Teema: Raske otsus-abort või mitte

https://rasedus.ee/

võta ühendust nendega, kes oskavad sind aidata – raseduskriisi nõustajad

Täna kardan väga seda, et olen 30 ja abort võib mõjutada minu edaspidist laste saamist. Kas võib midagi nihu minna ja ma ei saagi edaspidi lapsi.

Sai ju juba eespool kirjutatud, et kontrollitud tingimustes professionaalse meediku poolt tehtud abort on ohutu ja ei mõjuta edasist lastesaamist. Paar nädalat pärast aborti tuleb arsti antud juhiseid järgida ja hoida ennast. Igasugu usuhullude tehtud hirmutavatest lehekülgedest a la http://www.abort.ee hoia eemale, need ei ole adekvaatsed. Nagu ma ennegi kirjutasin, siis puhtalt füüsiliselt on tegemist ju samasuguse protseduuriga nagu peetunud raseduse puhastamine, aga sellega ei hirmuta keegi. Nii et rohkem oma peaga mõtlemist 🙂 Vajadusel konsulteeri naistearstiga.

#4018859:

Ma südamest ja siiralt tahan lapsi ja tahaksin ka nii väga praegust, aga tahan ise olla õnnelikus peresuhtes kui ka tahan enda lapsele pakkuda armastavat perekonda, kus on nii ema kui ka isa.

Sinu otsus, aga tahtsin juhtida tähelepanu ühele asjaolule, et kõik unistavad ilusast peresuhtest ja armastavast kaaslasest, aga oluline on hinnata varasemaid kogemusi vastassooga, et kui lihtne on leida uut kaaslast. Mõnel on kandidaadid ukse taga ja suhte loomine kerge, vali ainult välja ja teine otsib ja otsib, aga ei leia pool elu sobivat partnerit. Kuna kirjutasid, et siiralt tahad lapsi, siis tasub mõelda, kas sulle on oluline saada kunagi laps, keda üksi kasvatada või ainult, kui eelneb rahuldust pakkuv suhe.

Otseloomulikult sinu otsus, teemaalgataja.

Aga tahan ka omalt poolt öelda, et kui sa väga last soovid, siis mõtle veelkord ja aruta ehk mõne hea lähedasega (emaga?), kas sul oleks abilisi (võib-olla ka majanduslikult)? Ei taha kuidagi hirmutada, aga kui leiad uue kaaslase ja paar aastat suhtes olete olnud, võib selguda, et nii lihtne see rasestumine polegi. Kui sa tunned, et praegu pole õige aeg, et tasu sellele ülearu mõelda, aga kui asi on lihtsalt selles, et oleksid üksida, tasub ehk  veelkord analüüsida võimalusi. Minul ei läinud lapse saamine kergelt ja võin öelda, et see on ime ja suur õnn kui testil kaks triipu on ja kõik ka edasi hästi läheb. Liiga iseenesestmõistetavalt seda võtta ei tasu.

Mina olen ilma isata kasvanud. Aga ema oli nii suurepärane, et ausalt ei osanud teda ka igataseda. Raha polnud palju, aga armastust ja mõistmist ja toetust oli siis ja on siiani. Nüüd olen ka ise õnnelik ema ja ei vahetaks seda millegi vastu.

#4020171:

Minul on hea meel, et omal ajal vägivaldse (samuti ainult vaimne terror) elukaaslasega last ei saanud ja tänu sellele on ta tänaseks, aastaid hiljem, minu elust täiesti kadunud.

Muidugi on parem, kui hoidutakse sarnases suhtes rasedusest ja lahkutakse vägivaldse mehe juurest õigel ajal. Palju keerulisem, kui lapsetegu on teadlikult tehtud, beebi kõhus kasvamas ja siis mõeldakse ümber.

Oeh, kui kahju sinust teemaalgataja. Loomulikult see mees ei kõlba mitte kuskile, aga kui sa südames tahad emaks saada, siis ära jumala eest aborti tee. Kui sul juba laps on sündinud, siis mõtled, et kuidas üldse kunagi suutsid aborti kaaluda.

sa oled 30 – mis mõttes ei suuda last üksi kasvatada? See ei ole nii keeruline, ausalt. Tööl käid? Siis saad emapalka, miinimumi saad igal juhul. Lastetoetus, üksikvanema toetus lisaks (järgmine aasta peaks tõusma). Sünnitoetus, valla toetus. Laste asjad ei maksa eriti mitte midagi, kui otsid kasutatud asjade seast. Kui majanduslikult raske, siis erinevatest gruppidest saad abi küsida ja head inimesed annavad sulle korralikke asju isegi tasuta. Beebi/väike laps ei vaja palju. Ja majanduslikku olukorda saad ise aastatega parandada.

#4021282:

sa oled 30 – mis mõttes ei suuda last üksi kasvatada? See ei ole nii keeruline, ausalt. Tööl käid? Siis saad emapalka, miinimumi saad igal juhul. Lastetoetus, üksikvanema toetus lisaks (järgmine aasta peaks tõusma). Sünnitoetus, valla toetus. Laste asjad ei maksa eriti mitte midagi, kui otsid kasutatud asjade seast. Kui majanduslikult raske, siis erinevatest gruppidest saad abi küsida ja head inimesed annavad sulle korralikke asju isegi tasuta. Beebi/väike laps ei vaja palju. Ja majanduslikku olukorda saad ise aastatega parandada.

Mul on kaks last ja olen nende isaga õnnelikus abielus, aga selle kõige osas vaidleksin omast kogemusest vastu. Lastel on uskumatult palju asju vaja, mida väiksemad nad on, seda rohkem. Osa õnnestub muidugi kasutatuna osta ja üht-teist annab võib-olla keegi tasuta ka, aga isegi kui kõik vajaminev kasutatuna osta, on lõppsumma uskumatult suur. Minul sai mõlemal korral piim väga varakult täiesti otsa, seega on mõlemad lapsed rpa peal kasvanud ja see on väga kallis. Mähkmetest ma parem ei räägigi.

Minu jaoks oli suurim üllatus see, et laps muudab elus nii palju. Sa oled 24/7 kellegi eest vastutav, kuskile ei saa enam ilma lapseta minna ja lapsega koos igal pool käimine on palju keerulisem kui sotsiaalmeedia põhjal tunduda võib. Kui on suur tugigrupp, kel kõigil on piiramatult vaba aega ja tahtmist su last hoida, on lihtsam. Minul ei ole ja seega maksan iga lastest eemal oldud tunni korralikult kinni ja usaldusväärset hoidjat ei ole lihtne leida.

Ma ei kujuta isegi ette, kuidas see majandusliku olukorra parandamine lapse kõrvalt välja peaks nägema, mina sellega küll hakkama ei saa. Kui nad lõpuks selles vanuses on, et lasteaeda lähevad, peab neid sinna ikkagi viima ja sealt tooma, esimesed paar aastat on nad pidevalt haiged ja vanemal tuleb lapsega töölt koju hoolduslehele jääda. Lapse saamine on palju vähemromantilisem ettevõtmine kui see enne laste saamist tundub.

(loomulikult ei kahetse ma nende saamist kriipsuvõrdki, nad on palju rõõmu toonud, aga minul on toetav ja hästiteeniv mees kõrval, mul ei ole neid raskuseid, mis üksikvanemana oleks).

#4023397:

Kõike saab, kui tahta. Majandusliku olukorra parandamine tähendabki seda, et kui praegu on palk väike, siis eeldatavalt naine läheb siiski tööle tagasi ning seal saab ju edeneda. Kui töökoht on perspektiivitu, siis tuleb uus otsida ja seal areneda. Väga raske on uskuda, et 5a pärast on palk ikka sama väike…

Kuidas see tööl edenemine üksikvanemana välja peaks nägema? Et lähed väikelapse kõrvalt ülikooli, käies selle kõrvalt ka täiskohaga tööl? Või arvad, et lihtsalt valid omale kõrgepalgalise ameti, kuna need kasvavad puu otsas, et muudkui nopid?

5 aasta pärast on väga paljude inimeste palk peaaegu sama väike kui praegu, aga elukallidus on kindlasti tõusnud. Palk ei hüppa kõrgustesse ainult tänu sellele, et vanemaks saad. Palk sõltub suuresti haridusest (mida on üksi last kasvatades raskem omandada) ja töisest panusest (konkurentsis püsida on samuti üksikvanemal raskem, seda enam, et ta on alustuseks mõned aastad töisest elust üldse eemal).

Jah, kaanidki teed ja hoiad last palju rinnal. See on ju loogiline.

Ei tööta poemüüjana kui oled väikse lapse ema. Lähed tööle suurde firmasse, kus on arenguvõimalusi. Ei loe see kõrgharidus mitte midagi, kui oled tubli töötaja. Olen näinud neid kõrgharidusega mutte küll, kes ei saa kõige lihtsamate ülesannetega kontoris hakkama.

Loomulikult peab palk 5 aastaga tõusma ja samal positsioonil oleks natuke nadi olla 5 aastat hiljem. Ei kujuta seda isiklikult ette.

Eks vabandusi leiab alati. Jah, iseasi on see, kui teemaalgataja tõesti elab kuskil maakohas või on täielikult õppimisvõimetu, siis on jah keeruline.

Nõu anda sellises olukorras on väga keeruline, kuid ma saan kirjutada enda kogemusest. Sinu kirjelduse põhjal oli minu lapse isa väga sarnane sinu kaaslasega- nõrk närvikava, nartsissism, vaimne vägivald jne. Olin aastaid tagasi sarnases seisus, värskelt ülikooli lõpetanud ja erialasele tööle asunud aga 20+ aastates. Mina otsustasin lapse saada ning lahkusin suhtest mõned kuud enne lapse sünni tähtaega, kuna olukord muutus väljakannatamatuks ning ka ohtlikuks nii mulle kui ka lapsele. Kolisin eraldi pinnale ning sünnitasin lapse üksinda. Tänaseks on sellest pisikesest beebist sirgunud viimast lasteaia-aastat alustav tark, rõõmus ja tragi tütarlaps, keda iga päev uhkusega vaatan ja kogu südamest armastan. Jah- kindlasti oli väga raskeid hetki kuid ma ei ole kordagi kahetsenud tema saamist. Kui sul on olemas ümberringi toetavad inimesed kasvõi paari sõbranna või mõne sugulase näol, siis on seda teed kindlasti kergem läbida kuid tehtud saab see ka ilma toeta. Minul oli õnneks esimesed aastad lähedal vanaema, kes aitas kui pidin tagasi tööle minema, ilma selle toeta oleks ilmselt keeruline olnud. Kindlasti materiaalne seis on see, mis võib last üksi saades veidi hirmutada, kuid kõik on tehtav. Mind lapse isa toetanud ei ole ja olen kuidagi üksi läbi pusinud nendest raskematest olukordadest aga ma olen selle kogemuse eest meeletult tänulik, sest see on teinud täna minust tugeva, enesekindla ja elu usaldava naise. Samuti ei arva ma, et minu laps või sarnastes oludes kasvavad lapsed oleksid kuidagi katkisemad või õnnetumad. Ma ei tea kuidas mu tütre lapsepõlv mõjutab tema tulevikus tehtavaid valikuid kuid täna ma saan öelda, et olen teinud endast kõik ja teen ka edaspidi, et mu laps tunneks ennast turvaliselt, armastatu ja hoituna. Jah eks ikka on ta vahel küsinud ja uurinud, et kuidas tal on ainult emme aga ma ei näe täna, et ta sellepärast õnnetu oleks. Eks õnnetuid lapsi on nii katkistest peredest kui ka näiteks peredest, kus lapsed koos mõlema vanemaga kasvavad kuid igapäevaselt pingelises keskkonnas elavad ja tülisid näevad. See ilmselt murrab rohkem.