Teema: Raseduse katkemine ja tulevikuplaanid

Ma ise sain ka teise lapse magistrit tehes ja samal ajal töötades. See ei ole üldse nii ebaharilik, sest paraku langeb meie viljakas aeg meie kõige tegusama ajaga kokku ja kui paljudel siis ikka on võimalik aeg selleks ajaks täielikult maha võtta. Katkemine võis toimuda ka ükskõik millisel muul põhjusel, väga paljud rasedused katkevadki varases järgus.
Mina sinu asemel jätkaks oma toimetamist nii nagu plaanitud. Prooviks uuesti lapseootele jääda, see ei pruugi ju ka kohe õnnestuda. Võib-olla jäävadki need esimesed riskantsed kuud just suvevaheajale ja pärast on sul raseduse ja lapsehoolduse tõttu võimalik ülejäänud õpiaja rahulikumalt võtta ning lapsepuhkuselt uuesti tööle minna juba magistrikraadiga.

See mõte viska nüüd küll peast välja, et sinul ei olnud kõrgharidus \”ette nähtud\” või sa ei ole \”väljavalitud\”. Elus peabki tasakaal olema ja kui sa oled keerulise taustaga perest, siis oledki justnimelt väärt täiskasvanueas rohkem saavutama.
Ma leian, et kõige ideaalsem oleks sul see magister ära teha ja natukene töötada ja siis teine laps sünnitada. Aga mina olen ka muidugi seda meelt, et lastel ei pea tingimata väikene vanusevahe olema. Mida suurem see on, seda enam iseendaks saavad lapsed kasvada. Väikese vanusevahega laste puhul jääb noorem tihti vanema lapse \”alluvaks\” ja \”varjuks\”.
Samuti tundub, et paljude asjadega korraga hakkama saamine tekitab sinus stressi. Seega õigem oleks teha üks asi enne äraja siis järgmine ette võtta. Kuna teine laps on selline projekt, mis on pikema tähtajaga kui magistrantuuris õppimine, siis teeks magistri kõigepealt ja siis teise lapse. Tore oleks ju oma lastega olemist nautida, mitte samal ajal õpingute pärast stressata. Ja sa ei saa ju tellida last, kelle kõrvalt on hea ja rahulik õppida. Tuleb selline laps nagu tuleb. Osad on rahulikud ja magavad palju, teised kisavad jälle palju ja magavad vähe. Mõtle, kuidas sa ennast siis tunned kui laps kisab ja suurem laps on tähelapanupuuduses ja koolitööde tähtajad on ka kuklas.
Ei, mina ei teeks oma elu nii keeruliseks. Võtaks seda katkemist kui märki, et enne tuleb kooliga valmis saada ja siis on aeg teise lapse saamiseks.

Varajane katkemine polnud suure tõenäosusega stressist, vaid hoopis läks miskit kahjuks loote arengus nihu. Ma sinu asemel läheks uuele ringile – kui sa vaatad riskide graafikuid, siis sellest vanusest alates umbes hakkavad need kiirenevalt kasvama. Konsulteeri mõne pragmaatilise naistearstiga! Kindlalt räägib sulle sama juttu. Saaks lapse ja püüaks edasi aineid teha ja nokitseks lõputöö kallal, kasvõi lapsehoidja abiga.Vaata elu helgemat poolt – sul on laps ja mees juba olemas, kindlasti saad ka beebi nr 2 kui tahad! varsti oled magister! Seda on tohutult palju rohkem kui paljudel teistel.

Nii väikese raseduse katkemist on juhtunud väga paljudel minu tuttavatel, sh ka minul. Enamikel juhtudel on põhjused siiski füüsilised.

Ära üle mõtle. Isegi mingit vahet ei pea te pidama, tavaliselt on pärast katkemist väga suur võimalus uuesti rasestuda, sest hormonaalselt on keha hästi valmis.

Olen päris kindel, et järgmisel korral läheb teil õnneks.

Minul on sündinud pärast katkemist kaks tervet last 🙂 Rasedaks jäin 4k hiljem uuesti. Muidugi oli hirm sees, et kas nüüd juhtub jälle, aga kõik läks hästi.

Ehk head jätkamist!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Rasedust säti nii, et kojujäämise ajaks saaks auditoorne töö tehtud. [/tsitaat]
No pool probleemi oligi ju juba sellest, et rasedust ei pruugi olla võimalik \”sättida\” nii nagu ise tahad.

Mina Sinu asemel ei lükkaks lapsetegu enam edasi, kuna vanus tuleb peale. Pigem on see nii, et tänapäeval saab õppida kasvõi pensionieani välja, aga meditsiini võimeid hinnatakse ikka tugevalt üle. Al 35 hakkab naise viljakus tugevalt langema ja seda ei muuda enam miski. Loomulikul teel rasestumine ja terve lapse ilmaletoomine võib Sul paari-kolme aasta pärast palju keerulisemaks osutuda, kui täna.

Tegelikult katkeb suurem osa tekkinud rasedustest varases järgus – loodus kõrvaldab nö praaklooted. Enne rasedusteste me lihtsalt ei teadnud sellest, vaid arvasime, et päevad on seekord hilinenud ja vererohkemad.

niigi juba 35 aga varsaaru 🙂 saad lapse 5 aasta pärast!

Diagnoos: katkisest perest pärit perfektsionist. Loodame, et läheb üle.

Olin ise samasugune, mul küll möödus see jama 32aastaselt, saatsin haritud mehe, kalli laenuga kodu ja muud ühiskonna tobestandardid üle parda, nüüd elan, õitsen, olen nagu tahan.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen ise magistriõppes õppinud ja mind hämmastab, et sa väidad, et tegemist on seal väga palju, minu jaoks oli see kaugelt igavam kui baka, iseseisvat tööd oli rohkem, aga muidu ei saa öelda, et raske oleks olnud vms. Pigem on asi sinu vanuses, et katkes, sa pole enam 17, keha vananeb, sina võid mõelda, et saaks seda, saaks toda, aga elu teeb omad korrektuurid. Kui sa nii väga last juurde tahad, siis miks sa ei kaalu lapsendamist? 35 on minu jaoks see piir, kus ma enam lapsi saada ei plaaniks, tervis läheb käest. On üks laps, siis on, juurde saad alati lapsendada. [/tsitaat]
appi, kas sinu meelest on 35 tõesti selline vanus, kus enam oma last saama ei peaks, vaid võiks pigem lapsendada? mujal maailmas saavad naised selles vanuses sageli alles oma esimese lapse…

Sul küllalt aega veel lapse saamiseks. Tänapäeval paljud planeerivad esimese lapse alles sellesse aega. Saad veel teise ja kolmandagi lapse, kui ajad rahulikumad. 🙂
Ja nii varajases järgus raseduse katkemine on tavaline. Mul endalgi see üle elatud ja aasta pärast uuesti rasestunud ja ideaalne rasedus järgnenud.