Kas keegi on ehk olnud või on praegu sarnases olukorras – elan ajutiselt mehe juures EL liikmesriigis, kus mees töötab. Olen ise hetkel lapsehoolduspuhkusel, mis lõpeb alles 2015 (oman Eestis tööandjat, kelle juures töösuhe niikaua peatatud).
Sain teada, et olen uuesti rase. Kuna soov on siiski minna Eesti tööandja juurest dekreeti ja siis edasi saada ka vanemahüvitist, kas peaksin end rasedana arvele võtma Eestis?
Kas keegi on oma rasedust jälginud nii Eestis kui välisriigis (seal, kus parasjagu juhtud olema vajaliku visiidi ajal)? Või pean kogu raseduse siis ka Eestis jälgimise all olema, et saada hiljem vanemahüvitist…?
Dekreedilehe Haigekassale peaks minu arusaamist väljastama ikka Eesti arst, seega peaksin nagu siin ka käima vähemalt aeg-ajalt.
Sünnituse osas ei ole veel otsustanud, et kas seda teha Eestis või mitte. Küllap Eestis oleks lihtsam paberimajanduse mõttes (alates juba sünnitõendist).
Kas keegi oskab ehk kaasa arutleda, on olnud samas olukorras? Kuidas teie tegutsesite?
Olen natuke hädas, sest tahaks ikka laste isa juures võimalikult palju olla, aga samas ei tahaks ka kaotada Eestist saadavaid hüvitisi. Tööle plaanin peale LHP ikka Eestisse naaseda.
Aitäh ette!
Teema: Rase välisriigis
Õigus minna dekreeti ei sõltu rasedana arvel olemisest.
Ka VH saamiseks pole oluline, kas üldse ja kus rasedana arvel oldi.
Samuti pole peretoetused seotud kuidagi rasedana arveloleku faktiga ega sellega, kus rasedust jälgiti.
Rasedus-sünnituspuhkusele(dekreeti) minemiseks on vaja lõpetada tööandja juures eelmine lhp ja kontrollida, et tööandja sellest Haigekassat informeeriks.
Ning minna dekreeti, soovitavalt 30p enne sünnituse tähtaega.
Kuidas toimida, soovitab Haigekassa kodulk:
http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/synnitushyvitis
Uus sünnituspuhkus lapsehoolduspuhkuse ajal
Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.
See, kas sa saad rasedust ka muus riigis jälgida, sõltub sellest, kas ja milline ravikindlustus sul on.
Õigus VH-le ja peretoetustele on, kui oled Eesti alaline elanik st sinu registreeritud põhielukoht on Eestis ja kes ei saa mõne muu riigi vastavat toetust
Riiklike peretoetuste seadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122012016
§ 2. Peretoetustele õigust omavad isikud
(1) Peretoetusi määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel:
1) Eesti alalisele elanikule;
…
(2) Peretoetustele on õigus Eestis elavatel perekonnaliikmetel ja välismaal õppimise tõttu perest eemalviibivatel lastel.
(3) Peretoetusi ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perekonnaliikme kohta, kes saab mõne teise riigi vastavat toetust.
VH õigus on Eesti alalisel elanikul või residendil (isikul, kes viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval, seda kontrollitakse üldjuhul, kui töötada välismaal st omada seal tööluba)
Vanemahüvitise seadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122012022
§ 2. Õigus hüvitisele
(1) Hüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel (edaspidi Eesti elanik). Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus hüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.
(5) Hüvitisele ei teki õigust Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.
Jah, kumbagi ei saa taotleda muidu, kui lapse sünd on registreeritud ja lapsel on eesti isikukood.
küsi
Soovitan võtta lähtekohaks, et sa oled Eesti kodanik ja Eesti alaline elanik st sinu põhielukoht on Eestis
aga
sa käid abikaasal külas st viibid vahel(=osa aastast) teises riigis, mitte et elad mujal.
Siis kõik ok.
Loomulikult on kogu asjaajamine lihtsam, kui vähemalt osaliselt jälgid rasedust siin ja sünnitad Eestis.
rasedus üldiselt ei lähe eur ravikindlustuskaardi alla aga on mingi võimalus, et üperekondlikel põhjustel osa kuludest makstakse kinni. Seega tuleb teha avaldus Haigekassale ikka.
… tahtsin veel lisada, et ükski Eesti kindlustusfirma ei paku tervisekindlustust, mis kataks raseduse- ja sünnitusega seotud kulud, kuna see on plaaniline tegevus, ainult vältimatu abi raseduse ajal.
Aga tervisekindlustus võiks välisriigis viibides igal juhul olla, on tuttavaid, kes hiljem väga suuri summasid on pidanud maksma oma õnnestusse sattunud lähedase haigla ja transpordikulude eest.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
