Esileht Hobinurk Raamatute kirjutamine

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Raamatute kirjutamine

Postitas:
Kägu

Und ei tule ja passin niisama netis. Turgatas pähe, et küll oleks äge, kui oskaks raamatuid kirjutada – saaks unetuid öid asjalikumalt kasutada 🙂

Kindlasti on siinses värvikas seltskonnas neid, kes on kirjutanud ja ehk lausa välja andnud mõne ilukirjandusliku teose. Luuletuste kirjutamise koha pealt on mul pilt selge – neid olen noorpõlves ise palju sahtlisse kirjutanud ja omaaegsetes noorteajakirjades üht-teist ka avaldanud, seega luulekirjutamise protsessi kujutan hästi ette. Huvitav oleks aga kuulda lugusid sellest, kuidas sünnib üks proosaraamat.

Mõistagi on raamatuid väga erineva tasemega, ent isegi kehvapoolse naisteka kirjutamine tundub mulle üsna aukartustäratav ettevõtmine. Kust saate idee, millest kirjutada? Kas ootate, et tuleb nö inspiratsioon, või istute maha ja hakkate välja mõtlema, millest kirjutada? Kas peas on olemas enne kirjutamaasumist kogu raamatu süžee või kujuneb sisu ja lõpplahendus alles kirjutamise käigus? Kas raamatuga alustades teate, kuhu välja jõuate ja millega raamat lõppeb? Ühesõnaga mind väga huvitab, kuidas see loomeprotsess välja näeb.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänapäeval saab igaüks raamatu kirjutada. Vahet pole kui oskuslik ta on.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle olen samamoodi mõelnud maalimise kohta (olles ise ka pisut seda harrastanud). Et kui paljudel kunstnikel on enne tööle asumist pilt vaimusilmas valmis, ja kui üksikasjalikult, kui paljud hakkavad otsast midagi tegema ja vaatavad, kuhupoole pilt areneb. Ilmselt on nii ühtesid kui teisi, aga valmis maali vaadates küll ei tea, kuidas just selle kunstniku mõte töötab. Samamoodi ka raamatutega.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Igaüks saab raamatu välja antud.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänapäeval saab igaüks raamatu kirjutada. Vahet pole kui oskuslik ta on.

See ei vasta ju üldse küsimusele. Mind huvitab loomeprotsess kui selline.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänapäeval saab igaüks raamatu kirjutada. Vahet pole kui oskuslik ta on.

See ei vasta ju üldse küsimusele. Mind huvitab loomeprotsess kui selline.

Sul peab olema energiat niipalju üle, et see leiab loomingusse tee. Kui energiat üle pole, midagi öelda ei taha ja öelda ka ei ole, siis ei tule mingit loomingut.  Ja protsess on alati ainulaadne ja isikupõhine. Kuidas sinul sobib end väljendada.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi esialgne süžee, mille pmber keerleb – mõrv, armastus, unistuse poole püüdlemine… Ettekujutus peategelastest, nende olulistest tunnustest/taustast (noor, vana, üksikema/isa, lesk, raske teismeline, lahutuse äärel abielupaar, alkohoolikust uurija jne). Ja siis hakkad kirjutama – nt alustadki hommikuse dialoogiga või alustad peategelase kirjeldamisest või hoopis raamatu keskmeks oleva sündmuse (nt vargus) kirjeldamisesr jne.

Lõpp võib kujuneda kirjutamise käigus. Nt ka armastusloo lõpp ei pea tingimata olema, et elavad elu lõpuni koos, vaid hoopis nt isikliku rahuolu saavutamine üksiolemisest (nö silmi avav suhe)

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jo Nesbo, kes kirjutab väga põnevaid ca 500-leheküljelisi krimkasid, ütles oma intervjuus, et iga kord uut raamatut alustades teab ta täpselt, kuidas see lõpeb. Kirjutamise käigus siis vaatab, kuidas ta sinnani jõuab.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõtlen ka, et kuidas oleks kirjutada. Tahaks seda teha. Kuid mul pole niipalju vist julgust, et seda teha, sest isegi, kui suurelt kirjutada teisele lehele, et see kõik on nii väljamõeldis, kui üldse olla saab, on see kõik kirjapandu ikkagi kõik minust ja minu mõttemaailmast tulnud. Minu mõtted ja unistused. Kui kasutan valenime, ka siis tuleb see mingil ajal ikka välja.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kirjutamine ja avaldamine pole üks ja seesama.

Aga vist eriti tänapäeval kehtib Tolstoi ütlemine, et kui saad, ära kirjuta…

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja kirjutab: “…isegi kehvapoolse naisteka kirjutamine tundub mulle üsna aukartustäratav ettevõtmine.”

Aga kellele on vaja kehvapoolset naistekat?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja kirjutab: “…isegi kehvapoolse naisteka kirjutamine tundub mulle üsna aukartustäratav ettevõtmine.”

Aga kellele on vaja kehvapoolset naistekat?

Kahtlemata ei olekski vaja kehvapoolset naistekat kirjutada 😀 Aga pidasin selle lausega silmas seda, et ka kehvapoolse naisteka jaoks on vaja ideed ja süžeed – ja nende väljamõtlemine tundub mulle siiski aukartustäratav, sest ma ise ei oska.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan, et nn. kondikava peaks enne kirjutama hakkamist paigas olema, nii pohiliste syndmuste kui tegelaste suhtes. Lihtsalt kirjutama hakates ei pruugi head nahka tulla, kui sa just syrrealistlik luuletaja pole.

See Jo Nesbo variant tundub taitsa loogiline. Kirjutamine nouab ka palju visadust, kui haltuurat teha ei taha.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See Jo Nesbo variant tundub taitsa loogiline. Kirjutamine nouab ka palju visadust, kui haltuurat teha ei taha.

Samas, nagu Nesbo  ise rääkis, tegeleb ta ka palju oma harrastustega – mägironimine, bändiga muusika tegemine ja esinemine, palju kohustusi kirjastusega seoses üle maailma (raamatute esitlused, pikad intervjuud paljudele soovijatele igas riigis, mille keelde tema raamatuid on tõlgitud, (neid tuleb ju järjest juurde!) jms).  Ütles, et kirjutab siis, kui aega üle jääb 😀
Samas ilmub temalt vähemalt üks ca 500-leheline raamat aastas, vahel ka kaks. Üks tema põhitegelasega, mõni täiesti teisest ooperist, hoopis teisest maailmast.
Mõtlen, et kõigi nende teiste tegevuste käigus peab ta aju tegelikult kogu aeg elama oma tegelaste seas, pidevalt kujutama ette, mis nende elus toimub samal ajal, kui ta ise kontserte annab või kaljul ronib.
Et see kõik õhtul või öösel kirja panna. Ja et tal on energiat ja tahtmist seda järjest ja järjest ikkagi teha – see peab olema tõsine sisemine sund, mitte lihtsalt soov raamatut ilmutada.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama mõte…kindlalt kirjutan. Juba see mõte annab mulle niipalju energiat. Vaja lihtsalt skeem joonistada kõigepealt, kes, kuhu, millal, mida. Mul on niipalju millest kirjutada, karm teismeiga, traagiline perelugu, ärahellitatud printsessi elu, armukestest jne, jne.

Tuttavad on ka kirjastajad ja kirjanikud.

Just leidsime sõbrannaga 90ndatel vangist saadetud kirjad meile peigmeeste poolt. Mul teemat jagub 😉

 

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loe Õnnepalu uut raamatut Palk. Saad aimu, mis elu ja mis tunne see on, kui oled kirjutamise oma elutööks valinud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama mõte…kindlalt kirjutan. Juba see mõte annab mulle niipalju energiat. Vaja lihtsalt skeem joonistada kõigepealt, kes, kuhu, millal, mida. Mul on niipalju millest kirjutada, karm teismeiga, traagiline perelugu, ärahellitatud printsessi elu, armukestest jne, jne.

Tuttavad on ka kirjastajad ja kirjanikud.

Just leidsime sõbrannaga 90ndatel vangist saadetud kirjad meile peigmeeste poolt. Mul teemat jagub 😉

Aga kas seda hirmu ei ole, et sinu tuttavad tuntakse selles raamatus ära, kas või tunnevad ise ennast ära ja saavad haiget? Mina leiaks oma elust ka küllaltki huvitavaid süžeid, aga ei julgeks neid küll Eestis avaldada. Need ei ole lõpuks ju ainult minu lood. Olen mänginud mõttega, et kui oskaks tõesti sama hästi inglise keeles kirjutada kui eesti keeles, siis avaldaks kuskil kaugel. (Aga mul on muud huvitavat tegemist üle pea, nagunii seda tegema ei hakka, vähemalt mitte lähikümnenditel.)

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama mõte…kindlalt kirjutan. Juba see mõte annab mulle niipalju energiat. Vaja lihtsalt skeem joonistada kõigepealt, kes, kuhu, millal, mida. Mul on niipalju millest kirjutada, karm teismeiga, traagiline perelugu, ärahellitatud printsessi elu, armukestest jne, jne.

Tuttavad on ka kirjastajad ja kirjanikud.

Just leidsime sõbrannaga 90ndatel vangist saadetud kirjad meile peigmeeste poolt. Mul teemat jagub 😉

Aga kas seda hirmu ei ole, et sinu tuttavad tuntakse selles raamatus ära, kas või tunnevad ise ennast ära ja saavad haiget? Mina leiaks oma elust ka küllaltki huvitavaid süžeid, aga ei julgeks neid küll Eestis avaldada. Need ei ole lõpuks ju ainult minu lood. Olen mänginud mõttega, et kui oskaks tõesti sama hästi inglise keeles kirjutada kui eesti keeles, siis avaldaks kuskil kaugel. (Aga mul on muud huvitavat tegemist üle pea, nagunii seda tegema ei hakka, vähemalt mitte lähikümnenditel.)

Sa ei votnud seda tsiteeritud kommentaari ometi tosiselt? Kellelgi hakkas lihtsalt kade, et keegi isegi plaanib raamatut kirjutada, samal ajal kui tema…(taida lyngad).

Eks ka oma voi kellegi teise elust voib muidugi huvitavalt kirjutada, mulle nt. meeldis Mihkel Raua raamat, mille yle paljud vaidlesid.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hakka lihtsalt peale ja kirjuta sahtlisse. Kirjuta kasvõi lihtsalt oma mõtteid üles ja vaata, mis välja tuleb ja kaua üldse viitsid kirjutada. Kui sul on mingeid häid oskusi, siis saad ka hoopis mingi käsiraamatu või juhendmaterjali kirjutada (kokkamine, koristamine, autojuhtimine, laste kasvatamine jm). Veel on variant kirjutada üles vanema generatsiooni mälestusi – käid ja räägid nendega ning võtad jutu linti ja siis kirjutad mälestused üles. Kogu suguvõsal tore pärast lugeda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Mina näen nt unes väga huvitavaid süžeeliine. Hommikul kahjuks enam kõiki nüansse ei mäleta, või mäletan tegevust, tulemust. Kuidas selleni jõutakse, seda “ei näidata” sageli, ja dialoogid, kui neid ka on, samuti tihti “lähevad vasakule”, olgu kui teravmeelsed või nutikad või naljakad tahes. Sageli on tohutult tegelaskujusid, vahel originaalid, vahel ka mingitest filmidest kokku võetud, vahel nad ise, vahel hoopis teised, ja tuntud raamatuid ja filme ja seriaale olen ma mitu raksu sedasi “ümber näinud” ja vägagi huvitav ja ootamatute käikudega on kogu asi. Uus kirjandusžanr – “unenäokirjandus” 😀

Aga jah, akka neid kirja panema, siis tuleb poolteist “sümbolistlik romaan” nagut Ludvig Sanderil, irw. Ja kuna ma ise ei viitsi seda vahepealset osa välja mõelda – tunnistan ausalt – vist ei küünikski, igatahes ma ei ürita – siis jääbki mu “surematu teos” taskusse ega “pääse maailmakirjandusse” 🙂 Mõni üksik lugu on vaid selline, mis ongi tõesti kompaktne ja korralik “lugu”.

Püsin luuletamise lainel, see tuleb vähemasti lupsti.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uus kirjandusžanr – “unenäokirjandus” 😀

Väga uus polegi – Meyer sai oma Videviku saaga idee ka unenäost. Ja näe, kuidas välja kukkus.

0
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Uus kirjandusžanr – “unenäokirjandus” 😀

Väga uus polegi – Meyer sai oma Videviku saaga idee ka unenäost. Ja näe, kuidas välja kukkus.

Jah, ma tean, keegi meie oma kirjanikest on ka sellest rääkinud, et saab ainest ja süžeesid unengudest, ei mäleta enam, kes see oli, kas Sauter või Õnnepalu või keski selline.

0
0
Please wait...

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Hobinurk Raamatute kirjutamine