Teema: Rasek esimene trimester, kuidas teistel?

Mitte paha pärast, aga äkki jääb paremini meelde, kel raskusi valmistab.

Käija = see, kes käib.

Käia = liikuda, kõndida, astuda, käia.

Saan muidugi aru, et kui enesetunne paha, siis mingi grammatika on kümnendajärguline mure ja õige ka. 🙂

Mul oli ka väga raske, tagantjärele kahetsen, et haiguslehte ei võtnud. Võtsin, kui oli samal ajal ka koroona, aga muul ajal mitte. Hiljem kuulsin töökaaslaselt, et ta oli nt kogu aeg haiguslehel, kui rase oli, nii et poleks pidanud seal piinlema, eriti produktiivne ma siis polnud ka. Mõnelt kuulen, et polnud üldse paha olla jne – tundub uskumatu! Alates teisest trimestrist kohe selgelt parem, täiesti võrreldamatu esimesega, isegi kui NATUKE vahel on erinevatel põhjustel paha olnud.

Kooli ja töö osas tulebki kohusetundest natuke lahti lasta, töölt haigusleht ja kooliga kuidagigi järjel pidada ja arvestadagi, et tuleb hiljem rohkem järele teha. Leida endale need väiksedki nipid, mis aitavad, nt tihe söömine, mingi kindla asja söömine või mittesöömine jne. Mul oli vist ainus asi, mis üleüldse kuidagi mõjutas, just see, et ei lasknud kõhul tühjaks minna, vaid sõin tihti midagi. Paljud toidud muidugi ei sobinud, leidsin külma sojajogurti, külmutatud viinamarjad jms üksikud asjad, mis peaaegu igal ajal sobisid… kuni enam ei sobinud :).

Õigekirjasoovitused (eriti nii elementaarse sõna meeldetuletus) on minu arvates asjakohased, sest kui inimene kirjutab väga vigaselt, tekib lugejal tema kohta automaatselt ajus pilt/arvamus ja ka vastus kujuneb vastavalt sellele. Või siis ei vastatagi, sest vigaselt kirjutajad on paratamatult tihti ka need, kes vastajaid ei kuula. Need seosed tekivad ajus automaatselt. Sõbralikke soovitusi võiks ikka kuulata, vahel ka siis, kui põhiküsimusele vastata ei osata.

Minul oli ka raske I trimester. Õnneks küll kordagi ei oksendanud, aga ega voodist väga kaugemale ei saanud ning iiveldus oli igapäevane. Söök suust sisse ei läinud, kõik ajas iiveldama. Sain ainult õuna või mõnd muud mahlast puuvilja süüa. Võtsin paari esimese kuuga mõned kilod isegi alla.
Nüüd käimas II trimester ning enesetunne hoopis teine. Väsimus on natuke endiselt (mitte nii suur kui I trimestril), ent paha enam pole. Süüa juba saan ka (v.a liha ei taha endiselt). Niiet tuleb lihtsalt ära kannatada, muud ei oska soovitada. Mul esimene rasedus ja hirmuga mõtlesin, et kas olen tõesti 9 kuud nüüd voodisse naelutatud, ent tõesti läheb mingi hetk paremaks.
Kui võimalik, püüa võimalikult palju puhata. Mina õnneks sain enda tööasju teha kodust arvutist, kuhugi kontorisse poleks ma elusees suutnud ronida. Ja pikalt jalgadel olek pani minestama.

Teemast välja, aga mind ka häiris pisut see “käija”. Kui inimesed raskeid sõnu ei oska kirjutada või komasid panna, siis see selleks, aga põhikoolis õpitu jääb mulle ka silma ja pisut kriipima, kui sellist karjuvat viga näen. Ma mingit teemat sellest ei tee ja poleks teinudki, aga lihtsalt seetõttu võtan ka sellel teemal sõna, et üks kommenteerija, kes heast tahtest sellele viitas (et näiteks edaspidi enam teemaalgataja sellist inetut viga ei teeks), sai kohe kas siis teemaalgataja enda või kellegi teise poolt hurjutada.