Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Lapse ootamine Rasedus

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Rasedus

Postitas:
Kägu

Hei!
Oleme üritanud last saada aasta. Eelmisel esmaspäeval sain positiivse rasedustesti samal päeval, kui päevad oleksid pidanud hakkama. Täna äpi järgi peaks olema 5+3 ning ma väga kardan, et rasedus võib katkeda. Üritan küll positiivselt meelestatud olla, kuid päeva jooksul ikka mitmeid kordi muremõtted peas. UH aeg 23.05 ning ilmselt sinnamaani ma ka muretsen.

Oktoobris oli keemiline rasedus ning ilmselt see ka põhjuseks miks kardan.
Õnneks praegu on rasedustestid läinud 24hga tumedamaks, mis veidigi rahustab mind maha 🙂

Kas on/on olnud kellelgi sama mure ning kuidas sellega toime tulla?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See tõenäoliselt sind väga palju ei aita, aga mulle meeldib suhtumine, et muretseda tuleb asjade pärast, mida muuta ja/või mõjutada saad. Kui sa niikuinii midagi teha ei saa, pole mõtet stressata.

Eks nii algusjärgus rasedusega on ka kahjuks nii, et ega me ülearu ju midagi teha ei saa. See ootamine ja muretsemine esimesel trimestril on raske väga paljudele, aga enamikel läheb kõik hästi. Läheb ka sul, miks ei peaks, eks? 🙂 Proovi olla rahulik, tegele positiivsete asjadega ja ole õnnelik – paljud unistavad nendest kahest triibust, mis sul käes on.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul sama kaugel rasedus ja samad mõtted. Kolmas rasedus, pole varem katkenud ka, aga siiski meeletu hirm seekord…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma tõesti usun, et mida mõtled seda lood.

Hirm on loomulik, aga muuda oma mõtteid. Ära karda, et miski on halvasti, vaid mõtle ja looda, et asjad on hästi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ka kohutav muretseja, aga lihtsalt n-ö sunnin positiivne olema. Youtube’is on mitmeid rahustavaid positiivseid mõtteid toetavaid kuulamisi rasedatele, isegi trimestrite kaupa. Äkki aitab, kui kuulata neid positiivseid mõtteid ja kinnitada endale, et kõik läheb hästi. Lihtsam muidugi öelda, kui mitte muretseda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui sul on eelnev katkemine, siis muretsemine on loomulik. Julgustuseks võin öelda, et ka minu esimene rasedus katkes, kui ülejäänud 3 on edukalt ja probleemivabalt lõpuni kantud????

Ka tutvusringkonnas on kahjuks palju just esimese raseduse katkemisi, millele järgnenud edukad. Mul teooria, et esimene rasedus ongi kehale nagu šokk, võõrkeha ja organism ei oska sellega toime tulla. Järgnevatel kordadel on keha juba targem ja võtab rahulikult????

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Selline hirm on täiesti arusaadav ja põhjendatud, seda enam, et oled ühe katkemise üle elanud.

Meie hakkasime eelmisel aastal teist last planeerima. Triibud tulid ruttu, kuid esimesel ämmaemanda vastuvõtul selgus, et rasedus on peetunud. Lisaks sellele valule kaasnes mul tabletiabordiga ka tüsistus, mistõttu kaotasin palju verd. Taastusime paar kuud ja proovisime uuesti.

Taas tulid triibud kiirelt, aga viiendal nädalal algas mul verejooks. Tormasin emosse, hcg 35, kuid mida polnud, oli lootekott.. st et tegemist oli keemilise rasedusega.

Arstid ei arvanud nendest katkemistest midagi – soovitati 1-2 kuud vahele jätta ja uuesti proovida. Ja proovisimegi.

Selle aasta alguses sain siis taaskord triibud ja enda rahustuseks käisin esimese asjana 3 korda ülepäeva hcg-d mõõtmas. Tõus oli kena. Lisaks sellele läksin juba 4 nädalal naistearsti vastuvõtule, kes määrast profülaktilises mõttes Duphastoni ja jälgis mind kuni 7nda nädalani. Lisaks foolhappele soovitas arst võtta MagneB6, et rahulikuna püsida.
Kuna kõik arenes kenasti, siis võttis jälgimise üle ämmaemand. Lisaks käisin veel Šoisi juures end rahustamas.

Algus oli emotsionaalselt tõesti raske, aga nüüd ma olen siin, peaaegu pool rasedust on kenasti möödas ja kõik on suurepärases korras. Hirmule vaatamata tuleb leida endas positiivseid mõtteid ja rahulikku meelt. Loodan, et sul läheb kõik hästi!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul sama kaugel rasedus ja samad mõtted. Kolmas rasedus, pole varem katkenud ka, aga siiski meeletu hirm seekord…

Mul oli samuti seekord kogu aeg hirm ja halb tunne kuigi eelmine rasedus möödus probleemideta ja katkemisi pole olnud. Kogu aeg uuele beebile mõeldes arvasin, et ta ei saa kunagi koju tulla, tunne, et midagi halba juhtub ja ma ei näegi teda. Isegi Tiktok ja Youtube viskasid mulle iga päev ette raseduse katkemise ja surnult sündide teemasid kuigi püüdsin neid iga hinna eest vältida. Rasedus ja sünnitus kulgesid taas probleemideta ja nüüd olen juba mitu kuud oma uue pisikesega elu nautinud.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Lapse ootamine Rasedus