Teema: Raieõigus

kui ei vali, kellega teed tehingu, saad eurodele lisaks boonusena näritud langi, poolemeetrisügavused rehvijäljed jms sodi.

Sinu pikkused need rööpad küll ei olnud 🙂 Selliseid masinaid ei eksisteeri. Seaduse järgi algab rööbas 50 sentimeetrist. Hea tava on lank korda teha kohe pärast raietöid (kui ei ole just väga märg vms). Kui seda tehtud ei ole, siis võta kindlasti lepinguparneriga ühendust (seda oleks pidanud tegema muidugi koheselt kui mõistsid, et tööd on lõpetatud aga lank tasandamata).

#3968745:

#3968505:

Seaduse järgi algab rööbas 50 sentimeetrist.

Rööpad on raudteel (ja mitte 50 cm), pinnaseteel on roopad. Mis seadus see selline on, mis alla 50cm sügavust roobast roopaks ei nimeta? See 50cm on ka üsna ekstreem, kuigi mitte võimatu.

Ma mõistan kui erialakauge inimesena on sõnavara puudulik aga eesti keele seletavat sõnaraamatut võiks ju ikka kasutada osata.

http://www.eki.ee

rööbas ‹rööpa 19› ‹s› <br style=”color: #000000; font-family: ‘Arial Unicode MS’, Arial, Helvetica, sans-serif;” /><br style=”color: #000000; font-family: ‘Arial Unicode MS’, Arial, Helvetica, sans-serif;” />1. sõiduki v. veoki rataste sügavam jälg tee- v. maapinnas v. mujal

Sügavad, põhjatud rööpad. Vankrirattad on kruusateele rööpad sisse kulutanud. Autost jäid, auto jättis lumme mustrilised rööpad. Käru vajutas mullakamarasse kitsa rööpa. Rattad vajuvad rummuni liivasesse rööpasse. Rööpasse, rööpaid täis sõidetud, aetud õu. Püüab autot vett täis rööbastest välja juhtida, aga rattad libisevad ikka rööbastesse tagasi. Maantee on rööpas ‘rööplik‘. Rööbaste konarused raputavad autos istujaid. Rööpad lähevad, viivad metsa vahelt läbi naaberkülla.

Tutvu muuhulgas metsaseaduse ja keskkonnaameti määrustega. Rööbas algab 50 sentimeetrist ja kahjuks on ka selle tuvastamine väga keeruline, sest keskkonnaamet ei mõõda rööpaid, millel on vesi sees. Seetõttu on liiga sügavate rööbaste üle vaidlemine omaniku jaoks tihti keeruline ja raietööde teostajal lasub harva süü, sest nii sügavad rööpad on pea alati vett täis.

Kõige olulisem probleemi lahendamiseks on lepingupartneriga viisakalt ühendust võtta. Maapinna tasandamine on hea tava ja valdkonnas töötava firma omanikuna võin öelda, et on vähe koostööpartnereid, kes selle lihtsalt niisama tegemata jätavad. See võib olla erinevate osapoolte vahel (lepingu sõlmija ja töölised nt) kommunikeerimata, alles plaanis vms.

“Teemaalgataja jutust selgub, et raie toimus aasta tagasi, eelmisel kevadel – kui kaua see tasandamine saab siis plaanis olla? Ja muidugi TA käest tahaks küsida, kus ta ise aasta otsa oli, et nüüd alles avastas, et roopad sees.”

Kevad võis peale töid olla liiga märg, suvel oli teatavasti suur ja pikk põud (mingil ajal ei lastud masinaid tuleohu tõttu metsagi). Praegu veel ju rööpaid ei tasanda, sest metsad on lund täis.

Aga jah, ennekõike peaks lepingupartneriga ühendust võtma, sest tavasituatsioonis metsa tasandamine nii kaua aega ei võta.

Panen aga südamele, et oodata, et mets näeb esimesel aastal välja nii nagu masinaid metsas käinud polekski, on võimatu ja üsna naiivne.

#3968920:

Panen aga südamele, et oodata, et mets näeb esimesel aastal välja nii nagu masinaid metsas käinud polekski, on võimatu ja üsna naiivne.

Aga, kuidas seda hinnata, kas olukord on normaalne või mitte? Või kes seda hindamaks? Kui ma jalutasin metsas, siis loobusin juba mõnekümne meetri pärast, sest oli näha, et ma ei suuda seda maastikku läbida. Üles-alla mööda auke ronida. No ei usu, et nii sügavad augud ise niimoodi tasanduvad, et seal enam-vähemgi normaalselt liikuda saaks.

Minu arust oli seal maas ka väga palju liiga suuri koristamata oksi ja kände. Aga, kuna ei ole spetsialist, siis ei oska hinnata, kas niimoodi peabki olema. Lepingus mu meelest oli küll kirjas, et suurem risu koristatakse või purustatakse.

#3968114:

Asi toimus eelmisel kevadel. Kui suvel metsa läksin

#3969229:

Aga, kuna ma ise viibisin sel ajal, kui töid lõpetati mitu kuud välismaal, siis ei saanud asjadel kohe silma peal hoida. Kui siis ükskord metsa jõusin, oli paras üllatus.

Ja mida sa siis eelmisest suvest siiani ootasid? Miks kohe lepingupartneriga ühendust ei võtnud ja probleemi lahendada ei üritanud?

#3969407:

Miks ei või raieõiguse lepingusse lisada klauslit, et teostatakse ka asendusistutus jmt ning kõik see, mida riik nõuab?

Kõike seda mida riik nõuab ei ole vaja lepingusse kirjutada, sest see on nagunii mõlemale osapoolele vaikimisi täitmiseks. Lepingust olenenemata.

Raiejärgne istutus on aga aina tihemini lepingu osa, jah. Vahel soovivad aga omanikud ise istutada, sest see on odavam ja tore kevad-sügisene tegevus perega.

Inimene, kes pole metsas käinud, ei saa ju kuidagi mingit hinnangut rööbastele või metsa olukorrale anda.

Kõige lihtsam on võtta raie teostajaga ühendust ja leppida metsas kokkusaamine kokku. 🙂

Soovitan võtta ühendust kohaliku metsaühistu ja atesteeritud metsakonsulendiga. Räägi oma probleem ära, saad nõu. Neil on pikk praktika sellistes küsimustes. Nõustamisteenust rahastab osaliselt ka riik.

Konsulendiga tuleb igal juhul ühendust võtta, aga enne müüki tuleb ennast kurssi viia mida ja kuidas metsaga toimetada. Kui juba on rööpad siis mina pole küll näinud reaalses elus nende tasandamist ja looduslikult need eriti kinni ei kasva. Kui täis istutad või looduslikult metsastub, siis jääb sinna lihtsalt raskesti läbitav ala. Metsades on selliseid alasid ka ja metsakasvu see ei sega. Lank pole mingi jalgpalliväljak, et vead mulda või liiva peale. See võib ikka väga raske ja kulukas olla tasandada. Et rööpaid ei tekiks selleks peab omanik ise valvama, kunas võiks teha metsatöid ja kunas mitte.