Mul oli eelmisel aastat katkemine üsna varajane. Kui teada sain et olen rase, siis rääkisin peaaegu kõigile. Laps oli väga oodatud. Esimene ultraheli oli kainestav. On kodus ka 4jane poisipõnn.
Jäin suht kohe uuesti rasedaks, ootasin ühed päevad ära ja jäin kohe uuesti rasedaks. Nüüd olen 19+1 aga ma ei tunne erilist sidet lapsega. Poega oodates rääkisin temaga kui ta oli kõhus, lasin tal muusikat kuulata jne. Aga seekord, peale katkemist on mul selline tunne, et ma ei taha emotsionaalselt investeerida, juhuks kui midagi juhtub. Oscar oli korras, beebi liiigutab ilusti, downi testid korras. Aga ikkagi on hirm, et kui ma tunnistan endale et tõesti ootan last ja siis jälle midagi juhtub, siis saan väga haiget. Samas ma ei taha et see tulevikus minu ja beebi suhet mõjutaks. Kas keegi on samas situatsioonis olnud?
