Teema: Rahu, kooliminevate laste vanemad:)

See küll nüüd miskitpidi rahustav uudis ei ole. Ja loogiline samuti mitte. Selle järgi tuleb ju välja, et ebapopulaarse kooli kõrval elavad ja sinna mitte avaldust teinud perede lapsed määratakse mõnda populaarsesse kooli. Ja see ebapopulaarne kool jääb pooltühjaks ning populaarne kool topitakse pungil täis. Kellele selline olukord kasulik on?
Sellisel juhul läheb tõeline jama lahti pärast määramise avalikustamist.

Kui jutt on Tallinnast (ja tõenäoliselt on, sest kohta pole mainitud), siis ei ole see teade ka selle poolest loogiline, et nn \”avalduse\” sai ju teha kolme kooli. Ehk et sugugi kõiki lapsi, kelle avaldustes on mingi kool (kõrvuti veel kahega) märgitud, ei ole vaja just nimelt sinna (esimesse) kooli mahutada.

Kui koolidel on mingid arvud käes, siis need võivad olla vaid Haridusameti määratud arvud ja sel juhul on muidugi jälle mõnevõrra imelik, et miks vanematele vastuseid pole antud.
kas tahavad enne lasta koolidel üle tsekkida, kas sellised arvud on mõeldav vastu võtta ja siis teatavad vanematele?

Kägu,
lihtsalt elab kaasa ja jälgib mängu :),
ei puutu ise otseselt asjasse, sest laps sai soovitud katsetega kooli.

teemaalgataja, milline osa sinu sõnumist kooliminevate laste vanematele rahustavalt pidi mõjuma?

ma ka tean, et nn meie kooli on juba mitu nädalat tagasi määratud x last – aga ma ei tea ju, kas minu oma on nende hulgas! kuidas võiks see teadmine mind rahustada?

kusjuures sellesse konkreetsesse kooli on määratud kaks korda rohkem lapsi kui hommikusse vahetusse mahub.

Ei ole veel Eestimaal juhust olnud, et ükski seitsmeaastane ilma koolikohata oleks jäänud:)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga on väga suur vahe, kas 7-aastane käib koolis kõrvalmajas või peab ümberistumisega sõitma.[/tsitaat]

See kõrvalmaja kool ei ole sugugi mitte alati parim valik. Kui on ikka kehv sisekliima, siis on koolirõõm kiire kaduma. Pigem kodunt veidi kaugem kool, kui hea ja toetav õpikeskkond. Haavu on hiljem väga raske ravida.

Teemaalgataja info ja siin teistes teemades olnud info on vastukäivad. Näiteks väideti siin väga kindlalt, et Mustamäe Gümnaasiumisse ON juba määratud ka lapsed, kelle vanemad EI TEINUD avaldust. Teemaalgataja aga väidab, et avaldust mitteteinud vanemate lapsi alles hakatakse koolidesse määrama…
Siis räägiti siin linnulennumeetodist. Ehk kui kodule on lähedal kaks kooli ja kaardilt joonlauaga mõõtes on üks nendest kasvõi millimeetrikese lähemal, siis laps sinna ka määratakse. Sõltumata misiganes asjaoludest – ei loe siin raudteeviadukt, kõrge paekiviastang, vanemate soov ega miski muu. Teemaalgataja aga justkui väidab, et kui ikka vanemad on soovi avaldanud, siis määratakse laps soovitud kooli ja pannakse kasvõi 4 paralleeli käima, 3 neist õhtuses vahetuses…
No selge on see, et kui laps elab Kakumäel ja vanemad teevad avalduse Piritale, siis seda soovi ilmselt ei rahuldata. Enamik juhtumeid on aga keerulised, näiteks soovivad vanemad panna lapse õega samasse kooli, mis on üks kahest kodule lähimast koolist, kuid linnulennult siiski jääb sentimeetrikese kaugemale kui teine kodulähedane kool. Ja kui see kool on juhtumisi GAG, mis siis ikkagi saab? Ignoreeritakse õe õppimist samas koolis ja määratakse linnulennu järgi? Ja samal ajal võetakse need lapsed, kelle vanemad pole avaldust teinud, kuid kes elavad selle kooli ümbruses ja paigutatakse ikkagi sellesse kooli? Suure tõenäosusega nad sellesse kooli siiski ei tule (on ammu välismaal)… Siis jäävad kohad vabaks, aga nendele kohtadele enam HA lapsi ei määra. Siis läheb lahti uus võitlus – koolidel on õigus ise need kohad komplekteerida ja võtta lapsi ka väljastpoolt Tallinna. Kes ees, see mees? Katsed vabanenud kohtadele? Isiklikud vestlused direktoriga?
Milline roll on sissekirjutuse pikkusel? Kui soovitud koolist jääb linnulennul kaardil millimeeter puudu, aga tõesti elatakse selles piirkonnas, siis on igati mõistlik aadressi veidike ‘parandada’, teha sissekirjutus tõeliselt ‘õigel’ aadressil… Järgnevaid aastaid silmas pidades on see kindlasti abinõu. Kes tahaks jääda bürokraatia hammasrataste vahele?
Ühesõnaga pole mitte miski kindel ega selge.