Teema: Rasestumine 8.-12. proovimiskuul

#3078575:

Mina pean olema nt kindlas kehakaalus. Proovisime ka päris kaua. 1,5 aastat.

on sul muidu kaaluga probleeme (üle/ala kaal)?

Siis kui me rasedust planeerisime ei jäänud ma rasedaks seitse kuud. Pärast tulutut triipude püüdmist otsustasime(tegelikult otsustas mees) et vb naudime veel elu nii paar aastat. Tegime vahel ka ilma kaitsevahenditeta,aga mul oli plaanis järgmine päev SOS pill võtta. Kuid selle võtmiseni ei jõudnud,sest oli vaja ruttu tööle minna ja apteegid kinni(uue aasta esimene päev). Hiljem jäi see asi unarusse. Ma üldse ei osanud arvatagi,et just nüüd jään rasedaks. Sest enne pikka aega ju ei jäänud. Esimesest triipude püüdmisest kuni rasedaks jäämiseni kulus ligi aasta. Nüüd 14+ nädalat rase ????

Aga teemaalgataja – sul on ju vanust juurde tulnud. Parim aeg rasestumiseks on 25-35 aastat – vähemalt nii väidavad Eesti naistearstid. Eelnevad lapsed oled kiiresti saanud – oled ju siis noorem olnud.
Väidatavalt läheb vanuse kasvades rasestumine keerulisemaks, ka mehel võib sperma kvaliteet halveneda. Naistel suureneb anovulatoorsete tsüklite hulk, ka munarakkude kvaliteet võib väheneda – see kõige teeb rasestumise aeglasemaks. Kui 35+ naine pole 6 kuu jooksul rasedaks jäänud – peab minema arsti juurde. Mees ka muidugi kontrolli. Mehel võib paari aastaga sperma seisund nii halveneda, et vaja on IVF teha.
Ilma analüüside/uuringuteta on raske öelda, miks rasedust ei tule. Ma sain 34-sena oma 3.lapse: enne seda oli siiski ka mitu katkemist – ei tulnud see rasedus kergelt (seevastu 2.laps sündis mahalibisenud kondoomi tõttu).

Pea kaks aastat proovisime…lõpuks jõudsin viljatusarsti juurde kes väitis et OV ei toimu ja folaadi tase olematu.
Hakkasin foolhapet sööma ja ootama uut tsükklit,et saaksime hakata OV stimuleerima…no selleni ma ei jõudnud.hetkel 23+3 nädalat rase 🙂
Eks iga naine erinev ja soovitan ka arstiga konsulteerida.

#3078550:

Tere!

Kirjutan selleks, et endasse positiivsust süstida ja end lohutada ehk. Statistikat vaadates jäävad enamus paare rasedaks esimese kuue kuu jooksul. Vahemikus 6.-12.kuu, eriti veel siis näiteks 8.- 12.kuul, on see protsent väga väike, kes loomulikul teel veel, ilma kõrvalise abita nö, juurde pudenevad. Enne aastat proovimist ei hakata uurima midagi. Püüame triipe 9.kuud ja tunne on, et ilmselt on miskit ikka valesti ja enne aasta täitumist ja uuringute tegemist ma kindlasti rasedaks ei jää (ükski kuu ei anna lootustki). Tahaksin kuulda naistelt, kes jäid rasedaks ilma kõrvalise abita ja mis te ise arvate, mis nipp aitas või mida te tegite teisiti see kuu, kui lõpuks rasestusite (mingid vitamiinid, teine mõtteviis, ov testid…?)?Endast siis ka: olemas on kaks last sama mehega, neid jäin ootama 1. ja 2. proovimisel, vanused minul 34 ja mehel 36. Noorem lapsel 7.

Tere!

Mina jäin 7. kuul. Olgu, mitte pärispäris ilma abita- tavaline naistearst kirjutas mulle Duphastoni ja soovitas Inofolicut. Ma ei tea, kumb aitas ja kas aitas, aga rasedaks ma jäin. Kuna pean seda siiski suhteliselt süütuks sekkumieks, siis julgustan ikkagi, et ehk jääd ka Sina 8. kuul vms. Või siis Dupha on tõesti nii süütu asi, et kui ütled arstile, et tsükkel ebaregulaarne vms, kirjutab seda reguleerimiseks ja see ka siis võib aidata.

#3078550:

Tere!

Kirjutan selleks, et endasse positiivsust süstida ja end lohutada ehk. Statistikat vaadates jäävad enamus paare rasedaks esimese kuue kuu jooksul. Vahemikus 6.-12.kuu, eriti veel siis näiteks 8.- 12.kuul, on see protsent väga väike, kes loomulikul teel veel, ilma kõrvalise abita nö, juurde pudenevad. Enne aastat proovimist ei hakata uurima midagi. Püüame triipe 9.kuud ja tunne on, et ilmselt on miskit ikka valesti ja enne aasta täitumist ja uuringute tegemist ma kindlasti rasedaks ei jää (ükski kuu ei anna lootustki). Tahaksin kuulda naistelt, kes jäid rasedaks ilma kõrvalise abita ja mis te ise arvate, mis nipp aitas või mida te tegite teisiti see kuu, kui lõpuks rasestusite (mingid vitamiinid, teine mõtteviis, ov testid…?)?Endast siis ka: olemas on kaks last sama mehega, neid jäin ootama 1. ja 2. proovimisel, vanused minul 34 ja mehel 36. Noorem lapsel 7.

3 rasedust on tulnud just peale ligi ca 12 kuud proovimist, paar kuud siia-sinna. Ning vähemalt kahel korral neist on nad tulnud just siis, kui arvasin v lootsin, et see just sel kuul ei õnnestu. Ja kui muidu oli selline plaanimajandus, siis nt ühel korral oli väga kiire ja kuidagi unustasin selle sihipärase tegutsemise ja arvestamise ning arvasin tõesti, et niikuinii see see kuu ei juhtu, aga juhtus. Ühe rasedusega jäin rasedaks ühest ja ainsast korras. Kuna varasemalt oli mul olnud ju teistega ca aasta üritamist, pidev planeerimine ja seekord me üldse last ei planeerinud, siis kujutage ette, kui üllatunud me olime ( meeldivalt üllatunud), et see kõik nii läks ja tõesti piisas vaid ühest korrast. Viimase lapsega ( kes kahjuks oli haige ja ei sündinudki) läks aega 6 kuud, kuni rasedaks jäin.

#3079241:

#3078550:

Tere!

Kirjutan selleks, et endasse positiivsust süstida ja end lohutada ehk. Statistikat vaadates jäävad enamus paare rasedaks esimese kuue kuu jooksul. Vahemikus 6.-12.kuu, eriti veel siis näiteks 8.- 12.kuul, on see protsent väga väike, kes loomulikul teel veel, ilma kõrvalise abita nö, juurde pudenevad. Enne aastat proovimist ei hakata uurima midagi. Püüame triipe 9.kuud ja tunne on, et ilmselt on miskit ikka valesti ja enne aasta täitumist ja uuringute tegemist ma kindlasti rasedaks ei jää (ükski kuu ei anna lootustki). Tahaksin kuulda naistelt, kes jäid rasedaks ilma kõrvalise abita ja mis te ise arvate, mis nipp aitas või mida te tegite teisiti see kuu, kui lõpuks rasestusite (mingid vitamiinid, teine mõtteviis, ov testid…?)?Endast siis ka: olemas on kaks last sama mehega, neid jäin ootama 1. ja 2. proovimisel, vanused minul 34 ja mehel 36. Noorem lapsel 7.

3 rasedust on tulnud just peale ligi ca 12 kuud proovimist, paar kuud siia-sinna. Ning vähemalt kahel korral neist on nad tulnud just siis, kui arvasin v lootsin, et see just sel kuul ei õnnestu. Ja kui muidu oli selline plaanimajandus, siis nt ühel korral oli väga kiire ja kuidagi unustasin selle sihipärase tegutsemise ja arvestamise ning arvasin tõesti, et niikuinii see see kuu ei juhtu, aga juhtus. Ühe rasedusega jäin rasedaks ühest ja ainsast korras. Kuna varasemalt oli mul olnud ju teistega ca aasta üritamist, pidev planeerimine ja seekord me üldse last ei planeerinud, siis kujutage ette, kui üllatunud me olime ( meeldivalt üllatunud), et see kõik nii läks ja tõesti piisas vaid ühest korrast. Viimase lapsega ( kes kahjuks oli haige ja ei sündinudki) läks aega 6 kuud, kuni rasedaks jäin.

Kuna siin eelnevalt on mainitud seda vanuse asja, siis jäin sellele mõtlema ja mul just vastupidi, neli esimest rasedust on tulnud seal aaastase üritamise järel. Viienda, kes siis tuli sellest ühest korrast, ootele jäädes olin 35.aastane ja viimasega, kellega läks 6 kuud, olin 39.aastane.

Igayhel on õigus saada ylevaadet oma tervislikust seisundist, ka reproduktiivse poole pealt. Selleks ei pea aasta(id) ootama. Lihtsamad anyysid saab teha perearsti juures nö iga-aastasel korralisel checkamisel (kilpnääre, folaat ja teised vitamiinid). Vajadusel annab saatekirja suunamisega. Kui vanus on juba piisav, ei ole mõtet aega ja närve niimoodi kulutada.

Minu meelest on lausa loomulik enne rasedusplaane saada ylevaade, kas kõik on ikka korras. Kui on plaanis inimest enda sees kasvatama hakata, võiks kontrollida, ega endal puudujääke ei ole, sest organismis läheb esmajärjekorras kõik lootele ja siis jääte ise sellest vähesestki ilma. Rauapuudus, kaltsiumipuudus- hambad hakkavad lagunema jne.

Ka on loomulik, et mees teab oma spermakvaliteeti. See on siiski koostöö.

Minul õnnestus rasestuda 10. proovimiskuul (ajaliselt läks umbes aasta, sest tsükkel pikem kui 28 päeva ja üks kuu jäi vahele reisi tõttu). Arsti juurde läksin umbes 5 kuu pärast, keegi ära ei saatnud (olin siis 33, kohe saamas 34). 7., 8. ja 9. tsüklil tegin cepretixi+ovitrellet, mis ei toiminud. Siis jäi üks kuu vahele ja arst ütles, et kui ma tagasi olen, siis hakkame vaatama uusi variante (kunstlikku viljastamist). Reisi lõpus võtsin iseseisvalt cepretixi, sest lugesin, et see võib toimida ka ilma ovulatsiooni stimuleerimiseta. Mõõtsin ühekordsete testeritega ka ovulatsiooni toimumist, mis tuli kohe pärast mu kojujõudmist pea kahekuuliselt tööreisilt. Ning toimiski:) nüüd olen 2-nädalase beebi ema. Esimese 5-6 kuu jooksul ovulatsiooni ei mõõtnud, üritasin mõõta basaaltemperatuuri, aga ei saanud selle järgi midagi aru. Kasutasin ka ühte äppi, mis ennustas ovulatsiooni aega, aga iga kord selgus hiljem, et see polnud õige aeg

Lisan veel niipalju, et tuttavad jäid rasedaks loomulikul teel aastaid peale tulutut proovimist ja ravimist (idiopaatiline viljatus e selge põhjuseta). Arst ei andnud enam lootust ja nad adopreerisid aastase lapse. Siis tuli ka rasedus. Vot nii suur võim võib olla kinnisideest lahtilaskmisel…

Viimasele- antud hetkel pooldan valetamist, sest ega see nyyd päris lausvale ka ei ole. Kui ikka 8 a jooksul väljatõmbamisega midagi ei juhtu, on asi väga kahtlane. Ei tasu alahinnata eelspermat.