Teema: Raha laenamine ja tagastamine = sõpruse lõpp

Laenata võib raha, mille kaotamine ei mõjuta sinu elu.

On täiesti OK, et paremal järjel sõber tuleb appi ning aitab oma kehvemal järjel olevat, kui tal on see võimalus (!). Muidugi pole see kohustus.

Kõige kummalisemad sõprussuhted on need, kus üks pool on heal järjel ja teine keskmisel või alla selle rahalises olukorras.

Enda kogemusest, kus tuhandeid eurosid säästnud sõber ei anna väikest laenu, sest vaja on suurem telekas osta või käia pidutsemas, kus õhtu arved on 500€+.

* Kogemus siis ülikooli õpingute ajast. Natuke oli pettumus hinges küll =)

Ise aitan ikka, kui võimalus on. Ja seni on alati kõik hästi lõppenud, sest tunnen inimesi

#3853378:

Laenata võib raha, mille kaotamine ei mõjuta sinu elu.

On täiesti OK, et paremal järjel sõber tuleb appi ning aitab oma kehvemal järjel olevat, kui tal on see võimalus (!). Muidugi pole see kohustus.

Kõige kummalisemad sõprussuhted on need, kus üks pool on heal järjel ja teine keskmisel või alla selle rahalises olukorras.

Enda kogemusest, kus tuhandeid eurosid säästnud sõber ei anna väikest laenu, sest vaja on suurem telekas osta või käia pidutsemas, kus õhtu arved on 500€+.

* Kogemus siis ülikooli õpingute ajast. Natuke oli pettumus hinges küll =)

Ise aitan ikka, kui võimalus on. Ja seni on alati kõik hästi lõppenud, sest tunnen inimesi

mina olen alati nõus laenu andma!  notariaalselt kinnitatud dokumendi alusel ja väikese teenustasuga. ega tuhanded säästu ei tule niisama heategevusest. paar tuttavat on võtnud ka ja ilusti tagasi maksnud ja saame ikka läbi.

Ma olen üldse 2 x elus raha laenanud, ei ole selliseid tuttavaidki, kes laenama kipuks. Aga need kaks ainsat korda olid headele sõpradele, kel jäi veidi korteri sissemaksest puudu. Mõlemad maksid tagasi enne kokkulepitud aega. Tean, et ega see neil lihtne polnud, arvestades seda, et uue koduga alati ikka mingid ettenägematud kulud ja mõlemal lapsed ja pere ka. Nii et on raha tagasi saadud, on sõbrad alles. Kui on tõesti head sõbrad ja samas ka usaldusväärsed inimesed, siis ei pruugi raha laenamine alati sõpruse lõpp olla.

#3853378:

Enda kogemusest, kus tuhandeid eurosid säästnud sõber ei anna väikest laenu, sest vaja on suurem telekas osta või käia pidutsemas, kus õhtu arved on 500€+.

Et siis sõber, kes mõistab säästa, on paha, sest ei anna oma säästetud raha sinule? Tal ju on, mis ta õige mõtleb, et oma sääste teistega ei jaga?

#3853378:

Ise aitan ikka, kui võimalus on. Ja seni on alati kõik hästi lõppenud, sest tunnen inimesi

Tühjagi sa aitad! Just lõpetasid jutu, kuidas oled näljarott, kes arvab, et teised peavad sind aitama ja oma säästud sulle andma.

Mina olen elus umbes 30 korda raha sisse laenanud ja umbes 200 korda välja laenanud. Sisse olen laenanud suuremaid summasid. Kaks korda on ära öeldud ka, aga enamasti olen saanud. Kuupalk kuni kaks kuupalka suurusjärgus. Üks kord olen pidanud maksetähtaega kaks päeva edasi lükkama, teatasin sellest kolm nädalat ette. Üks kord küsiti ka intressi 3%, aga kuna oli tõesti hädavajadus ja mul polnud aega isegi aktsiaid müüa ja krediitkaart oli suletud ja varastatud ja loomulikult oli nädalavahetus ja loomulikult oli öö, siis tuli seda teha. Koer jäi auto alla ja tuli ta kiirustades viia Tartusse 🙁 , kus om EMÜ ööpäevaringselt 365 päeva aastas lahtiolev kliinik. Vähemalt oli.

Aga välja laenamist tuleb ülitihti ette. St mida laenamiseks pidada. Enamus nendest on 6-25-eurosed “laenud” a la kolleeg unustas rahakoti autosse ja selle asemel, et lasta tal 200 m parklasse kõmpida ma ütlen, et ma maksan lõuna, eks sa pärast kannad tagasi.

Üks kord ma ei saanud oma raha tagasi, aga siis ka oli umbes 10 eurot summa ja ma saan isegi aru, et miks ta ei maksnud. Mina oleks tema asemel maksnud, aga ma mõistan, miks tema seda ei teinud. Kuna ta saabus purjuspäi tööle ja kukkus laamendama – näiteks murdis maha NAISTE WC ukse, kui seal üks töökaaslane sees oli, siis mina kutsusin politsei ja ta vallandati. Eelmisel päeval laenatud kümnekat ta ilmselt puhtast solvumisest mulle tagasi ei maksnud.

#3853960:

3% aastas?

Perioodis.

#3854022:

Aga laenusaamiseks on pank. Nii lihtne see ongi.

Minu teada saab pangast minutitega raha kontole. Seepärast ongi veider, miks inimesed seda ei kasuta.

Olen ikka laenanud sõpradele ja alati tagasi saanud, aga mees langes ühe suli küüsi. Tegu oli tema kunagise nooruspõlve tuttavaga, kes äkki välja ilmus. Käis paar korda külas ja tundus normaalne, aga siis küsis laenu. Mees andiski, tagasisaamisega oli igavene jant, aga mees ei jätnud – läks üle 6 kuu kuni lõpuks oma raha kätte sai. Selgus, et elaski sellist elustiili – laenas ja tagasi ei maksnud.

#3854705:

Keegi võiks tõesti seletada seda olukorda, miks inimesed sinu vastu pöörduvad kui oled neile abiks olnud.

Tõenäoliselt süü- ja häbitunne. Vastik on ju olla kellelegi (tänu)võlgu, justkui peaksid edaspidi alati sellele inimesele tänulik olema või teeneid tegema. Mugavam on ju eemale hoida. Nii ma arvan, täpselt ei tea.

Üldiselt on jah nii, et tuttavate/sõprade vahel raha ei laenata vaid kingitakse. Ehk kui pole kahju seda raha ära anda, tee seda. Kui aga soovid seda tagasi saada, siis parem ära laena, sest see on parim viis on sõpradest/tuttavatest ja peale kauba rahast ilma jääda.

Inimestel lihtsalt tekib tunne, et kõigile teistele tuleb raha kuidagi kergemini kätte ja miks nad küll ei raatsi seda piskut mulle kinkida. Nad ei usu iialgi, et on inimesi, kes arvutavad mitu sammu ette, arvestavad juba ette ootamatute väljaminekute, laste õppimiskulude, ravikulude, pensioniaja jms. saabumisega, mistõttu sellist asja, nagu ülearune raha, mida ära anda, tegelikult pikas arvestuses ei ole.

#3860080:

Inimestel lihtsalt tekib tunne, et kõigile teistele tuleb raha kuidagi kergemini kätte ja miks nad küll ei raatsi seda piskut mulle kinkida.

Aitäh, et aitasid nahaalide hingeellu tungida. Pole elus aru saanud, kuidas saab teiste arvel elada nagu parasiit, aga näe, selles ongi põhjus, et oma laiskuses ja küündimatuses on justkui töökamad süüdi…. Vanad eestlased uskusid ju ka kratte, et kui inimesel oli midagi rohkem kui teisel, siis pidi tal hing ikka Vanakuradile müüdud olema, ei saa ju olla, et sel ajal kui mina lõunani põõnan, on tema juba pool tööpäeva põllul rüganud ja õhtul, kui mina pikutan, ta ikka töötab, pigem ikka kuskilt mujalt ebaausalt saab tema lihtsalt raha ja mina näe, olen ilma, kuigi mitu tundi iga päev peaaegu töötan…