.
Saan aru, et šokk, aga selle veini taha sa küll pugeda ei saa – ei teinud see su lapsele midagi.
Aga miks siis plaaster ei mõjunud?
Sain rasedustestile 2 rasvast triipu,shokk on niivõrd suur,sest kasutasin plaastreid ja ei oleks osanud arvatagi, isegi mitte kahtlustada, kuni rinnad kummaliseks muutusid ja nalja pärast testisin.
Täna sain teada ka,et rasedust umbes 5 nädalat suuruse poolest. Lapsi meil peres juba on ja uut ometi ei plaaninud,kasutasin ju vahendeid mis on igati loogiline,põhjusega!
Kogu see asi lõi jalad alt ning olen tänase õhtuga pudeli veini omale sisse kallanud,seega ei saa vist isegi arutlusele tulla lapse alles jätmine sest jõin teadlikult ja kahjustasin last. Olen kohutav ema,ükski normaalne inimene vist nii ei talitaks,aga viskas pea ikka täiesti sassi.
Südamelt ära lihtsalt.
Kui see nii on, siis tunnen kaasa. Suht õudusunenägu jah, eriti hull, kui teed kõik selleks, et ei.. ja siis ikkagi juhtub.
Aga mis seal ikka, otsus ära teha ja tegutseda.
Milles probleem seisneb?
Mis sest pudelist siis, kui nagunii ei soovi alles jätta?
Tee abort ja rahu majas. Milles probleem nagu?
Aga miks siis plaaster ei mõjunud?
Ei tea,4 aastat olen kasutanud ja pole iialgi ainsatki tagasilööki olnud.
Keegi julgeb nii kindlalt väita, et pudel veini ei tee midagi,nojah.
Igatahes,olen ma sopsus ja enda peale vihane.
Kuni kaheksanda nädalani see pudel veini ei tee veel midagi kuna lootega ühine vereringe ei ole veel välja arenenud
Väga paljud on raseduse alguses teadmatusest palju joonud ja ei ole midagi juhtunud
Mis mees arvab
Rahune maha, veinist ei ole abi. Oled rase ja nüüd pead kaine peaga mõtlema, mis saab edasi. Kui plaanid aborti – siis tee seda kohe, tabletiaborti saab teha kuni 11nädalani, see on kõige lihtsam.
Tabletiabort on kohutav,mul tehhti puhastus tablettidega ja mitte midagi ei toimunud, pidin verest tühjaks jooksma aga peetunud rasedus istus omal kohal. Peale 24h haiglas sünnitusvalusid ja piina viidi lõpuks opile, lõpp hea-kõik hea(kirurgiline). Peale seda kadus verejooks ja kõik sai korda.
Eks see ka teistmoodi trauma, aga sellist piina, no tânan ei. Mulle ehk see misoprostool ei sobi-kes teab. No neid kogemusi tuttavate hulgas ka, kes on pidanud kokku puutuma, pole see tabletikas lihtne asi,tihti ei puhastu ikkagi ära jne.
Peetumine või abort üldiselt sama protseduuriga seega ilmselt tean mida räägin.
Ehk kellelgi siin paremaid kogemusi,aga ei iial tabletile enam!
Sain rasedustestile 2 rasvast triipu,shokk on niivõrd suur,sest kasutasin plaastreid ja ei oleks osanud arvatagi, isegi mitte kahtlustada, kuni rinnad kummaliseks muutusid ja nalja pärast testisin.
Täna sain teada ka,et rasedust umbes 5 nädalat suuruse poolest. Lapsi meil peres juba on ja uut ometi ei plaaninud,kasutasin ju vahendeid mis on igati loogiline,põhjusega!
Kogu see asi lõi jalad alt ning olen tänase õhtuga pudeli veini omale sisse kallanud,seega ei saa vist isegi arutlusele tulla lapse alles jätmine sest jõin teadlikult ja kahjustasin last. Olen kohutav ema,ükski normaalne inimene vist nii ei talitaks,aga viskas pea ikka täiesti sassi.
Südamelt ära lihtsalt.
minu arvan, et vot see on näiteks ehe näide, et lapse kaotamisi ei tohiks seadusega ära keelata. Antud juhul tegi inimene kõik, et last mitte saada, aga ikkagi “juhtus”
Tee abort ja rahu majas. Milles probleem nagu?
tabletiabort vist ei ole nii hull, kui vanasti tehti, oletan. Aga tunnen kaasa igal juhul, ebaaus olukord ja kuskil räägiti abordi rahastamise keelustamisest, no tule taevas appi, on ju näha, et inimesed ei lähe seda teed tahtlikult vaid vahel ka sundolukorras, miks siis veel lisaks karistada
Ma olin täpselt aasta tagasi samas olukorras. Kasutasin spiraali ja jäin rasedaks (enne seda olin aastaid edukalt spiraali kasutanud). Soovitud lapsed olid juba olemas ja rohkem enam ei soovinud. Arutasime mehega ja tema samuti rohkem lapsi ei soovinud. Tegin kirurgilise abordi, jah see oli paras läbielamine ja esimesed kuud olid kohutavad aga nüüd aasta hiljem võin öelda, et see ei paina mind enam ja ei ole kordagi oma otsust kahestenud. Ainus, mida hetkel muutnud olen on see, et kasutan topeltkaitset. Kui ikka tõesti seda last ei soovi, ei pea teda saama. Abort on muidugi hirmus aga selleks me ju vahendeid kasutamegi et rasedust ei toimuks, kahjuks vahel veavad need alt.
See vein ei andnud nüüd küll sulle mingit lisaõigustust abordiks, pead ikka kaine peaga ja teadlikult oma valikud üle kaaluma, see 1 kord veinijoomist ei ole mingi kaalukeel, et “tagasiteed enam ei ole”.
Kui sul ei ole ressurssi uue lapse jaoks, kui vahendid vedasid alt ja kumbki tegijatest selle lapse sündimist ei soovi, siis on nagu on. Pole mõtet hakata halama, et uih, narkoos ja aih, arstid on kurjad- mis vaja, see vaja, ja see versus rasedus-sünnitus-lapsekasvatamine… no pole nagu sama kaaluga asjad üldse. Kui pole valmis, siis vastutahtmist ju last ei sünnita.
Tabletiaborti pole teinud, aga küll kaks kirurgilist puhastust (mis on sama mis abort), füüsiliselt oli narkoosiga puhastus lihtne, määris imevähe ja isegi kõht ei valutanud (muidugi ei saanud seda südame kohta öelda, aga minu laps oli soovitud ja rasedus peetus, see on teine asi. Küsisid, vastan siia juurde, rasedus peetus 8+, avastasti 10.ndl).
Ja kui sa mehe peale nii verine oled, siis tehke nii, et tema kasutab kummi ja sina midagi veel, topeltkaitse. Siis on mõlemad kasutanud, mõlemad vastutate nagunii, kui midagi veel alt veab (no see on juba väga vähetõenäoline), siis pole kedagi süüdistada!
Rõõmu või mure tõttu ei tohi jooma hakata, nii muutud alkohoolikuks.
Üks pudel veini nii väikse raseduse juures ei tee midagi hullu. Kui kavatsed lapse sünnitada, siis ignoreeri seda, et nüüd selle pudeli ära jõid.
Ma ise jõin ka raseduse alguses pudeli veini ära, aga ma ei teadnud sel hetkel veel, et olen rase. Teada sain umbes ülejärgmisel päeval. praegu on laps juba kooliealine, rõõmus ja normaalne inimene. raseduse ajal ma jõin alkoholi täpselt niipalu, et aastavahetusel klaasitäie šampust. Siis oli rasedus juba üsna lõpusirgel.
Lühidalt: Kui sa tahad seda last, siis sünnita. Kui aga ei taha, siis ei ole mõtet seda põhjust ajada pudeli veini kaela.
Kas tervise teema all ei saanud enam piisavalt tähelepanu?
Lühidalt: Kui sa tahad seda last, siis sünnita. Kui aga ei taha, siis ei ole mõtet seda põhjust ajada pudeli veini kaela.
Aamen.
Ma usun, et see pole sama naine, kes Terviserubriigis jaurab.
Lapse ootamise teemas su “sõbranna” kirjutab, et sa jõid ennem veel. Äkki sul on hoopis alkoholiprobleem, kui nii väikese aja jooksul üldse ilma olla ei saa.
Ma jäin ka ootamatult rasedaks, tablettidaga. Jõin ka raseduse algul alkot (ei osanud ju kahtlustadagi). Peaagu otsustasime koos mehega aborti teha aga mina ei suutnud arstile aega panna ja nii see (terve) laps ka sündis. Ei kahetse, kuigi peres on lapsi kõvasti rohkem kui Eestis keskmiselt. Noh, sel ka omad plussid ja rõõmud.
Viimane laps sündis plaanilise keisriga ja lasin end samas ka steriliseerida. Pole mingit pabinat enam.
Ma olin täpselt aasta tagasi samas olukorras. Kasutasin spiraali ja jäin rasedaks (enne seda olin aastaid edukalt spiraali kasutanud). Soovitud lapsed olid juba olemas ja rohkem enam ei soovinud. Arutasime mehega ja tema samuti rohkem lapsi ei soovinud. Tegin kirurgilise abordi, jah see oli paras läbielamine ja esimesed kuud olid kohutavad aga nüüd aasta hiljem võin öelda, et see ei paina mind enam ja ei ole kordagi oma otsust kahestenud. Ainus, mida hetkel muutnud olen on see, et kasutan topeltkaitset. Kui ikka tõesti seda last ei soovi, ei pea teda saama. Abort on muidugi hirmus aga selleks me ju vahendeid kasutamegi et rasedust ei toimuks, kahjuks vahel veavad need alt.
Palun räägi miks valisid kirurgilise ja kui hirmus see füüsiliselt oli? Narkoos ja kogu kompott kokku, kuidas end pärast samal päeval ning ka nädalaid hiljem tundsid?
Aitäh, kui viitsid vastata!
Kui olen täiesti aus siis ei olnud midagi hirmsat, kiire ja täiesti valutu. Ka pärast protseduuri polnud mingeid valusid. Narkoosi ma talun hästi, sellega pole kunagi probleeme olnud. Ei kujutaks tabletiga aborti ette, tahtsin sellega võimalikult kiirelt ühelepoole saada. Ma tegin erakliinikus ja seal küll keegi kuidagi viltu ei vaadanud, pigem vastupidi.
Mingi algharidusega libameister hoos jälle.
Mul selline tunne , et see sama naine kes teises alateemas mitu teemat tegi, et ei taha kirurgilist katkestamist. Nüüd lihtsalt leiutas veel juurde spiraali ja pudeli veini, kirjastiil sama.
Käi juba arstil ära ja toimeta edasi, psühholoogi juurde võiksid ka aja panna kui see olukord sind nii väga muserdab.
Narkoosi ma talun hästi, sellega pole kunagi probleeme olnud. Ei kujutaks tabletiga aborti ette, tahtsin sellega võimalikult kiirelt ühelepoole saada. Ma tegin erakliinikus ja seal küll keegi kuidagi viltu ei vaadanud, pigem vastupidi.
Kas nüüd tehakse narkoosiga?. Olen kunagi 2 aborti teinud, kohaliku tuimestusega oli.
