kuna elu on nii läinud, et meest pole ja vanust on juba omajagu siis näib, et ainuke lahendus last saada on kasutada viljatuskliiniku ja doonorsperma abi.
seega uurin neilt, kes asjaga kokku puutunud – kas mul on võimalik valida sel juhul lapse sugu ning lapse välimust? kasvõi sel määral, et tegemist oleks ikka valge rassi esindajaga?
Sugu ei saa, see on juhuse mängumaa. Aga doonori kohta saad info: vanus, pikkus, kaal, silmade ja juuste värv, rahvus, haridustase, veregrupp. Meie spermadoonorid on ikka enamasti eestlased ja venelased, ITKs kasutatakse vist Taani panka. Seega rassilisi üllatusi ei tohiks tekkida.
Sugu valida… no mida veel. Sugu areneb alles siis, kui munaraku ja sperma kromosoomid ühinevad. Sealjuures meespool määrab soo tõesti jah ehk sperma aga mitte arstid. Arstidel on endalgi soo määramisega ka hilises raseduses teinekord probleeme.
Minu viimastel andmetel maksis säärane viljastusmeetod 1500€ aga see võib juba muutunud olla. Enne seda on pikk protsess ja mööda arste käimist. Ühesõnaga see on sama protsess, mis igal kunstlikul viljastusel, lihtsalt isa on anonüümne. Emakas pannakse ravimitega munarakke vallandama korraga mitmeid ja need siis korjatakse õigel hetkel ära, viljastatakse kunstlikult ja “istutatakse” emakasse. Kui varem pandi korraga kuni 3 embrüot, siis nüüd ainult kuni 2. Seda selleks, et juhul kui mõni ei jää ellu. Kuna sul juba vanust ka, siis on üsna tõenäoline, et sul võib ka tagasilööke olla, mil esimesel korral ei pruugigi õnnestuda kohe. Aga enne teada ei saa, kui konsuldatsioonile ei lähe ????
Hmm, kas loomulikul teel on üldse välistatud? Mõtlen, et lihtsam oleks vast üheöösuhte kaudu laps teha kui IVF valusid läbi elada.
Minu loogika järgi võib ju ka seemendamist teha..saad õigel ajal oma topsiku..kui ov-test on positiivne, siis paigaldad….telekas on nii tehtud vähemalt 😉 endal kogemust pole..
Kui tegu on terve naisega, siis esmavalik on ikka IUI, mitte kohe IVF. Selles pole midagi kurnavat ega valulikku, lihtsalt raha kulub, sest IUI-d haigekassa ei toeta.
Hmm, kas loomulikul teel on üldse välistatud? Mõtlen, et lihtsam oleks vast üheöösuhte kaudu laps teha kui IVF valusid läbi elada.
See ei ole üldse mõeldamatu, siis näed ju kohe ära, milliste geenidega laps tulla võib. Mul on mitu tuttavat, kes on niimoodi planeeritult lapse saanud kas üheöösuhtest või salasuhtest abielumehega vms. AGA ilma mehe teadmata ja nõusolekuta on see natuke, alatu on vist parim sõna selle jaoks. Sest seda ei usu ma kindlasti, et mees oleks täiesti võõra naisega nõus last tegema, abielumees ammugi mitte. Ilmselgelt on ju hirm, et oma naine saab teada või et hakkab alimente välja pressima. Samuti hakatakse naise enda pere- ja tuttavate ringis kindlasti selja taga arutama, kust see laps nüüd ometi tulnud on. Seega tegelikult ei ole sellisel asjal üldse hea maik juures.
Kui ka ema ise mingil ajal ümber ei mõtle ja elatist taotlema ei hakka (mida juhtub ikka vääääga tihti), siis saab laps suureks ning tahab teada, kes ta isa on. Võimalik ka et läheb isa ukse taha midagi nõudma nagu Oleg Grossi puhul juhtus.
Ja mõtle, kui isaks ongi venelane?
Sugu valida… no mida veel. Sugu areneb alles siis, kui munaraku ja sperma kromosoomid ühinevad. Sealjuures meespool määrab soo tõesti jah ehk sperma aga mitte arstid. Arstidel on endalgi soo määramisega ka hilises raseduses teinekord probleeme.
Sugu saab enne embrüo emakasse siirdamist välja uurida küll. Ka Eestis. Testi nimi on PGS test (preimplantation genetic screening) ja sellega uuritakse viljastunud munaraku kromosoome. Test sai kasutusele võetud eelkõige kromosoomihaiguste tuvastamiseks, aga ühtlasi annab see ka vastuse embrüo soo osas. Eestis teostab seda hetkel vaid üks kliinik, Fertility Clinic Nordic. Paraku on Eestis enne rasestumist soo valimine niisama lõbu pärast seadusega keelatud, seetõttu puhtalt oma soovi järgi valida ei saa. Küll teatud erandjuhtudel, kui näiteks on teada, et vanemad kannavad mignit geneetilist haigust, mis võib avalduda vaid ühe kindla soo puhul (näiteks Turneri sündroom), on selline valik meditsiinilise näidustusega ja lubatud.
Samas USAs näiteks on see gender selection IVF-s juba täitsa igapäevane ja lubatud asi. PGS test maksab ca 2000 eurot. Ei midgai hullu USAkatele, kes muidu oma IVF-i eest ca 30 000 võivad maksta.
Eestis ei kasuta ükski viljatusravi kliinik muu rassi doonoreid kui valged. Saad ise vajadusel kliinikuga kokkuleppel ja eraldi tellida mustanahalisi või asiaate, aga kohapeal neid olemas pole. Sest pole lihtsalt nõudlust ju.
seega uurin neilt, kes asjaga kokku puutunud – kas mul on võimalik valida sel juhul lapse sugu ning lapse välimust?
Päriselt ka allute sellisele lollile provokatsioonilibale või? Oh teid küll, Käokesed.
Hmm, kas loomulikul teel on üldse välistatud? Mõtlen, et lihtsam oleks vast üheöösuhte kaudu laps teha kui IVF valusid läbi elada.
Mõtle nüüd natuke selle peale. Kindel, et see on hea ja turvaline mõte võhivõõraga ilma kummita seksida?
Aga nagu öeldi, alustuseks tehakse IUI enamasti, kui mingeid probleeme ei ole. See ei ole organismile mitte kuidagi koormav. Tõsi IVF juba on.
Hmm, kas loomulikul teel on üldse välistatud? Mõtlen, et lihtsam oleks vast üheöösuhte kaudu laps teha kui IVF valusid läbi elada.
See ei ole üldse mõeldamatu, siis näed ju kohe ära, milliste geenidega laps tulla võib. Mul on mitu tuttavat, kes on niimoodi planeeritult lapse saanud kas üheöösuhtest või salasuhtest abielumehega vms. AGA ilma mehe teadmata ja nõusolekuta on see natuke, alatu on vist parim sõna selle jaoks. Sest seda ei usu ma kindlasti, et mees oleks täiesti võõra naisega nõus last tegema, abielumees ammugi mitte. Ilmselgelt on ju hirm, et oma naine saab teada või et hakkab alimente välja pressima. Samuti hakatakse naise enda pere- ja tuttavate ringis kindlasti selja taga arutama, kust see laps nüüd ometi tulnud on. Seega tegelikult ei ole sellisel asjal üldse hea maik juures.
Mees, kes lapsi ei soovi, kasutab vahendeid. Seega ei saa kunagi tulla ka halbu üllatusi ja alatust pole kuskil. Kui kummi ei viitsita kasutada, siis ei peaks olema mingi üllatus, et seksi tagajärjel jääb naine rasedaks.
Kui ka ema ise mingil ajal ümber ei mõtle ja elatist taotlema ei hakka (mida juhtub ikka vääääga tihti), siis saab laps suureks ning tahab teada, kes ta isa on. Võimalik ka et läheb isa ukse taha midagi nõudma nagu Oleg Grossi puhul juhtus.
Veelkord- kes lapsi ei soovi, kasutab vahendeid. Kui mees vahendeid kasutada ei taha, siis võib naine eeldada, et mees soovib lapsi ja on valmis moraalselt ja rahaliselt panustama.
Grossi tütar ei nõua oma isalt mitte midagi, va. see, et ka temal on õigus ametlikule isale.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
