Kui kaua läks teil aega esimese lapsega?
Hetkel neli kuud proovitud, rasestumise võimalus ov ajal on 30% nagu ma aru olen saanud, kuidas teil on olnud? Kas olete kaks triipu saanud lihtsalt regulaarselt kaitsmata vahekorras olles või proovinud oodatava ov ajal? Meie proovisime väidetava ov ajal terve nädala aga edutult, kas kellelgi veel sama teema või on põhjus muretsemiseks, olen 23 aastane, alati olnud soov noorelt emaks saada. Või lihtsalt lähebki aega 🙂
Soov noorelt emaks saada? Siis oled küll juba hiljaks jäänud, vanust juba sul 23 aastat.
Esimest last hakkasin ka 23a proovima ning sünnitasin kui olin 25. Teist last hakkasin proovima peale esimest kohe, tahtsime väikse vanuse vahega lapsi. Teise sünnitasin 30a. Seega ikka aastaid on läinud aega aga mul on tsükkel ka ebakorrapärane ning ovulatsiooni alati ei toimu. Mõlemad lapsed on tulnud rohtudega mis on ovulatsiooni esile kutsunud. Muidugi peale esimest last jäin ka rasedaks täitsa ise kui laps oli 1a ja 8kuud aga see rasedus katkes.
Mul läks kolm või neli OV, lõpus hakkasin testima ja kuigi tsükkel oli 28 päeva siis OV toimus hiljem kui äppid jne näitasid – sel korral kui testisin ja ka peale OV “asjatasime” õnnestus. Olin vanem, suurema osa elust ka pille kasutanud. Esimene rasedus, katkemisi pole olnud.
OV testide komplekti (rasedustestidega) tellisin amazonist ca 25-30€ ja oli vist 75 OV test ja 20 rasedustesti vmt.
Esimesel korral, kui proovima hakkasime oli mul ov möödas ja rasedaks ei jäänud. Päevad olid ära ja proovisime kohe uuesti ja jäin rasedaks. Paraku see rasedus peetus, puhastusin ja ühed päevad jäid ka sinna vahele.. Otsustasime siis uuesti proovida ja jäin kohe rasedaks.
Mõlema lapsega 10 kuud. Esimene laps sündis 11a tagasi ja seda nii täpselt ei mäleta, aga praeguse raseduse kohta saan täpsemalt rääkida. Esimesed 4 kuud ei jälginud ov ja olime vahekorras nii nagu juhtus, keskmiselt 2x nädalas. Siis hakkasin 3 kuud äppist jälgima ov, et ikka saaks õigel ajal tegutseda, tulutult. Edasi hakkasin tegema ov teste ja pooltel kuudel üldse ov ei toimunudki ja kui toimus siis äppi infoga ei klappinud. Vahel oli ov 11. päeval, vahel 16. päeval.
Mina olen ka hetkel sama vana kui TA ja nüüd viiendat kuud beebiootel. Meil läks aega põhimõtteliselt aasta (st aasta aega ei kasutanud ühtegi kaitsevahendit, kuid sihipärasemalt tegutsesime – st ajastasime, tegin ov teste jne – 9 kuud), saatsin isegi mehe ka juba kontrolli. Mõlemil kõik korras, minul tsükkel korrapärane jne. Küllap beebi ootas lihtsalt oma õiget aega.
Minul käib see rasestumine kiirelt. 2-3 kuud. Tulemas kolmas laps. Me oleme mehega inimesed kes tarvitavad vaid äärmisel juhul ravimeid-tablette. Me ei vaktsineeri. Alkoholi ega tubakat ei tarbi. Lihtsalt sobime mehega omavahel hästi laste saamiseks. Kummalgi on olnud eelnevalt partnereid kellega rasedaks jäämine pole õnnestunud. Õnneks!
🤦🤦🤦
Tulemas on kolmas laps, neljas rasedus (2. rasedus peetus13. nädalal). Kõik rasedused on tulnud esimesel kuul. Teadsin enam vähem,millal ov on, jälgisin voolust ja olime pisut aktiivsemad.
Oleme mõlemad vaktsineeritud (oluline info siin vist :D), alkoholile nulltolerants päris pole (va raseduse ja imetamise ajal muidugi), mees aeg ajalt suitsetab.
Vot..selline profiil siis
Mina jäin rasedaks alati proovimise esimesel tsüklil. Kolm last. Vaktsineerin, võtan ravimeid, joon vahuveini. Mees samamoodi.
Mulle on jäänud mulje, et mida rohkem ov jälgitakse ja kellaajaliselt seksitakse, seda kauem rasestumine aega võtab. Ma nt ei tea millal mul täpselt on ov, piisab teadmisest millal on päevad. Esimene rasedus tuli 6k peale proovima hakkamist ja teine 2k. Protsessi tuleb nautida, mitte pingsalt tegeleda. Esimene rasedus tuli ka siis kui enam ei mõelnud, et vot nüüd äkki jäängi😀 ning teisega pinget polnudki- tuleb siis kui tuleb
See OV jms jälgimine on minu arvates ebavajalik stress ja ainuke eesmärk ongi laps “teha”, kaotades igasugune lähisuhe mehega, sest protsess on põhimõtteliselt sunniviisiline (a la me PEAME täna seksima) ja kõik käib graafiku järgi.
Lapsed tulevad ikka siis kui neid oodatakse ja neil on suguvõsas vaba koht, kuhu tulla.
Esimest jäin ootama kohe kui lasin spiraali välja võtta ja teisega läks 1,5 kuud. Eesmärk oli, et kui tuleb, siis tuleb, mitte et “mina tahan last nüüd ja kohe “
Need asjad ei käi nii 🙂
Esimesega läks peaaegu 3aastat kui rasedaks jäin, me ei plaaninud ega kasutanud kaitsevahendeid. Kaua läks, sest olid minu poolsed probleemid. Teisega läks väga kiirelt, samal kuul jäin kui hakkasime planeerima ( kasutasime ov teste)
2+ aastat kaitseta vahekordi. Kusjuures enne õnnestunud rasestumise ovulatsiooni tegin 3 päeva paastu – ehk sellel võis midagi pistmist olla tsüstide suurusega (vähenesid), mis muidu võisid rasestumist takistada…
Minu esimene tuli täitsa kogematta üllatus beebi. Olin siis 18, ca 4kuud peale sünnitust panin hormoonspiraali 5ks aastaks, siis vahetasin ja teine oli 1aasta sees. Selle aja jooksul olin üks neist õnnelikest, kellel päevasid ei olnudki. 6aastat õndsust.
Selle aasta jaanuari lõpus lasin spiraali eemaldada ja mai keskel jäin juba rasedaks. Isegi ei üritanud mingit ajastamist või testimist. Lihtsalt andsime rohelise tule. 😉
Minu nõuanne on mitte üle stressata. Küll need triibud tulevad, kui mõlemad täiesti terved inimesed olete. 🥰
Minul läks 1,5 aastat. Lõpuks siiski täiesti loomulikult.
Tahan ka lisada, et on palju paare, kellel teatud aja jooksul ei õnnestu ja minu meelest need inimesed, kes aina korrutavad, et “ära stressa” ja “ov jälgimine on mõttetu”on veidi madala empaatiavõimega. Ei ole see midagi nii, et need, kes ei jää, on stressis ja see on ainus põhjus. Põhjuseid on palju. Jah, osadel kindlasti ka stress, aga kui see kõik nii kerge oleks, siis poleks ka neid inimesi, kes veidi teaduse abi kasutama peavad.
Ma ei ütle seda tohutuks manitsemiseks vms, aga kuna ka ise üle aasta proovisin, siis jah, lootust ei maksta kaotada ning jah, osadel lähebki lihtsalt kauem aega, AGA jah, on normaalne, kui see tekitab muremõtteid, kui nii oluline asi nagu lapsesaamine kohe ei õnnestu. Mõistkem rohkem, sest ega see, et naisel X õnnestus lapseootele jääda 2 kuuga ei tähenda ilmselgelt seda, et naisel Y kõik sama kergelt käiks.
Kui pillid ära jätsin siis kohe esimesel kuul rasestusin. Vahekord juhtus OV ajale aga see polnud sihilik. Vanust oli siis 28.
Ilmselt ikkagi aega vaja, aga eks ikka paneb muretsema, lihtne on öelda, et ärge stressake. Ja kui isegi ov ajal on võimalus ainult 30% rasestuda siis miks mitte järgida seda aega ja siis rohkem proovida?
Minu esimene tuli täitsa kogematta üllatus beebi. Olin siis 18, ca 4kuud peale sünnitust panin hormoonspiraali 5ks aastaks, siis vahetasin ja teine oli 1aasta sees. Selle aja jooksul olin üks neist õnnelikest, kellel päevasid ei olnudki. 6aastat õndsust.
Selle aasta jaanuari lõpus lasin spiraali eemaldada ja mai keskel jäin juba rasedaks. Isegi ei üritanud mingit ajastamist või testimist. Lihtsalt andsime rohelise tule. 😉
Minu nõuanne on mitte üle stressata. Küll need triibud tulevad, kui mõlemad täiesti terved inimesed olete. 🥰
Saad ju aru et siinne rahvas ootab nutulaulu ja need kel asi lihtsamini käib saavad hunniku miinuseid sest pole ju võimalik et on veel terveid noori naisi kel laste saamine lihtsamalt käib. Ikka oodatakse et sul raske oleks. Minul pole ka raske rasestuda. Aga seda siia kirjutades sain teada et KAHJUKS mu geenid kanduvad edasi. 😀
🙂
Asi pole absoluutselt selles. Supernormaalne, et inimesed kergesti rasestuvad, nii see ju looduslikus mõttes olla võikski.
Miks keegi sulle inetult ütles, tulenes tõenäoliselt sinu (üsna ebaintelligentsest) järeldusest, mille tõid, justkui oleks sinu kergesti rasestumine seotud faktiga, et sa ei tarvita ravimeid ega vaktsineeri end. Kindlasti ongi sul õigus nii elada, aga pole kõige vähematki alust arvata, nagu olekski see su kiiresti rasestumise põhjuseks. (Ma siiski ei leia, et kommentaar sinu geenide “kahjuks” edasikandumise kohta kuidagi kena oleks olnud. Lihtsalt ära palun eksita teisi lugejaid, nagu oleks kommentaari põhjuseks olnud fakt, et sa kiiresti rasestunud oled.)
Olles elu jooksul nii väga pikalt rasedaks mitte jäänud kui ka teise lapsega väga kergesti rasestunud, oskan öelda, et pikaajaliselt last soovinud naisele “ära stressa” öelda on lihtsalt ülimalt empaatiatundetu, üleolev ja mõttetu. See pole mingi hea “nipp”, loomulikult need naised ju ka alguses esimestel kuudel olidki rõõmsad ja muretud, lihtsalt nautisid seksi ja lootsid, et eks laps tuleb, millal tuleb. Kui aga oled juba aasta, kaks, kolm last üritanud saada, siis ei õnnestu stressi ega planeerimist, enda keha jälgimist ja ov-ga arvestamist enam mitte kuidagi välja lülitada. Kui stressi saaks niimoodi plõksti välja lülitada, et keegi abivalmis mimmu perekoolis soovitab ja mul kohe kaobki stress ära, siis oleks see ju üsnagi imepärane või mis. Seega – vahva, kellel õnnestub kiiresti rasestuda, veab teil/meil! Aga palun ärge jagage oma õnnestunud kogemuse baasilt mingeid pseudosoovitusi inimestele, kes on tõenäoliselt juba KÕIKE proovinud, kõiki meeleseisundeid, häid mõtteid, minnalaskmist, kalendrijälgimist, k-õ-i-k-e. “Ära stressa, küll siis laps tuleb!” – see on sama hea, kui öelda ratastooliinimesele, et no ma ei tea, stressa vähem, siis saad küll bussipeatusesse ja tagasi kõnnitud.
Olen see kes oma üllatus rasedusest rääkis ülevalpool.
Tahan lihtsat selgitada oma seisukohta. Seega lihtsalt mainin, et ma ei ole nii sinisilmne, et olla sellise mentaliteediga, et kui minul käib kiiresti ja lihtsalt, siis teistel läheb samuti.
Leian, et enne kui arstide poole pöörduda tuleks võtta asju võimalikult rahulikult ja endale minimaalselt stressi tekitada sellele pidevalt mõtlemisega. Mul on läinud hästi ja olen saanud hakkama ilma meditsiinilise sekkumiseta. Sellegipoolest oli mul uue raseduse planeerides plaan paigas, aastakese üritaks ikka ise, enne kui arsti poole pöörduksin.
Hoian kõigile üritajatele pöidlaid, et asi käiks kiiresti, valutult ja võimalikult rahulikult. 🙂
