Teema: Raseduse algus ja mehe suhtumine

Ma arvan, et ega mehele pole olukord kohale jõudnud. Sa kohaned ju isegi alles olukorraga, jäta sealt omakorda aega mehel kohaneda. Tema kehas ei toimu muutusi. Rasedus 11 n on ju alles algus.
Minu mehele näiteks mõjus minuga 12 n ultrahelis käik, sest see oli esimene nö mingigi “reaalne” tõestus, mida ta sai näha või aru saada. Lootel ju süda reaalselt tuksus.
Raseduse kulg on selline, et unevajadus on mingitel rasedusnädalatel metsik ning siis jälle täiesti tavapärane. Eks harjud ise ja harjub tema.
Mis puudutab külast äratulekut. Eks iga pere tõekspidamised ole erinevad. Mina tunneks end lolliks tehtuna kui peaksin manguma meest koju tulema. Kui on minek, siis on minek ja kui tema ei tule, siis lähen üksi.(kui elaksime kuskil, kust ta päriselt ise hiljem tuldud ei saa, siis läheksin ok ajal ise koju, magaksin ning ärkaksin suvalisel ajal öösel ja käiksin vastas).
Etteruttavalt ütlen kohe ära, et lapsekasvatuse juures on hiljem sama. Kui sa oled otsustanud ja lapsele öelnud, et nüüd on koju minek, siis tuleb oma sõna pidada. Muidu laps õpib ruttu, et su sõna ei maksa miskit ja õpib ruttu vinguma ja virisema kui miskit pole tema meelejärele.
Tee oma otsused ikka ise ja tegutse oma sõnadekohaselt. See on hea kahel põhjusel. Esiteks teeb enesekindlamaks, täiskasvanulikumaks, annab ka teistele selgema signaali, mille alusel omakorda nemad saavad otsustada ja kohaneda ning teiseks ohjab see sind oma sõnu valima ega võimalda õhku visata juhuslikke hoiatusi.
(Sind, tähendab siin lauses ka mind või ükskõik keda).

Jutu põhjal järeldan, et mees on alkohoolik? Lapsega elurütm, nädalavahetused on hoopis midagi muud, kui teil enne rasedust. Julgen kahelda, et alkohoolikule, keda peab pudeli tagant koju manguna, üldse reaalsus kohale jõudma hakkab ka peale sünnitust

Kui sa natuke otsingut kasutad, siis näed, et see on paraku väga levinud käitumismuster rasedate naiste meestel. Naisel tekib kohe see suur elumuutus, kui kaks triipu testil on. Mehe jaoks jätkub elu ikka sama rada või hakkavad nad veel rohkem laaberdama ja pidutsema tuues vabanduseks “Kui laps käes, siis ju enam ei saa”. Ometi saavad nad rõõmsalt ka peale lapse sündi edasi ossid olla, sest siis on ju jälle hea vabandus varnast võtta: “Naine on lolliks läinud oma titega, mulle tähelepanu ei jagu ja peangi stressi mujal maandama”.

Aga kõik võib ka hästi minna. Ehk tõesti juhtub nii, et võtad mehe kaasa ultrahelidesse, ta näeb ka, et elu muutub ja võtab ennast kokku. Võib ka olla, et peale lapse sündi muutub toredaks hoolitsevaks isaks. Ega seda keegi ette ennustada ei saa, milline sinu mees olema saab. See kõik selgubki alles aja jooksul. Eks lõppeks olegi elus nii, et loota saad ainult iseenda peale.

#3463544:

kui elaksime kuskil, kust ta päriselt ise hiljem tuldud ei saa, siis läheksin ok ajal ise koju, magaksin ning ärkaksin suvalisel ajal öösel ja käiksin vastas

Kõige lollim soovitus! Kui mees ise kuskilt koju tulla ei saa, siis see ei ole küll naise probleem ja rase naine ei pea öösel ennast üles ajama, et mehele taksot mängida. Kui paar korda on mees üksi küla peale jäetud, nii et ta kohe kuidagi koju ei saa, siis vast teeb oma korrektuurid. Ja kui ei tee, siis on näha, mis mehega tegu ja teemaalgataja saab ise korrektuurid teha.

#3463544:

kui elaksime kuskil, kust ta päriselt ise hiljem tuldud ei saa, siis läheksin ok ajal ise koju, magaksin ning ärkaksin suvalisel ajal öösel ja käiksin vastas

?

#3463514:

laupäeviti on siis alati sõbrad, joomine.. pühapäeval pohmell.. väga tore..

#3463549:

Teemaalgataja. Minu mees võib oma sõpradega hommikul kella 8ni ka juua, kui teda koju “mitte manguda”. Kes järgmine päev seda hala jõuab ära kuulata kui halb on ja vaadata seda lõunani magavat meest ja nii iga nädalavahetus. Seega jah, oskaks ta normaalselt juua,poleks probleemi ka minu puhul. Ise ta probleemi ei näe

Mis siin vahet on siis, praegu on ju samamoodi “pühapäeval pohmell”, kui sa ka ta koju vead?

Meestest ei maksa kunagi oodata, et nad muutuksid…
Veel vähem seda, et nad paremuse poole muutuksid…

Sinul sellest teadmisest ilmselt mingit kasu ei ole, aga nii palju kui ma näinud olen, siis harva saavad suurtest peoloomadest sellised mehed, kes naisega kodus istuksid. Seega, kui tahta sellist meest, tulebki endale juba algusest peale selline välja valida.

Minul värske ja ränk kogemus. Olime väga äge pasr. Nautisime seltskonda ja saime palju kahekesi olla. Siis tuli lapse saamise plaan. Mees oli mõtte algataja. Rääkisime kõik läbi ja siis jäin rasedaks. Halvim aeg mu elus. Mees jätkas samas vaimus ja oli mu peale pahane, et teda piiran. Kuhugi ei tahtnud minuga koos minna, sest olin liiga rase.
Lapse sünni juures oli ja nautis seda. Sotsiaalmeedias kuulutas ka, et uus elu jne, aga reaalselt pidutses veel rohkem. Kui laps oli kuune, siis viskasin ta välja ja lõpetasin suhte. Siis käis palumas ja anumas. Lõpus tuli välja, et pettis mind jne. 6 kuud, siis heastas kõike, aga kahjuks seda aega tagasi ei saa. Oleks pidanud kohe alguses välja viskama

#3463780:

No on ikka vahe kas 23 ajal magama minna ja hommikul pohmelliga ärgata ja õhtuks normaalne olla või järgmise päeva hommikul magama minna, lõunal ärgata ja kuni järgmise magamaminekuni pohmellis olla

Siis peab ikka midagi väga karmi tervisega lahti mehel olema, kui ta kuni järgmise magamaminekuni pohmellis on. Või joovad mingit solki.

Meiega elas pikalt, ikka 20 aastat üks mehe sugulane, meesterahvas. Kuna olid ka ühised ruumid, siis oli väga selge pilt, kui palju ta joob. Tema norm oli igal reedel 0,7 kuni liiter viina ja paar-kolm õlut. Jooma hakkas umbes kell 20 ja magama kukkus kella 4 paiku hommikul. Umbes kl 09 vajus värisevana kööki, hoidis seinast kinni, võttis öökimise saatel aspiriini, hobusekoguse C-vitamiini, mingit B-vitamiini, hunniku palderjani, mingit maksateed tegi endale, jõi liitri Borjomi. Siis sõi midagi, käis tooliga duši all, sest püsti ei seisnud, pea käis ringi. Kaanis veel vett ja maksateed. Võttis magneesiumi, sõi banaani. Vajadusel võttis kõige väiksema koguse retseptirahustit.

Pärast seda vajus tunnikeseks teleka ette tugitooli, magas ja kuskil kell 12 oli nagu uus. Autoga just sõitma ei läinud, aga lahmis kodus tööd teha kahe mehe eest, viskas nalja ja kui ei teadnuks, poleks aru saanudki, et eile niimoodi jõi.

Minu teada elab ta samamoodi edasi, olles nüüd juba 70+.

Su mehel on tervisega puuks, kui ta päev otsa rasket pohmakat põeb. Või ei oska ta seda ravida, mis viitab juba rumalusele.

#3464029:

#3464014:

#3463940:

#3463935:

Kuule doktor, kas sa ise oled proovinud 12h järjest alkoholi juua suurtes kogustes? Tundub, et mitte.

Mõni lihtsalt põebki pohmelle väga rängalt, eriti kui vanust 30+. Ise olen ka see, kes terve päev vedeleb ja “sitt on olla”

Parandan sind. Ma pole siiski doktor, olek kõigest velskripaberitega.

Muidugi olen 12 h järjest pidutsenud. Ka vanuses 55+ kolm-neli korda aastas. Viimati sünnipäeval veebruaris. Jaanipäeval järgmine kord. Mõned pudelid veini ja paar soojendavat kangemat pitsi on praeguses vanuses minu ühe öö norm.

Aga ära vedele, paranda end ära. Või ma ei tea, kui tervis niii tuksis on, et tavalised nipid enam ei aita, siis tõesti ei maksa juua. Mõni lihtsalt naudib seda “sitt on olla ja ma ei pea siis midagi tegema” olekut. Kogu info enda üleskloppimiseks on ju olemas ning miski vajalik pole liiga kallis, illegaalne ega alkohoolne.

Ära joo, kui ei kanna.

Mina ei joogi, olen rase. Ütle seda minu mehele, oleksin rõõmus kui ta seda kuulda võtaks!

Palun ütle oma mehele seda ikka sina ise. Ilmselt on ta sul pisut napakas, et eelistab kannatamist selle asemel, et staažika hoognapsutajana mitte viitsida pohmellist lahti saada. Või meeldib talle lihtsalt see, et siis ta saab vedeleda ja teeselda, et tal on veel halvem kui tal tegelikult on.

Minu kommentaaris on enamik vajalikke asju loetletud. Aga nimetatud aspririin võta lahustuv ja lisaks kulub ära paar dessertlusikatäit mett. Löö talle see kollektsioon lauale ja ütle, et kaks tundi ja olgu kõik joodud-söödud, seejärel leige dušš ning kahe-poole tunni pärast jalutama minek või mingi kodutöö. Mis sa lased tal niimoodi oma pohmelli “nautida”.

Jube mugav talle, eksole. Ise kaanib üleliia ja siis keeldub veel ennast üles ka kloppimast, et inimese moodi vähemalt polo päeva veeta. Ära võimada talle seda, ehk hakkab vähem jooma ka, kui saab aru, et see ei vabasta teda kõigist tegevustest järgmiseks päevaks. Ega see pohmell mingi preemia ei ole. Likvideerigu tagajärjed, eriti kui see on nii lihtsalt tehtav.

Või jätku joomine maha, kui organism juba kutu.

Teoorias hea plaan, aga reaalsuses ei kujuta ma ette, et pohmellis mees ilusasti kõik ära söök-jooks, mida naine käsib ning seejärel kuulekalt naisega jalutuskäiguse siirduks. Reaalsuses vedeleb see mees ikkagi pool päeva pikali ja käskude peale möliseb lihtsalt vastu.

Issand, kuidas ma ei kannata neid “ära kakkuvaid” naisi, kes oma napsise mehe küljes ripuvad. Ma iial ei alandaks ennast, kui ei taha tulla – ärgu tulgu. Oleme mehega mõlemad seda meelt, et see, kes tahab kauemaks jääda, see jääb.
Las põeb oma pohmelli – sina ei pea selle eest hoolt kandma, et su mehel oleks järgmine päev hea olla. Ja kui elustiilid ei sobi – siis tuleb lahku minna.

Võib juhtuda, et lapse sünd muudab meest paremuse suunas aga võib juhtuda ,et muudab veel hullemaks. Sest imikutel võivad olla gaasid mis paneb nad nutma ööd läbi, mis omakorda tähendab seda, et mees ei saa nädala sees ilusti magada ja see ju hea põhjus terve nv kuskil juua ja puhata sellest vinguvast ja väsinud naisest ja nutvast lapsest. Ma loodan, et see nii ei lähe aga kui praegu vaadata, et meest üldse ei huvita oma tulevase lapse ema heaolu, siis ei pruugi ka muutuda. Lapse ise ei pruugi ka lapse sündides probleemi näha ta joomisest ja pidutsemistest sest sina oled ju olemas lapsele.