Vaja see endast välja saada. Mul eelmisest suhtest üks laps (13a) ja praegusest suhtest kaks last (3a ja imik). Viimane laps polnud planeeritud, aga otsustasin ta saada, kuigi mehest lastele isa pole. Sõnades muidugi lubab lastega tegeleda ja nii armastab lapsi.
Rahaliselt olen kindlustatud. Ema palk on korralik ja töökoht ootab ka. Üksi saan rahaliselt hakkama. Lapsed on toredad ja olen harjunud nendega üksi toimetama. Erilist tugivõrgustik pole, aga suure hädaga keegi ikka aitaks.
Elame minu majas. Mehega on suhted halvad. Ja tegelikult juba paar aastat. Tahan lahku minna, aga ei oska suhet lõpetada. Langen mehe meelituste ja lubaduste lõksu. Mees on vastutustundetu rahaga ja kõige enam häirib mind lubaduste eiramine. Lisaks pidev kontroll, ja et talle on lubatud puhkus ja peod jne. See selleks. Ma jään tegelikult kinni mustrisse. Ütlen, et tahan lahku minna. Tema ärritus ja läheb sõbra juurde jooma, siis sõimab. Siis käib kodust asju võtmas ja palumas. Siis on nädala ideaalne mees ja tuleb koju tagasi ja räägib perest ja muutustest. Muutused kestavad paar nädalat. Ja siis teeb jälle mida soovib. Ta ei lase mul end maha jätta, sest siis muutub kontrolliva ja jälitab mind ja helistab. Ettekäändeks toob järsku soovi lapsi näha, aga tegelikult kontrollib mind. See on nii haige. Ma ei tea, kuidas endale kindlaks jääda või kuidas saada ta nii kaugele, et kodust välja koliks.
Teema: Raske suhet lõpetada.
Tuttav tunne. Ma ütlen seda, et see ongi väga raske, eriti veel, kui sa oled leebema iseloomuga.
Ma ise olen samasugune leebeke. Ei taha kellelegi haiget teha ja teiste tunnetega pidevalt arvestades unustan iseenda heaolu.
Mina olin tsüklijoodiku ja peomehe elukaaslane kunagi. Ta oli vabade elukommetega, st suhtles teiste naistega, oli vahepeal kadunud. Minule oli see kõik muidugi keelatud. Topeltmoraal kehtis meie suhtes.
Lahkuminek. Vat see oli katsumus ja põen siiani sellepärast (2 aastat on juba möödas). Ma ei suutnudki teda „oma jõududega“ maha jätta. Esimene kord proovisin seda teha 3. suhteaastal. Elasime mingi aeg lahus ja siis ta muidugi meelitas ja keelitas mind tagasi ning läksingi. Hea mehena käitus ta vahepeal kuu, siis kaks, kõikuv oli see. Vahepeal keeras mingi käki kokku, mina nutsin ja valutasin südant. Ega ta mu tunnetest eriti ei hoolinud ja sigatses edasi. Siis paari aasta möödudes hakkasin hauduma uut lahkumineku plaani. Olin tolleks hetkeks aru saanud, et üksi ja meest nii palju armastades ma seda teha ei suuda. Hakkasin teadlikult mehest distantseeruma, püüdsin maha suruda ja kustutada oma tundeid. Hakkasin otsima uut meessõpra, kes aitaks mind suhtest välja ja lohutaks. Leidsingi sellise mehe ja siis läbi häda ja vaeva sain sealt tulema. Siiani tagasi pole läinud. Ma olen kaassõltlane. See on sõltuvus kehvast suhtest ja inimesest, kes sulle haiget teeb. Sul võib midagi sarnast olla.
Kui ma oleks suhtesse jäänud, siis oleksin tõenäoliselt lõpetanud enesetapuga. Vaimne vägivald oleks mu sinna viinud. Mees jõi iga nv purju, sõitis autosid katki, sõnumineeris naistega, tõenäoliselt pettis mind ka, minu silme all tegi lähenemiskatseid võõrastele naistele. Minu reaalsustaju ta moonutas ja tekitas tunde, et ise olen kõiges süüdi, armukadetsen, teen sääsest elevandi.
Kõik mida kirjeldad, on emotsionaalne vägivald. Uuri selle kohta internetist.
Ja sa oled ju tubli inimene, mistõttu võid ka sina lahku minna. Mees kodust välja, suhtled vaid laste teemal ja kogu moos. Kõige toredam on selle asja puhul see, et sa saad lahkuminekut endale lubada, sest sa oled majanduslikult kindlustatud. Mitte keegi ei pea mitte kellegiga koos elama, kui seda ei soovida. Nagu mehed ei pea naiste juures olema vaid laste pärast, siis kui sina tunned, et ilma meheta parem, siis tee see ära.
Mina toetan alati, et proovige suhted korda saada, sest see on hea teile mõlemale, millest võidavad lapsed, kuid kui ikka tunned, et soovid meheta jätkata, siis lihtsalt peadki enda eest seisma ja lahkumineku ära tegema. See on sinu õppetund, mille pead nüüd läbima.
Oo jestas. Sa kirjutad räiesti õigel ajal! Jookse!
Vanimal lapsel algab kohe koolivaheaeg, eks. Ostad odavaimad lennupiletid ükskõik kuhu, homme hommikul võtad võtmed ära, keerad uksed lukku ja nägemist. Istugu terviseks maja ees uue aastani.
Ja kui istubki tunde maja ees autos? Las istub. Mina paneks mitte vaid maja ukse vaid ka aiavärava lukku. Ammugi ei oleks tal minu auto võtmeid.
Kui minu loata siseneb, kutsun politsei. Kui minu väravast väljumist/ära sõitmist takistab, lukustan end autosse ja kutsun politsei.
Oluline on endale kindlaks jääda. Mitte mingisugusesse kauplemisse ei lasku, ühtki pikka juttu ei kuula. Lapsega suhtlemise kohta vastad, et läheme lastekaitsetöötaja juurde ja lepime kokku ning allkirjastate kohtumisgraafiku. Suhtled lapse teemal. Soovitavalt telefonis või sõnumitega.
Kui jutt läheb muule, lõpetad kõne.
jne jne
Kas sul mingit sugulast, sõpra või sõbrannat ei ole, kes võiks tulla appi selle olukorra lahendamisel? Elaks sinu juures mõnda aega kui oled mehele öelnud, et koligu välja. Viibiks juures. See aitab, kui mees näeb, et sul on mingi tugiisik.
Minul aitas vägivaldsest suhtest välja minna see, et kutsusin ema enda juurde selleks ajaks kui oli teada, et mees tuleb asjadele järele, mille ma olin ise kokku pakkinud sellel ajal kui ta oli kuskil oma joomatuuril.
Ja pärast kuulutasin sotsiaalmeedia kaudu kõikidele tutvusringkonda kuuluvatele inimestele, et oleme lahku läinud, see aitas kahandada nullini võimaluse, et ta veel tagasi roomab, et tema seda teha püüaks ja et mina teda kuulda võtaks.
Muidugi kaasnesid sellegipoolest veel paar kuud ähvardavad telefonikõned ja sõnumid suvalistel aegadel, aga igal juhul sai see suhe lõpuks läbi, ma olin enne seda ka korduvalt üksi üritanud.
Ta on vastutustundetu mölakas, kellele pere pole tähtis. Kui see muster kogu aeg kordub, mida siin loota?! Lisaks on ta kontrolliv, sa oled justkui ta omand. Lase tast ometi lahti! Tõesti, kutsu või mõni sõber, sugulane, pereliige appi. Kui saad hakkama ja oled õnnelik temata, mis sind tagasi veel hoiab? Mõtle lastele. Mis terrorit ja ebanormaalset suhet nad peavad pealt nägema.
Kas on võimalik mehelt koduvõtmed ära võtta ning uksed lukus hoida?
Kas on võimalik blokeerida telefoninumber, et tema ei saaks sulle helistada ja vastupidi? Samamoodi kogu sotsiaalmeedia. Ning suhelda siis vaid nt e-posti teel ja konkreetselt vaid laste teemal?
Kas on võimalik koolivaheajal kuskile lastega paariks nädalaks ära minna, mees totaalselt ära blokkida ja sellega kergemini jõuda endas täieliku kindluseni, et edaspidi tema manipulatsioonide ohrviks ei lange?
Kas on võimalik pöörduda ehk naiste varjupaiga poole ja küsida sealt nõu ja tuge?
Viimase variandina – kas on võimalik maja maha müüa ja mehest eemale kolida? Ütled, et sul tugivõrgustikku väga pole – kas sellepärast, et lähedasi/sugulasi üldse ei ole, või sellepärast et nad elavad mujal? Kui viimane, siis ehk on võimalik neile lähemale kolida?
Lõpuks on asi muidugi selles, kuidas endale kindlaks jääda. Sa oled oma mustri juba ju tuvastanud. Leia meetodeid, kuidas sellest mustrist vabaenda. Eelkõige on see töö iseenda mõtlemisega. Kas on võimalik psühholoogi poole pöörduda? Kas on võimalik leida keegi tugiisik, kelle poole alati pöörduda, kui mees jälle meelitama ja moosima hakkaks ja kes siis meelde tuletab, mis selle taga tegelikult on?
Selle välismaale reisimisega võiks siiski ettevaatlik olla, kuna kui mehega on kaks last ühised, võib ta teemaalgatajat süüdistada suure vihaga lapseröövis!
Ütled mehele, et suhe on läbi, tahad lahutust (kui olete abielus). Mehe asjad viib mees kokkulepitud ajal minema või tõstad ukse taha. Majal lukud ära vahetada ja mehele enam võtit ei anna. Uus telefoninumber, edaspidi suhtlete laste teemal ainult e-maili teel (kui hakkab ähvardama, siis on need ka tõestusmaterjaliks).
Maja müügiga on ka nii, et kui olete abielus, siis enne lahutuse jõustumist seda teha ei maksaks. Kes teab, mis jamasid mees selle peale võib kokku keerata.
Igatahes, kindlat meelt. See lahkuminemise soov peab tulema sügavalt sisimast, kui saad aru, et selline suhe ei ole hea ei sulle ega lastele. Kui sinus on alles veel mingigi lootusesäde, et mees muutub, siis ongi suhet väga raske lõpetada. Tasuks alustuseks käia psühholoogi juures, et arutada teie suhet ja seda kõrvalt kainema pilguga vaadata. Hiljem saad juba muude asjade juurde asuda.
Ohvriabi.ee
Maja müügiga on ka nii, et kui olete abielus, siis enne lahutuse jõustumist seda teha ei maksaks. Kes teab, mis jamasid mees selle peale võib kokku keerata.
Miks teemaalgataja oma maja peaks müüma hakkama?
Miks teemaalgataja oma maja peaks müüma hakkama?
Kägu 20.12.2019 13:32 mainis ühe võimalusena ka maja müüki. Igaks juhuks võiks ju ka selle variandiga seotud peensused endale selgeks teha.
Kui naisel on oma maja, siis on küll väga raske aru saada, miks talle hakatakse mehest vabanemiseks soovitama maja müüki. Miks? Inimene elab oma kodus ja selleks, et vastutustundetust mehest vabaneda, peaks kogu oma elukorralduse pea peale keerama? Tuleks ikka mehee öelda, et nüüd on nii – et katsetatud on ju juba küllalt, ei paista, et sellest midagi head tuleks – ja anda teada, et ukselukud saavad vahetatud siis ja siis, asjad saavad kokku pakitud selleks päevaks (või tahab ehk seda ise teha). Hea mõte on mingid sõbrad-sugulased mõneks ajaks enda juurde elama kutsuda – kui teab, et naine-lapsed pole üksi, ei hakka niisama lihtsalt lamenti lööma, saab aega rahuneda, hiljem ehk enam ei tahagi tüli üles keerata. Lastega suhtlemine tuleks muidugi paika panna, see õigus tal ju on, kui huvi ka, siis ikka peaksid lapsed isaga suhtlema. Inimesed on erinevad ja kõigiga ei anna mõistlikke kokkuleppeid sõlmida, aga alustuseks tasub ikka seda proovida. Lukkude vahetamine on muidugi igal juhul arukas tegu – ei ole vaja, et ta omainimesena sisse-välja edasi käiks, ettekäändxeks lapsed.
Kui naisel on oma maja, siis on küll väga raske aru saada, miks talle hakatakse mehest vabanemiseks soovitama maja müüki. Miks? Inimene elab oma kodus ja selleks, et vastutustundetust mehest vabaneda, peaks kogu oma elukorralduse pea peale keerama?
Mõnikord on uus algus just see, mida vaja läheb. Elukorralduse pea peale keeramine ei pea alati olema negatiivne.
Aga mis nõu annaksite sarnases olukorras, ainult et mees on lapse enda poole meelitanud?
Mängib lapse ees ideaalisa, teeb kõik mida laps tahab.
Minuga käitub üsna samamoodi nagu teemaalgatajal. Kui vaja siis ähvardab, jälitab, kui vaja siis meelitab. Lapse ees olen mina see paha kes tahab “ideaalse pere” ära lõhkuda ja mees seletab seda alati lapsele nii, kui võimalus või vajadus tekib.
Laps on just sellises kergelt manipuleeritavas eas, ja nii pisike enam pole, et millestki aru ei saa. Olen täielikus ummikus.
Aga mis nõu annaksite sarnases olukorras, ainult et mees on lapse enda poole meelitanud?
Mängib lapse ees ideaalisa, teeb kõik mida laps tahab.
Minuga käitub üsna samamoodi nagu teemaalgatajal. Kui vaja siis ähvardab, jälitab, kui vaja siis meelitab. Lapse ees olen mina see paha kes tahab “ideaalse pere” ära lõhkuda ja mees seletab seda alati lapsele nii, kui võimalus või vajadus tekib.
Laps on just sellises kergelt manipuleeritavas eas, ja nii pisike enam pole, et millestki aru ei saa. Olen täielikus ummikus.
Suhtlemine ainult meili teel ja lapse teemal. Telefonikõne kohe lõpetada, kui sealt midagi tähtsat ei tule. Silmast-silma kohtumisel samamoodi, ütled, et saada meil ja kõnni ise minema. Kahjuks seda kontrollida ei saa, kuidas mees lapse ees käitub. Laps peab ise sellele arusaamale jõudma, milline tema isa tegelikult on. Lapsele ei tohiks isast halba rääkida, ka see on mõjutamine. Kui lapse isa nii teeb, siis on see tema viga, millest laps ühel hetkel ka ise aru saab. Sina saad lapsele olla parim ema, kes sa suudad olla. Koos teete ainult teile meeldivaid asju, isast ei räägi. Selgitad rahulikult, miks sina ei tee kõike seda, mida laps tahab.
Päris pöörane hakata mingi molkuse pärast telefoninumbrit vahetama ja maja müüma. Hulluks läinud. Lukud oleks küll mõistlik uued panna ja tema asjad kuhugi ära viia. Appi tasub keegi julge inimene võtta: ema, vend, isa, sõbranna. Sel juhul on keegi toeks, vajadusel suhtleb mehega ja hoiab sul sabast kinni, et uuesti järgi ei annaks. Heldus, ma loodan, te pole abielus. Sel juhul on tehniliselt mahajätmine lihtsamast lihtsam. Kahjuks küll selline hull manipulaator ilmselt kergelt alla ei anna. Valmistu võitluseks. Fikseeri kõike. Seda maja ees istumist, kirju, sõnumeid jms.
Mitu aastat see jant on kestnud? Jube emotsioonide ja aja raiskamine sellise tühise mehe peale.
Kuna sa tead juba eelnevalt tema käitumist ette, siis asjad viid tema äraolekul tema vanemate juurde. Ukseluku vahetad. Telefoninumbri võid ka vahetada, see kõige väiksem mure ju. Jätad ainult oma emaili, et seal lastega seonduvat arutada.
See tagantjärele suhtest arutamine ei anna midagi, kui seni pole muutumist olnud. Võid otse öelda, et armastus sai otsa ja kõik. Kui hakkad teda kuulama ja vastama, siis ta arvab et on lootust ja proovibki neid autos istumisi jne.
Keegi siin rääkis politseist, kas reaalselt kellelgi on politseist abi ka olnud? Ma olen 2x helistanud politseisse, et nad mehe välja viskaks kui ta pole ise olnud nõus minema. Ükskord oli maani juua täis, siis politsei isegi ei tulnud kohale, öeldi, et kui vägivaldne pole, siis nemad kedagi tema elukohast välja tõsta ei saa. Teinekord tuli mees kallale, siis tuli politsei küll kohale, aga ära ei viinud, sest mees oli siis kaine. Kohtusse ma ka minna ei saa, sest korter pole minu vaid mu ema nimel :'(
Keegi siin rääkis politseist, kas reaalselt kellelgi on politseist abi ka olnud? Ma olen 2x helistanud politseisse, et nad mehe välja viskaks kui ta pole ise olnud nõus minema. Ükskord oli maani juua täis, siis politsei isegi ei tulnud kohale, öeldi, et kui vägivaldne pole, siis nemad kedagi tema elukohast välja tõsta ei saa. Teinekord tuli mees kallale, siis tuli politsei küll kohale, aga ära ei viinud, sest mees oli siis kaine. Kohtusse ma ka minna ei saa, sest korter pole minu vaid mu ema nimel :'(
Politsei tuleb kohale tõesti vaid siis, kui sul juba nuga seljas on. Peretülidesse nad ei sekku kui ei ole otsest ohtu elule ja tervisele.
