Teema: Rasedus 6 nädalat ja tumepruun voolus, kerge kõhuvalu

Ei pruugi tähendada katkemist. Mul oli ka 6+4 verejooks, läksin ka hirmuga emosse ja mõtted olid väga mustad. Seal tuvastati loote südametöö ja kõik korras, verejooksu põhjust ei leitudki. Hiljem määris veel paar nädalat pruunikalt aga kuskil 9 nädala paiku lõppes. Ka esimese visiidi UH 9.nädala lõpus tuvastas, et beebi ilusti kasvanud ja kõik nii nagu peab.

Seega rahu, ainult rahu. Nii karm, kui see ka pole, siis tõepoolest läheb nii nagu peab ja sa ei saa kahjuks seda mitte kuidagi muuta. Küll aga on beebile parem, et ema oleks rahulik ja ei muretseks üle, enne kui pole mingeid vastuseid (tagantjärgi tarkus ka endale).

Minul avastati hematoomid ja sain ravi

Püüa puhata ja lesida, rahuneda ja ega rohkem teha ei saa, läheb kuidas läheb. Niikaua kui ei tule helepunast värsket verd, on veel lootust. Kuigi jah, märgid viitavad algavale katkemisele, aga sinna ei saa midagi parata. Pea vastu ja hoian sulle pöialt!

Ma novembri alguses olin sellises olukorras… Paraku läks nii nagu läks… Oli vaid tühi lootemuna, ei olnudki kedagi kasvamas. Ma sõin küll Duphastoni ja veel mingit tabletti ning mõtlesin aina, et ehk on ikka kõik korras, ehk on see määrimine/veritsus ikka normaalne. Süda lootis, et kõik on hästi, aga mõistus rääkis ammu, et sellest rasedusest ei saa asja. Pärast oligi ehk kergem katkemisest üle saada, kui öeldi, et raseduse areng jäi väga varakult pidama ja mingit tibu ei olnudki. Aga omamoodi kurb oli ka… Aga ma nii väga loodan, et sul ei lähe niiviisi ❤ Proovi tõepoolest positiivne olla, isegi kui see tundub hetkel maailma raskeim olevat.

Kas sa varem EMOsse ei saa minna? Las vaatavad ultraheliga ja teevad vereproovi, et saada teada Hcg näit. Ma võin pikalt-laialt rääkida, mis minul edasi juhtus, aga ma ei taha sind hetkel katkemise lainele häälestada. Ole tugev ja tubli nii enda kui laste pärast 💗

Ei pruugi olla midagi hullu üldse.
Minul 5+4 lahmas helepunast verd koos kõhuvaluga. Loodust ei takistanud ja arsti juurde ei tormanud. Tunni pärast jäi verejooks järgi ja edasi määris pruunilt. Kolm päeva hiljem läksin kontrolli, et kas tuli ilusti puhtaks kõik ja UH tabas suur üllatus – lootemuna alles, aga kõrval kohe hiiglasuur hematoom. Loodet polnud näha. Arst oli kindel, et sellest rasedusest asja ei saa. Nädal hiljem oli ka loode ja südametöö ja endiselt hiiglasuur hematoom ja pidev määrimine. Kirjutati juurde Gepretix toetamiseks. Määris nii veel kuu aega. Lõpuks suur hematoom imendus ise ja ülejäänu nõrgus vaikselt välja. Olin ise hästi rahulik, üle ei mõelnud ja elasin tavapärast elu mõningate mööndustega. Võtsin seisukoha, et tuleb see, mis tulema peab ja kui on õige aeg, siis ta ka meie juurde tuleb. Täna 32.nädal käimas. Hiljem selgus, et see püsima jäänud rasedus “päästis” mind veel nii mõnestki…
Soovitan, ole hästi rahulik ja ära väga üle mõtle. Kõik laheneb nii, nagu vaja 🙂

#2981041:

katkemine on täiesti loomulik ja selle põhjuseks on tavaliselt loote kromosoomhaigused või geenideletsioonid, mis tähendab et selles lootest poleks tervet last saanud niikuinii. Paraku loodus on nii seadnud, et selliseid asju juhtub tihti, ning sine leina põhjuseks on pigem see, et me liiga varakult avastame rasedust ja seega oleme teadlikud ka katkemistest.

Usu mind, sa võid uuesti rasedaks jääda juba järgmisel kuul ja tõenäoliselt läheb siis kõik hästi.

Kul aga seekord katkemist ei toimu, siis selle vooluse põhjuseks võib olla olukord kus kahest lootemunast jääb üks, mis ilusti edasi areneb (väga paljud rasedused algavad kaksikrasedusest, eriti 30.tes eluaastates), ning see nähtav hematoom ongi tegelikult verine tühi lootemuna mis ajapikku ise ära kaob.

Seega oota plaaniline ära, ja pea püsti – kas see kord või juba paari kuu pärast oled sa ilusti pesamuna ootel!

Kägu 11:08 selgitab hästi varast peetumist.

Hea on lugeda, et päris palju on neid, kellel on sarnane olukord lahenenud positiivselt.
Minul paraku on täpselt samamoodi (rasedus 6+… pruunikas määrimine, kõhu- ja seljavalu) kolmel korral alanud märgid peetumisest.
Teadmatus on kõige hullem. Ühelt loodad, aga teiselt poolt tahaks juba teada, kuidas päriselt on. Ise tõesti mitte midagi teha ei saa…

Hoian pöialt, et olukord laheneks positiivselt. Anna teada, kuidas sul läheb

Minul tähendas see kahjuks katkemist, aga hoian pöialt!

Kurb kuulda. Vahetult enne reisi selline stress… Loodan, et siiski midagi nii hullu ei ole, et taaskord opilaual maandud. Aga anna märku, kuidas edasi läheb.

Kuidas sul läinud on? Oled veretesti tulemuse teada saanud?