Ma ei ole kunagi arvanud, et lastekasvatust saaks raamatust õppida, aga nüüd tunnen, et oleks vaja mingit tuge.
14-aastane poiss on jõudnud sellesse klassikalisse faasi, et “ema, sa oled mu elu ära rikkunud” – ehk siis mina, vana nõid, soovitan tal juukseid kammida rohkem kui kord nädalas, ärgata enne kella 15, käia ka suvel toast väljas jne, mis on talle jube ahistav. Üldse pidin ma tema “depressioonis” süüdi olema. Kõigi nende etteheidete järel ei pea ta paljuks küsida minult erinevaid teeneid (a la too poest seda või toda, puhasta mu prille vmt). Kuna ta peale minu praktiliselt kellegi teisega ei suhtle, siis kõik need asjad võimenduvad. Sõpru tal enam ei ole, oli algklassides paar päris head.
Ma tahaks lugeda selliseid raamatuid, mis tekitavad mingi äratundmise ja teadmise, et see ongi normaalne ja teistel on ka nii.