Teema: Rasedus ja reisimine

Minul on küll ette näidata 2 hästi kulgenud rasedust ja sünnitust, kuid siiski kommenteerin.
Plaanis reis nüüd mai- juuni 34- 36 nädalal + paar päeva. Lennu pikkus 3,5 h. Ämmaemandale teatasin südame värisedes….aga reaktsioon oli väga rahulik. Ei mingeid emotsioone. Ütles, et kui üle 6h lend siis verevedeldaja näidustatud ja kõik. Siit hakkab kohe tulema sulle kommentaare, kuidas inimesi otse lennukist sünnitama viidud jne. Chill!

On kogemusi ja lugusid, aga ei hakka hirmutama. Reisida saad, eriti 1. ja 2. trimestril, aga sinu asemel teeksin sellise kindlustuse, kus saad raha tagasi, kui miskipärast reisile ei saa minna, nt arsti keelu pärast. Enne 12. nädala ultraheli ei tea kunagi, kuidas rasedus jätkub/kulgeb, seega ei tasu reisi ka igaks juhuks ära jätta.

Kägu kirjutas:

Milline lennufirma võtab 36 nädalat raseda peale?

Pregnant women are acceptable for carriage on all Aegean Airlines flights up to the end of the 36th week of pregnancy.

Kägu kirjutas:

Aaa, kreeklased, loomulikult. Raha ei haise.
Eks see peamine küsimus on see küige mustem stsenaarium- on sul piisavalt raha, aega ja närve, et otsida välismaal haiglat, kes su rasedusega tegeleks, kui end halvasti tunned? Nt lennukis keset lendu? Iseeneset rasedsd ikka reisivad.

Tähendab milles asi? Sa pead end pädevamaks oma ala asjatundjast? Või sulle lihtsalt ei mahu hinge, et inimesed lubavad omale reisimist ja puhkust?

Kägu kirjutas:

Saan aru, mida ta silmas pidas. Olen ise täpselt 36 nädalat rase ja ei kujuta ettegi, et läheksin kodust ja haiglast kaugemale, kui 10 km. Tegelt ka. Paljud juba saavad lapsed see aeg ja enamusel on ervis selline, et ei jaksa poes käia, rääkimata mingist reisist. Mul endal ka olukord selline, et kohe kohe haiglasse minek, juba avatus, meeletu survetunne, torked, valud, tuhud…. väga raske on olla. Muidugi näen teiste pealt, et on neid, kes tunnevad end hästi, aga enamus siiski ei kujutaks ette mingit reisimist 36ndal nädalal.

Kolm rasedust, iga kord oli algus raske ja lõpp kerge. “Kepsutasin” sünnituseni välja. Neljas rasedus – algus oli minu jaoks ebatavaliselt kerge (ainus kord, kui ei mingit katkemisohtu), aga siis 36 nädala paiku sadas sada häda korraga selga. Sünnitasin 37+1, ühtegi eelmist last polnud nii vara sünnitanud, kolmas läks nädala ülegi, aga näe, tuleb välja, et tõesti on kunagi ikka see esimene kord.

Lendasin esimese rasedusega umbes 6.-7. nädala ja 24. nädala paiku, nii nagu teemaalgatajal plaanis. 6.-7. nädalal oli pikk tagasilend komandeeringust, seal teisel pool maakera üldse hakkasin kahtlustama, et võiksin rase olla. No ja siis määrimised, katkemisoht… viimased päevad seal ja lendude vahelise aja vedelesin igal võimalusel vaguralt voodis, et rasedus alles jääks, igasugustest linnaekskursioonidest ja shoppamistest loobusin. 24. nädala paiku olid tõusmisel ja maandumisel samuti pinged kõhus, aga midagi hullu otseselt ei olnud. Siiski oli tunne, et pikk lend oleks isegi parem olnud, sest nii kui jõudsin tõusujärgselt end normaalselt tundma hakata, tuli maanduda. 🙂

kui mittepatoloogiline rasedus, pole lendamine vastunäidustatud. parim ja turvalisim aeg selleks teine trimester. pole ju probleemi, kui mõni ei julge, see ei tee lendamist ei ohutumaks ega riskantsemaks. lõbureisid võiks jätta teise trimestrisse või tühistada ja/või edasi lükata. vältimatu reisi puhul jah teisiti. kui vaja, siis vaja. ämmaemand või günekoloog annab dokumendi kaasa, et rasedus kulgeb komplikatsioonideta ja lendamine lubatud.
euroopa piires on vältimatu arstiabi kaetud ravikindlustuskaardiga, ootamatu sünnitamine aga tuleb oma taskust kinni maksta. teemaalgatajat viimane ei puuduta. kolmandal trimestril võib lendamine kallis lõbu olla…