Vabandust, aga rasedus on ju naise osa. laps kasvab naise sees, kõik toimub naisega – kuhu se enaine siis kaob? Rasedus on täpselt sama palju naise elu nagu naise töö, õpingud, peod, teater…ja kindlasti on rasedus rohkem naise elu kui päevapoliitika 🙂
Pigem arvan, et sa ei tõstatanud muud teemat, kuna tegelikult sul ei olnudki endal muust rääkida. Sa koged seda eriti teravalt vahetult peale lapse sündi, kui beebi on veel liiga väike, et käia jälle pidudel, teatris, ja kogu see elu tiirlebki lapse ümber, siis tõesti mingi aeg sul ei olegi muud elu. Ja usu, ka emad ise on kurtnud, et ega muud jututeemat polegi, sest muud ei toimu. Aga see ei jää lõpmatult nii.
kusjuures see, et ainult lastest räägitakse, on eriti tuntav seltskonnas, kus kõik ei tunne üksteist väga hästi – siis poolvõõrastega ongi see nagu ainuke ühine jututeema. Kassid või lapsed 😛
Minuarust on natuke imelik see väide, justkui ei tohiks oma raseudest või lapsest rääkida, justkui see ei oleks osa naise elust või on väiksem osa kui eileõhtune teatrielamus. Ikka vastupidi – lapsesaamine ja lapsed on tunduvalt suurem osa meie elus kui ükskõik mis muu. Aga miskipärast ei tohi sellest rääkida, seda justkui ei peeta “oma eluks”, elu on justkui ainult siis, kui on pidu, teater jmt.