks hetkeks oli Jane oma onu päranduse saanud. Nii et ta ei läinud lihtsalt oma rikka armastatu juurde tagasi sellisena nagu ta varem oli olnud.

Jane Eyre oli viktoriaanlikul Inglismaal feminismisugemetega romaan seetõttu, et Jane uskus kindlalt iseenda õigusesse teha endasse puutuvaid otsuseid, ta ei tahtnud abielluda mitte kohustusest või ühiskonna surve tõttu vaid armastusest. Sel ajal oli selline naiskarakter üsna haruldane. Tänapäevase feminismi taustal olid Jane’i ponnistused aga üsna väikese kaaluga sest romaani fookuses on ikka abielu (võiks öelda, et isegi kaassõltuvus). Jane’i eneseteadvus ja isiklik õnn on ikkagi tugevalt seotud meessuhetega, sest sel ajal oli see naise jaoks ainus võimalus oma keskkonnast ja ka klassist välja murda. Tänapäeval on selleks palju rohkem võimalusi.

#3287002:

VAKTSINEERIMINE. VARJATUD TÕDE, Michel Georget

Selle peenikeses kirjas ilmpaksu (448lk) raamatu on kirjutanud eakas Prantsuse molekulaarbioloogia professor. Töö on ikka massiivne ja kõigutamatu. Meeletult, meeletult viiteid uuringutele. Kõik käibeolevad vaktsiinid võtab läbi. Enne muidugi tutvustab väga lähedalt molekulaarbioloogia aluseid. Kummardus hr Georget kannatusele Prantsuse instantsidega suhtlemisel, lõpp on nagu krimka, sest ta haarab seal teemat veel laiemalt. Mina sain toetust ja teadmisi, meie lapsed on samuti vaktsineerimata – jumal tänatud! ????

Ma ei jõua ära imestada, et niipalju miinuseid sain. Kas tõesti Karu-aabitsat ja ilukirjandust ainult loetegi või? Vahepeal Delfit, Postimeest ja Õhtulehte? Facebook teil ikka on olemas?

Ilmselt need lapsevanemad, kes maailmas nüüd revolutsiooni korraldavad, olid samasugused. Nüüd omad vitsad peksavad…
https://youtu.be/1P8kDjes6ns

Nagu videos näha, siis lisaks USA-le on meeleavaldustega tänavatel Itaalia, Iirimaa, Poola, Saksamaa, Iisrael, Austraalia, Serbia jne – täiesti tavalised inimesed nagu meie teiega oleme.

Vaktsiinivastased on ju kõik endised vaktsineerijad. Ega keegi ei sünni vaktsiinivastasena, ikka oma valusatest kogemustest õpitakse. Seega viimane aeg võtta peale ilukirjanduse midagi muud ka kätte.

Kui Venemaa ülikoolides on arstitudengitele kohustuslikus korras eraldi loenguseeria sellest, kuidas ära tunda vaktsiinikahjustusi, siis meil TÜ-s õpetatakse selle asemel kuidas kahtlejatele auku pähe rääkida ning vaktsiinikahjustuste äratundmise kohta mitte poolt sõnagi.
Ilukirjanduses pole sellest kindlasti kohe juttu. Ja kui ca 10 aastat tagasi meedia veel rääkis nendel teemadel, siis nüüd on vaikus.

Nii on ka meie ametnike, lapsevanemate ja paljude arstide jaoks vaktsiinikahjustused endiselt kokkusattumus ja juhus.

Mul vahet pole, mul vaktsineerimata lapsed suured juba, lihtsalt, kes viimasena ärkab, see ka viimasena märkab.

Head lugemist ja silmaringi avardamist

#3288313:

Ma ei jõua ära imestada, et niipalju miinuseid sain. Kas tõesti Karu-aabitsat ja ilukirjandust ainult loetegi või? Vahepeal Delfit, Postimeest ja Õhtulehte? Facebook teil ikka on olemas?

Vahelduseks võiksid vaadata ka vanu kirikuraamatuid ja pöörata tähelepanu sellele kui palju lapsi suri kas juba väikelapse eas või enne täiskasvanuks saamist. Igasugu vandenõuteooriaid teadusena võttes ka küll targana ei paista!

#3288269:

#3288116:

#3287823:

Jane õppis, töötas ja sai ise hakkama. See et ta rikka armastatu juurde tagasi pöördus, oli tema valik

Ei saanud ju ise hakkama. Oli pärast Rochesteri juurest lahkumist ikka väga armetus seisus, peaaegu nälga suremas, kui mingid suvalised poleks teda heast südamest enda juurde võtnud.

Ta jäi haigeks, kuna põgenes murtud südamega. Ja need polnud suvalised tegelased, vaid tema kauged sugulased.

Nad ei teadnud ju, et nad pole suvalised tegelased, kui nad ta heast südamest enda juurde võtsid, nii et mis vahet seal on.