Tere!
Kas kellelgi on kogemus Rakvere Ametikoolis gümnaasiumi osaga?
Kuidas olete rahule jäänud jne?
Teema: Rakvere Ametikoolis gümnaasiumi haridus
Mida sulle annab ühe või kahe inimese kogemus. Inimesed on erinevad. Üks võib öelda, et õpe oli piisav. Teine ütleb, et näed ebapiisav. Vaata gümn eksamite statistikat aastate lõikes. Saad vastuse.
Mida sulle annab ühe või kahe inimese kogemus. Inimesed on erinevad. Üks võib öelda, et õpe oli piisav. Teine ütleb, et näed ebapiisav. Vaata gümn eksamite statistikat aastate lõikes. Saad vastuse.
Gümnaasiumi eksamite statistika sellele küsimusele küll vastust ei anna, naljatilk. Õpe on toimunud kaks õppeaastat ehk ajal, mil riigieksamid on olnud vabatahtlikud.
Rakvere Ametikooli üldharidusõpe (nii põhikool kui gümnaasium) on paindlik ja individuaalsusi arvestav. Õpetajad on haridusega pedagoogid ja läbitakse samasugune riiklik õppekava. Küll aga pead arvestama, et mittestatsionaarne õpe sobib iseseisvale ja väljakujunenud õpioskustega õpilasele. Mitmed lõpetanud astusid peale esimest õppeaastat edukalt kõrgkoolidesse. Soovitan mittestatsionaarset õpet ikkagi ainult täiskasvanud õppijatele.
Inimesed õpivad gümnaasiumis kolm aastat, koolipäevad on pikad-pikad, õhtul veel mitu tundi õppimist. Ja siis on ametikoolid, kus käiakse ka kolm aastat, saadakse keskharidust tõendav paber ja õpitakse selle aja jooksul amet selgeks, kui hästi läheb (kui nii hästi ei lähe, siis ei osata eriti midagi, lihtsalt lõputunnistuseni jõutakse välja). Kas pärast põhikooli lähevad ametikooli kõige suuremad geeniused, et suudavad sama ajaga omandada gümnaasiumiõppuritega võrdväärse keskhariduse ja ka ameti korralikult selgeks saada?
Endise täiskasvanute gümnaasiumi puhul on pilt ilmselt kirjum, eks seal on igasugust rahvast, aga tõenäoliselt tase väga kõrge olla ei saa, sest õpetamine käib ikka keskmise järgi.
Kas pärast põhikooli lähevad ametikooli kõige suuremad geeniused, et suudavad sama ajaga omandada gümnaasiumiõppuritega võrdväärse keskhariduse ja ka ameti korralikult selgeks saada?
Kui põhikooli baasil kutsekeskharidus omandada, kas siis pole õpe tavaliselt 4 aastat?
Aga see on üldteada, et kutsekooli keskharidus ei ole päris sama, kui gümnaasiumis. Nimelt on riiklikus õppekavas kirjas minimaalne ainete maht, aga gümnaasiumites on vastavalt suunale paljude ainete maht oluliselt suurem. Kuna maht (tundide arv) on suurem, siis ilmselgelt on gümnaasiumist võimalik kergemini hea tasemega keskharidus saada kui kutsekoolist.
ei usu mina, et ühestki tehnikumist-kutsekast on võimalik saada keskharidus, mis oleks mingilgi määral konkurentsivõimeline tavagümnaasiumite pakutavaga … rõhuasetused on neis asutustes ju piisavalt erinevad. riigieksamite tulemused üksnes kinnitavad seda arvamust. peab olema ikka ülimalt motiveeritud ja õpihimuline laps, kes kutsekast-tehnikumist normaaltasemega keskhariduse kätte saavad …
Point on vist selles, et täiskasvanute gümn viidi 2a tagasi kutseka alla, mitte kutsekeskhariduses üldiselt? Ega vist suurt vahet ei ole, kes tahab, saab õppida, aga mott peab enda poolt olema.
Rakvere Ametikoolis on võimalik omandada ka lihtsalt keskharidus gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Täiskasvanute gümnaasiumid liiguvad üle Eesti riigi pidamisele ning sealhulgas kutsekoolidega samadesse õppeasutustesse. See aga ei tähenda, et noored peaksid sealhulgas omandama ka kutsehariduse. Just gümnaasiumiharidus on see, mille kohta TA küsis. Sisult ja vormolt hoopis teine asi kui kutsekeskharidus. Kuigi täna võtavad kõik ülikoolid neid sisseastumisel võrdväärsetena, jah.
ei usu mina, et ühestki tehnikumist-kutsekast on võimalik saada keskharidus, mis oleks mingilgi määral konkurentsivõimeline tavagümnaasiumite pakutavaga … rõhuasetused on neis asutustes ju piisavalt erinevad. riigieksamite tulemused üksnes kinnitavad seda arvamust. peab olema ikka ülimalt motiveeritud ja õpihimuline laps, kes kutsekast-tehnikumist normaaltasemega keskhariduse kätte saavad …
Minu laps sai ülikooli sisse ilma mingite probleemideta. Eelistas omandada sel erialal n.ö. tehniline alusharidus ja siis minna sama ainet ülikooli õppima. Muide – nelja-viieline õpilane oli põhikoolis. Jutt siis IT’st.
ei usu mina, et ühestki tehnikumist-kutsekast on võimalik saada keskharidus, mis oleks mingilgi määral konkurentsivõimeline tavagümnaasiumite pakutavaga … rõhuasetused on neis asutustes ju piisavalt erinevad. riigieksamite tulemused üksnes kinnitavad seda arvamust. peab olema ikka ülimalt motiveeritud ja õpihimuline laps, kes kutsekast-tehnikumist normaaltasemega keskhariduse kätte saavad …
Millal hakkavad inimesed ükskord aru saama, et hinne on vaid number, mitte teadmised.
ei usu mina, et ühestki tehnikumist-kutsekast on võimalik saada keskharidus, mis oleks mingilgi määral konkurentsivõimeline tavagümnaasiumite pakutavaga … rõhuasetused on neis asutustes ju piisavalt erinevad. riigieksamite tulemused üksnes kinnitavad seda arvamust. peab olema ikka ülimalt motiveeritud ja õpihimuline laps, kes kutsekast-tehnikumist normaaltasemega keskhariduse kätte saavad …
Millal hakkavad inimesed ükskord aru saama, et hinne on vaid number, mitte teadmised.
Hinne on number tõesti, aga ülikoolid võtavad vastu riigieksami tulemuste põhjal.
ei usu mina, et ühestki tehnikumist-kutsekast on võimalik saada keskharidus, mis oleks mingilgi määral konkurentsivõimeline tavagümnaasiumite pakutavaga … rõhuasetused on neis asutustes ju piisavalt erinevad. riigieksamite tulemused üksnes kinnitavad seda arvamust. peab olema ikka ülimalt motiveeritud ja õpihimuline laps, kes kutsekast-tehnikumist normaaltasemega keskhariduse kätte saavad …
Millal hakkavad inimesed ükskord aru saama, et hinne on vaid number, mitte teadmised.
Hinne on number tõesti, aga ülikoolid võtavad vastu riigieksami tulemuste põhjal.
Pole jäänud vist ühtegi eriala, kuhu ilma riigieksamita kandideerida ei saaks. Kui, siis tõesti mõned üksikud, mina pole veel peale sattunud.
ei usu mina, et ühestki tehnikumist-kutsekast on võimalik saada keskharidus, mis oleks mingilgi määral konkurentsivõimeline tavagümnaasiumite pakutavaga … rõhuasetused on neis asutustes ju piisavalt erinevad. riigieksamite tulemused üksnes kinnitavad seda arvamust. peab olema ikka ülimalt motiveeritud ja õpihimuline laps, kes kutsekast-tehnikumist normaaltasemega keskhariduse kätte saavad …
Minu laps sai ülikooli sisse ilma mingite probleemideta. Eelistas omandada sel erialal n.ö. tehniline alusharidus ja siis minna sama ainet ülikooli õppima. Muide – nelja-viieline õpilane oli põhikoolis. Jutt siis IT’st.
no antud juhul ongi ju tegemist motiveeritud lapsega … see on aga paraku erand, mis kinnitab reeglit.