Postitus on mõeldud rasedatele või beebiemadele, kes omavad toakoera.
Meil on paariaastane taks. Oma tõu kohta küllaltki hea iseloomuga, nö hea lastetoaga. Nojah, veidi probleem on, vahel konkureerib pere noorimaga, aga eks taks ongi selline, kellele tuleb pidevalt \”koht kätte\” näidata.
Tunnen, et mina pole aga enam nii hea peremees kui varem. Kõigepealt muidugi see toakoera pissitamine ja treppe mööda käimine on vaevarikas mulle. See muidugi on ka muutuv nähtus, sest käruga jalutama minnes saan koera ju hiljem kaasa võtta. Aga – mind vihastab südamepõhjani toas haukumine. Varem ei olnud see nii häiriv , ent nyyd muudkui muretsen, et kuidas see beebi niimoodi magada saab ja seetõttu olen stressis ja looma peale vihane. :(.
Ega ma võin endale ka moraali lugeda, et miks te siis koera võtsite jne, ent huvituks nende inimeste postitusest, kes toakoera ei ole ära andnud beebi sündides. Kuidas te ellu jäite?
Teema: rasedus ja koerapidamine
Tead, lapse kuuleb üsas ju kogu aeg seda koera haukumist. Hiljem see teda hirmutada ei tohiks. Ja kuna see on temale tuttav heli, siis ma kipun arvama, et ta ei lase oma sügaval beebiunel ka sellest häirida 🙂
Oskan soovitada haukumisvastast rihma. Mu enda koeral pole seda kisamise probleemi olnud, aga olen koerapidajana palju lugenud igasuguste toodete kohta, mis loomapidaja elu lihtsamaks teevad 🙂
Meil endal 3-aastane labradori tüdruk, kes kodus ei püsinud ja pidime raadiopiirde seetõttu maha kaevama 🙂
Ära ole koera peale pahane, vaid osta haukumisvastane kaelarihm (olemisa nii elektrilise impulsiga, mis tekitab ebamugavust ja koer seda vabatahtlikult ei taha tunda saada või sidrunipritsiga kaelarihm, mille aroom on loomale vastuvõetamatu ja seetõttu ei julge ta enam sul haugatada 🙂
Mind hirmutab hoopis see karvane põrand, mis meil igapäevaselt tekib hoolimata koristamisest. Õnneksei käi koer teisel korrusel kus on magamistoad. Vot roomavat/käputavat last sellisel prandal ei taha ette kujutada 😀
Minu esimese lapse sündides oli meil 2 toakoera, suured koerad 🙂 Oi ma pabistasin samamoodi, et mis teevad hundikoerad pisikesele lapsele.. Ja kuidas nendega hakkama saada. Aga jah, elasime korteris, mis oli sama suur nagu mõni maja – ruumi palju ja tube piisavalt ning kõigil oli hea.
Koerad võtsid lapse kohe omaks, kuigi alguses omaette ma neid ei jätnud. Koristama pidin vaid tihedamini :))
Haukumisega harjub ka laps ära, usu mind. Meil ka alguses laps ikka võpatas, kuid ajapikku muutus koera haukumine lapsele samasuguseks tavaliseks heliks nagu televiisor, tolmuimeja või muu asi. Ma ei harjutanud last haudvaikuses elama, muidugi ei kasvanud ta ka müra sees 🙂
Ma ütleks,et koertest oli palju kasu ka – laps oskab loomadega käituda ja endal oli kogu aeg turvaline, sest koerad oskasid lõpuks teada and, mil laps ärkas või nuttis..
Meil spanjel. Haukumine toas ei meeldi mulle mingil moel (naabritel koer kogu aeg klähvib – hulluksajav). Nii sai juba kutsikana õpetada koer mitte haukuma. Vahel, kui midagi nii ärritab, et ikka häält teeb, piisab ühekordsest keelust.
Olime valmis, et spanjel ei kuula lapsi ja peab end neist ülemaks. Oleme ka sellest kuidagi jagu saanud ja vajadusel saavad lapsed ka koerale kõik selgeks tehtud.
Pigem olen hetkel mures, kuidas kass beebisse suhtuma hakkab. Aga eks näis. Oleme rääkinud ka sellest, et kui tõesti midagi üle ei jää, siis peab kiisu kahjuks mu õe juurde kolima. Halb elu tal seal kindlasti olema ei saa, aga eks oma loom ole ikka armas.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jumaluke kas te tahate oma last harjutada kuldse vaikusega või?,et isegi ei tohi hingata kui laps magab oeh,on ikka kanaemad kõik koos.[/tsitaat]
Kanaemadega pole siin midagi pistmist. Järsk ja ootamatu haukumine ajab täiskasvanu samamoodi üles kui lapsegi. Ja kui see sageli juhtub, siis on see endastmõistetavalt probleem. See pole ju ühtlane taustamüra – raadio, rääkimine, kodumasinad jmt.
Meil tekkis see olukord, et koera sebimised ajasid lapse üles, kui laps oli u 5-kuune. Sinnamaani oli maganud nagu nott, võisime samas toas tavalise häälega rääkida, uks oli vahelt lahti ja kõrvaltoas telekat vaadata jne. Aga pärast 5. elukuud kõik muutus – laps ärkas iga krõpsu peale, polnud haukuda vajagi, isegi see, kui koer samas toas end lakkus, ajas lapse üles.
Nii et ses suhtes õigustatud küsimus, isegi helidega harjunud lapsed võivad ärgata. Kui koer järsku mingi õuest kostva heli peale haugatab, siis virgub ka laps unest. Õnneks meie koer haugub üsna harva, aga see eest väga valjult ja kiledalt. Oleme keelanud, siis uriseb pahuralt, aga õnneks kuulab ja jääb vait.
Minu koer küll ei haugu, aga tal on selline nõme \”lämmatamise\” komme (Cavalierid pidid olema kallistajad). Katab oma peaga minu nina ja suu (omaarust vist näitab hellust üles) nii, et ma ei saa hingata kui pead kõrvale ei pööra või teda ära ei lükka. Hirmuga mõtlen,et kui ta titale tahab ka oma \”hellust\” niimoodi näidata… Võrevoodisse ta ei hüppa ja meie voodi on ka tabu, aga varsti tuleb aeg, kus laps elutoa põrandal oma tegelustekil olema hakkab. Siis? Ma ei saa järsku hetkekski selga keerata…Vaat mul on sellised hirmud.
Viimasele. Loomulikult ei tohi sa koera ja last kahekesi järelvalveta jätta. Koer on loom, iga looma on ettearvamatu ning imik ennast ise kaitsta ei suuda. Ka sellist koera, keda täielikult usaldad, ei jääta lapsega kahekesi.
Algatajale. See on väga rumal, et oled lasknud taksi endal üle pea kasvada ning talud tema toas klähvimise kommet. Viimane aeg oleks see välja kasvatada.
Meil kodus ca 50 kg koerake:D
Ka tema tunneb ennast tõelise kaitsjana. Kui ikka keegi koridoris mööda läheb või juhtub akna peal passima, siis kisa kohe lahti. Eriti on tal kaitseinstinkt kui meest kodus pole. Rõdule panemise varianti ei ole, siis ta ainult karjukski seal. Tuleb lihtsalt üle olla ja keelata. Meil see haukumisvastane rihm ei toiminud, kuna sellel tõul on eriline valulävi:) Sidrunitoas ise ka koguaeg olla ei tahaks. Pidev keelamine ja kiitmine, kui vait jääb. Oluline on meie puhul, et ta jääks vait kui sa oled teda tähele pannud. Meil tegemist küll 4 aastase koeraga, aga käitub ikka nagu puberteet:D Niiet, meil käib pidev õpetus. Kui koer karjub, siis tuleb karjahierarhia paika panna. Meil ei ole see ka täielikult õnnestunud (kuna tegemist on väga dominantse isasega), aga asja mõte on selles, et ta küll annab märku \”vaenlasest\”, aga kui sa oled talle mingi käskluse andnud ja nt tänanud, et ta märku andis, siis võiks ikka vait jääda ja sellega on ta oma \”kohustused\” üle andnud.
Soovitan lugeda raamatut \”Koerakuulaja\”.
Lisaks sinu küsimusele ka vastus. Meie last pole väga häirinud see karjumine ja ka ei ole ta ehmatanud selle peale. See vist tema mõistes normaalne:D
Kui tehnikaimedest soovid mõnda proovida, soovitaksin neid
http://www.ebay.co.uk/itm/Ultrasonic-Anti-Bark-Dog-Stop-Barking-Control-Collar-No-/220540267558?pt=UK_Pet_Supplies_Dogs&hash=item3359396c26 see masin \”kuulab\” kui koer haugub ja piiksub selle peale koera kaelas. Ei tea kas sinu kuts sellest häiritud saab olema. Meie oma esialgu veidi kuulatas kuid siis lasi oma laulu sama rõõmuga edasi. 🙂 Samas – hea odav katsetus, äkki aitabki.
Järgmiseks proovisime seda: http://www.ebay.co.uk/itm/Remote-Barking-Stop-Vibration-Shock-Dog-Trainer-Collar-/360418999359?pt=LH_DefaultDomain_0&hash=item53eaa57c3f
see ise ei \”kuula\” midagi. Kui koer käitub ebasoovitavalt, saab peremees puldist vajutades koera kaelarihma mõjutada. See oskab anda kas elektrilööki, või panna koera kaelas olev rihm vibreerima nagu mobiiltelefon. Elektsilööki meie proovinud ei ole, sest vibreerimine paneb kutsa piisavalt hämmeldunult ringi vaatama, nii et haukumine ununeb. Meil aitas see atribuut koera vaikseks treenimisel palju kaasa. Muidu ikka juhtus et tema haukus õues oma asju toimetades sellal kui meie olime toas. No kuidas teda sedasi keelatagi. Aga eks vaata ja katseta. Õpetamist ja pühendumist vajab probleem ikka, kuid ega lisavidinadki tingimata halb mõte ei ole.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
