Kuidas hoiate meele positiivse ja rahulikuna, kui seljataga hirmus kogemus?
Minul toimus katkestamine augustis, 19. nädala lõpus. See oli nii hirmus, et siiamaani tuleb nutt peale, kui see meenub ja paraku ikka meenub. Mäletan detailset, kuidas ma röökisin vaimsest ja füüsilisest valust, mäletan isegi oma röökimise tooni ja kõike muud sinna juurde kuuluvat.
Ma käin teraapias (praegu telefoni teel) ja tegelen oma arust päris edukalt iseendaga. Suudan enamiku ajast ollagi rõõmus ja tore, optimistlik, aga vahel tuleb ikka õudustunne mälusopist tagasi.
Olen uuesti rase, praegu on 12. nädal. Sisemiselt olen palju rahulikum, tunnen, et kõik on hästi ja olen valmis. Aga samas ma olin eelmisel korral ka lootusrikas ja veel kõige viimasematel hetkedel lootsin imele (mul kadus lootevesi, seetõttu katkestati). Veel viimastel tundidel mõtlesin, et äkki õnnestub kuidagi see vesi tagasi saada. Aga ei.
Ja siis ma vahel lööngi kõikuma. Et jälle võivad ju halvad asjad juhtuda, ei ole ju reeglit, et kui mul on juba nii hullusti läinud, sisi teist korda küll ei lähe. Garantiid pole kahjuks, aga seda pole tegelikult kellelgi. Saan aru, et mul pole muud varianti, kui loota ja olla rahulik.
Aga mõtlen, et mind aitaksid ka teiste, saatusekaaslaste mõtted ja toimetuleku näpunäited. Kui keegi sooviks jagada.
Teema: Rasedad, kel seljataga katkemine, peetumine või katkestamine
Minul katkestati 19+ nädalal, põhjuseks beebi haigus. Meil saab sügisel 4 aastat sellest päevast..kui ta sündis ja ruumis oli vaikus, nüüd mõistan ütlust haudvaikus..
Alguses esimene aasta oli õudus, pidev nutt ja süütunne et ma ei saanud hakkama, ma ei suutnud aidata oma last et ta sünniks tervena..????
Järgnev rasedus oli täis hirme, nägin öösiti õudus unenägusid. Nii kui beebi siputusi u 30 minuti juba ei tundnud oli hirm platsid, kas kõik on ikka korras.. rahu saabus u 30 nädala paiku. Siis suutsin rasedust n-ö nautima hakata ja tunda rõõmu, et varsti on terve beebi minu kätel. Peale beebi sündi oli samuti mingi periood, kus jälgisin iga sekund beebit, kas hingab ikka jne..
4 aastat saab sellest, aga mõjutab see ikka veel päris palju. Mõtlen, et ehk ei olnud õige aeg ja selle pärast nii läkski. Kui on õige aeg, kes teab ehk tuleb ta meie perre uue beebina ja saame olla koos❤️
Meil on meie pisikesed kaitseinglid❤️
Hei, eelmine kirjutaja. Tal läks kogemata kaks teemat, siin on teiste kogemusi rohkem kirjas: https://foorum.perekool.ee/teema/rasedad-kel-seljataga-katkemine-peetumine-voi-katkestamine-2/
