Mul oli mõni aeg tagasi kodus soolaleivapidu. Paar päeva hiljem sain teada, kuidas üks kolleeg mind taga kirus, teatades, et hulk raha ära raisatud, aga näe, raamatuid nii vähe kodu, et ei saa küll tegu intelligentse inimesega olla. Ja kahjuks olid teised takka kiitnud.
Kuigi mina ise tean, kuidas asjad on, siis haiget tegi ikkagi.
Tõepoolest, mõned aastad tagasi otsustasin, et ei osta enam arutult raamatuid koju. Vanas elamises sorteerisin põhjalikult raamatud ära, jätsin alles ainult kõige olulisemad, ülejäänud jagasin sõpradele, viisin lasteaeda või annetasin ära.
Lastel on riiulis 10-15 kõige lemmikumat, minul vast 50-60. Kusjuures oleme väga suured lugejad terve perega. Raamatuid laenutame raamatukogust (lapsed nii linna kui kooli omast), lisaks sõpradelt (meil on sarnane maitse ja ka erialane kirjandus klapib).
Mida teie arvate, kas raamatute hulk kodus on nii oluline, et selle pealt mingeid järeldusi inimese kohta teha?