Minu esimene tuli täitsa kogematta üllatus beebi. Olin siis 18, ca 4kuud peale sünnitust panin hormoonspiraali 5ks aastaks, siis vahetasin ja teine oli 1aasta sees. Selle aja jooksul olin üks neist õnnelikest, kellel päevasid ei olnudki. 6aastat õndsust.
Selle aasta jaanuari lõpus lasin spiraali eemaldada ja mai keskel jäin juba rasedaks. Isegi ei üritanud mingit ajastamist või testimist. Lihtsalt andsime rohelise tule. 😉
Minu nõuanne on mitte üle stressata. Küll need triibud tulevad, kui mõlemad täiesti terved inimesed olete. 🥰
Saad ju aru et siinne rahvas ootab nutulaulu ja need kel asi lihtsamini käib saavad hunniku miinuseid sest pole ju võimalik et on veel terveid noori naisi kel laste saamine lihtsamalt käib. Ikka oodatakse et sul raske oleks. Minul pole ka raske rasestuda. Aga seda siia kirjutades sain teada et KAHJUKS mu geenid kanduvad edasi. 😀
🙂
Asi pole absoluutselt selles. Supernormaalne, et inimesed kergesti rasestuvad, nii see ju looduslikus mõttes olla võikski.
Miks keegi sulle inetult ütles, tulenes tõenäoliselt sinu (üsna ebaintelligentsest) järeldusest, mille tõid, justkui oleks sinu kergesti rasestumine seotud faktiga, et sa ei tarvita ravimeid ega vaktsineeri end. Kindlasti ongi sul õigus nii elada, aga pole kõige vähematki alust arvata, nagu olekski see su kiiresti rasestumise põhjuseks. (Ma siiski ei leia, et kommentaar sinu geenide “kahjuks” edasikandumise kohta kuidagi kena oleks olnud. Lihtsalt ära palun eksita teisi lugejaid, nagu oleks kommentaari põhjuseks olnud fakt, et sa kiiresti rasestunud oled.)
Olles elu jooksul nii väga pikalt rasedaks mitte jäänud kui ka teise lapsega väga kergesti rasestunud, oskan öelda, et pikaajaliselt last soovinud naisele “ära stressa” öelda on lihtsalt ülimalt empaatiatundetu, üleolev ja mõttetu. See pole mingi hea “nipp”, loomulikult need naised ju ka alguses esimestel kuudel olidki rõõmsad ja muretud, lihtsalt nautisid seksi ja lootsid, et eks laps tuleb, millal tuleb. Kui aga oled juba aasta, kaks, kolm last üritanud saada, siis ei õnnestu stressi ega planeerimist, enda keha jälgimist ja ov-ga arvestamist enam mitte kuidagi välja lülitada. Kui stressi saaks niimoodi plõksti välja lülitada, et keegi abivalmis mimmu perekoolis soovitab ja mul kohe kaobki stress ära, siis oleks see ju üsnagi imepärane või mis. Seega – vahva, kellel õnnestub kiiresti rasestuda, veab teil/meil! Aga palun ärge jagage oma õnnestunud kogemuse baasilt mingeid pseudosoovitusi inimestele, kes on tõenäoliselt juba KÕIKE proovinud, kõiki meeleseisundeid, häid mõtteid, minnalaskmist, kalendrijälgimist, k-õ-i-k-e. “Ära stressa, küll siis laps tuleb!” – see on sama hea, kui öelda ratastooliinimesele, et no ma ei tea, stressa vähem, siis saad küll bussipeatusesse ja tagasi kõnnitud.