Esileht Ajaviite- ja muud jutud raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Postitas:
Kägu

kas keegi siin olijaist on elanud üle olukordi, kus mingil elu madalseisul ( näiteks töökaotus, mõni suurem juriidiline jama, lahutus, lahkuminek jne) olete kaotanud ka inimesed, keda pidasite oma sõpradeks või headeks tuttavateks. Kui olete siis taibanud, et ka nemad on tegelikult teile selja pööranud. Hoiavad eemale ja mujalt kuulete, mida nad teist tegelikult arvavad, vb isegi keeravad selja taga veel nuga sügavamale? Kuidas sellest üle olla, et kui nagunii on elus täielik mõõn ja lootusetuse tunne. ei lohuta lootus, et igal oinal on mihklipäev…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

on olnud selline olukord (tulekahju). ei saa öelda, et oleksin inimesi kaotanud, vaid selgus lihtsalt kes on kes. suhtleme ikkagi edasi, osad neist on sugulased ja töökaaslased, nendega suhtlemisest ei pääse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Ma ei saaks öelda, et olen nad kaotanud, kuid raskel ajal on jah suhtlemist inimestega palju vähem. Ma arvan, et siin mängib ikka suurt rolli ka see, et inimene, kes on raskustes, on keskendunud oma hädast välja pääsemisele ja ta ise ka hoidub kõrvalistest tegevustest, nagu suhtlemine. Kena on muidugi, kui sõbrad oma abi pakuksid, kui see nende võimuses on. Hiljem, kui elu jälle korras, on mul alati suhtlemine taastunud, otsin ise kontakti ja sealt edasi otsitakse ka minuga kontakti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Minul just vastupidine kogemus. Peale mehest lahkuminekut, olid nad rohkem olemas kui kunagi enne. Need kes kaovad, ei saa küll oma sõpradeks pidada.

Please wait...
Postitas:
Jarka

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Mitte kunagi ei saa kellegi teise peale loota 100%, sest endas võid sa ju kindel olla, aga kelleski teises ei saa sa iial kindel olla. Alusta sellest, et hakka iseenda parimaks sõbraks. Väga raske ja naeruväärne soovitus, aga tunne iseendast ja end ümbritsevatest asjadest rõõmu. Mine kohvikusse, kunstimuuseumi, naudi ilma, loodust ja tunne elust rõõmu. Loomulikult on inimene sotsiaalne loom ja vajab enda kõrvale teisi inimesi. Selleks ei ole ilmtingimata vaja südamesõbrannasid või meest. Kui on lapsed, siis tunne laste seltskonnast rõõmu. Kui tahad niisama lobiseda, miks mitte kohvikus enda seltsi pealtnäha meeldivale inimesele pakkuda? Ei kujuta ette, et keegi sellest keelduks 🙂 Otsi palju uusi tutvusi, aga parim sõber ole iseendale! Mitte keegi teine ei mõista, ei austa ja ei armasta sind nii palju kui sa ise. Ja kui oled saavutanud selle suhte iseendaga, siis usu mind, sa oled õnnelik.

Mul oli see kunagi ja tahan seda tagasi saada. Olen poolel teel 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

kaotamise all pidasingi silmas rohkem ehk eemaldumist, kontakti kaotamist. ise hodisingi alguses eemale, sest ei soovinud oma probleemidest rääkida, vajasina ega endale. siis läks aga aeg edasi ja panin tähele, et nad siiski hoiavad eemale minust, on selja taga seisukohti võtnud, millest varem teadlik polnud jne. jah võibolla ongi kõige õigem öelda, et mõistsin , kes on kes ja võõras mure on võõras mure. vahest msn-s küsitakse küll, et kuidas läheb, aga tegelikult neid ju ei huvita, seepärast vastangi lühidalt \” hästi\” aga kummaline tunne on ikka sees, tunnen ennast reedetuna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Väga tuttav olukord. Kaotasin ka töö ja nägin kui mõttetu ma kohe olin. Susiti selja taga kuid näo ees tehti teine nägu. Otsustasin nendest nn. ,,sõpradest” lahti öelda sest selliseid sõpru mul polnud vaja kes ainult susisid. Pole nendega üldse enam suhelnud ja jube hea on olla-mitte keegi ei susi, keegi ei torgi ega tea minu elust midagi! Tean vaid, et nii mõnede sõprade elu on läinud allamäge ja nii kurb kui see ka pole-ei tunne ma neile üldse kaasa sest nad ise elavad oma elu selliseks!

Please wait...
Postitas:
hüpiknukk

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Kuna sõpradest ilma jäämine raskel hetkel on päris hirmus, siis olen teinud nii, et olen ise vahest inimesi kokku kutsunud, läinud paari sõbrannaga kohvitama, isegi peole ja ma olen püüdnud oma olukorrast võimalikult vähe välja teha. Jah ma räägin nendega kõigest, ma ei näita välja, et olen õnnelikum, rikkam, suurte saavutustega vms, kui ma seda sel hetkel tegelikult olnud pole, aga ma olen säilitanud endas hea huumorimeele ja olen ise endiselt innustav ja lõbus inimene. Olen püüdnud need mured üheks õhtuks kõrvale jätta ja see on aidanud, et sõpradest ilma ei jää.

Ja teate, ekslik on arvata, et tõeline sõber kõrvalt ei kao. Kaob ikka küll, sest hädasolija muutub tegelikult ise väga palju. Ja kui see hädasolija nüüd ise ei pinguta sõpruse nimel ja ei suuda vahest veidi oma taagast üle olla, siis inimesed tunnevad, et sellepärast sul nii halvasti viltu veabki, et oled nii negatiivne ja tõmbadki endale ebaõnne ligi. Selline õnnetu ja närbunud inimene võtab tegelikult päris kõvasti energiat ja sõbrad tunnevad, et nad ei suuda nii palju anda.

Arusaadav, kui sa kurdad oma loo ühe, maksimum kaks korda ja oledki endast väljas, kohkunud, nutad vbl ka, aga järgmine kord oodatakse sinult juba visiooni, kuidas sa kavatsed edasi hakkama saada ja oma supi seest välja saada!

Please wait...
Postitas:
Jarka

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kaotamise all pidasingi silmas rohkem ehk eemaldumist, kontakti kaotamist. ise hodisingi alguses eemale, sest ei soovinud oma probleemidest rääkida, vajasina ega endale. siis läks aga aeg edasi ja panin tähele, et nad siiski hoiavad eemale minust, on selja taga seisukohti võtnud, millest varem teadlik polnud jne. jah võibolla ongi kõige õigem öelda, et mõistsin , kes on kes ja võõras mure on võõras mure. vahest msn-s küsitakse küll, et kuidas läheb, aga tegelikult neid ju ei huvita, seepärast vastangi lühidalt \” hästi\” aga kummaline tunne on ikka sees, tunnen ennast reedetuna.[/tsitaat]

Selliseid inimesi ei olegi vaja. Pane paariks kuuks internet kinni ja sa näed kes on su sõbrad. Msnis võib tühja mulli igaüks ajada. See tunne läheb sul üle, kindlasti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Mina sain raskel ajal lausa 5 sõpra juurde. Kaotasin ainult ühe (tema kasutas mu rasket olukorda julmalt ära) – mind hoiatati juba eelnevalt, et tema võib probleeme tekitada.
Uued sõbrad olid algul lihtsalt tuttava tuttavad, aga nüüd on neist tõesti väga head sõbrad saanud.
Ma arvan, et see sõprade leidmine/kadumine sõltub suuresti sellest ka, milline sõber inimene ise on. Kui ta on positiivne ja ei lase rasketel aegadel ennast murda (muuta), siis vaevalt ta sõbrad nii kergesti ära kaovad. Vingupunnidega on tõesti raske läbi saada (eriti nendega, kes oma ebaõnnes teisi süüdistama kipuvad).

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kaotamise all pidasingi silmas rohkem ehk eemaldumist, kontakti kaotamist. ise hodisingi alguses eemale, sest ei soovinud oma probleemidest rääkida, vajasina ega endale. siis läks aga aeg edasi ja panin tähele, et nad siiski hoiavad eemale minust, on selja taga seisukohti võtnud, millest varem teadlik polnud jne. jah võibolla ongi kõige õigem öelda, et mõistsin , kes on kes ja võõras mure on võõras mure. vahest msn-s küsitakse küll, et kuidas läheb, aga tegelikult neid ju ei huvita, seepärast vastangi lühidalt \” hästi\” aga kummaline tunne on ikka sees, tunnen ennast reedetuna.[/tsitaat]
See eemaldumine tundub teil olevat mõlemapoolne. Kui sa ise nende huvitundmise peale vastad napisõnaliselt \”hästi\”, siis oled sa ise täpselt samasugune. Inimsed tihtipeale ei tea, kuidas hädasolijaga suhelda. Eriti kui nad ei saa reaalselt olukorda kuidagi parandada. Väga võimalik, et nad lihtsalt arvavad, et sa ei taha sel teemal suhelda. Ei saa eeldada, et teised su mõtteid lugeda suudavad. Proovi parem vastata, kuidas sul tegelikult läheb ja mida tunned.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

viimase käoga ses osas täitsa nõus, et kui vastan hästi, siis see ongi selline mittemidagi ütlev vastus ja küsija enam ei päri ka. aga miks ma vastan hästi… sest ma tunnen et kui hakkaksin vastama, et kuidas tegelikult on, siis inimene tunneb ennast koormatuna minu murest ja ega ta muud ikka vastata ei oskaks , kui, et soovin sulle edu. ( läbiproovitud variant, nii oligi) no ja mida ma slele eduga peale hakkan? pigem vastangi hästi ja liigun edasi, sest ma kardan ka asjasse neid pühendada, kuna olen saanud juba kõrvetada ka, et usaldasin ja see räägiti vastaspoolele edasi….tegelikult jah olengi jõudnud arusaamani, et lihtsam on nendeta edasi minna, jätta nad selja taha. kahju on lihtsalt 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

mul on olnud lapsepõlvest saati kõrval sõbranna, kellega oleme käinud läbi tulest ja veest, oleme alati teineteisele olemas. teise sõbranna sain mõned aastad tagasi, ka temaga oleme paljut läbi elanud ja ma tean, et võin temale alati loota. ma ei ole kunagi olnud selline inimene, kes teisi väga lähedale laseb ja seetõttu pole ma ka selliseid kaotusi pidanud läbi elama. tuttavaid on elust läbi käinud igasuguseid, aga nad ongi olnud vaid tuttavad, kellele ei pühenda oma salajase mõtteid ja ei oota ka neilt midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

aga äkki sa oled lihtsalt üks vinguviiul? selle msni näitega mulle tuli kohe silme ette mossitaja, kelle kohta võib kilomeetri kauguselt öelda, et tal on midagi viga, kuid kes küsimisele vastab, et kõik on korras jne. et teised siis peavad hakkama urgitsema, et milles probleem on, nagu lasteaias.

või äkki sa suhtud liiga mustades toonides sellesse, kuidas su tuttavad käituvad, et nad niikuinii ei taha minuga kokku saada ja neid niikuinii ei huvita..aga tee ise ettepanek midagi teha. ma ei loe siit küll välja, et sina teed pidevalt ettepanekuid, kuid kõik ignovad sind. ega tõesti ei taha pealetükkiv olla, kui inimesel on raske aeg. ja sa võiksid ju otse öelda ka, mis sul vaja on, kas et sind ära kuulataks või vastupidi, midagi lõbusat teha..inimesed ei loe su mõtteid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
ajatusaK

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Ma olen sama kogemuse saanud, mille üks eelkõneleja, et sain teada, kes on kes. Nüüd on päris sõbrad ja suvalised luftikustid.

Sellest fenomenist on kuulnud kõik, et kui inimesega on kõik suurepärases korras (naerab, särab, on õnnelik), siis tahavad temaga kõik läbi saada. Kui inimene on madalseisus (masendunud, eemalolev, napisõnaline, nutune, sõnaga õnnetu), ei taha temaga keegi suhelda. Õnnetu inimesega on väga raske suhelda. Seda teevad ainult need, kes päriselt hoolivad.

Please wait...
Postitas:
Jarka

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]aga äkki sa oled lihtsalt üks vinguviiul? selle msni näitega mulle tuli kohe silme ette mossitaja, kelle kohta võib kilomeetri kauguselt öelda, et tal on midagi viga, kuid kes küsimisele vastab, et kõik on korras jne. et teised siis peavad hakkama urgitsema, et milles probleem on, nagu lasteaias.

või äkki sa suhtud liiga mustades toonides sellesse, kuidas su tuttavad käituvad, et nad niikuinii ei taha minuga kokku saada ja neid niikuinii ei huvita..aga tee ise ettepanek midagi teha. ma ei loe siit küll välja, et sina teed pidevalt ettepanekuid, kuid kõik ignovad sind. ega tõesti ei taha pealetükkiv olla, kui inimesel on raske aeg. ja sa võiksid ju otse öelda ka, mis sul vaja on, kas et sind ära kuulataks või vastupidi, midagi lõbusat teha..inimesed ei loe su mõtteid.[/tsitaat]
Miks ta peaks tegema ettepanekuid inimestele, kes teistele edasi räägivad asju, mida ta on ainult neile usaldanud? Miks tahta suhelda inimesega, kes noa selga löönud? Muidu jutt õige, aga minu meelest ta mainis siin kuskil, et inimesed pole kuigi hästi käitunud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Jarka kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks ta peaks tegema ettepanekuid inimestele, kes teistele edasi räägivad asju, mida ta on ainult neile usaldanud? Miks tahta suhelda inimesega, kes noa selga löönud? Muidu jutt õige, aga minu meelest ta mainis siin kuskil, et inimesed pole kuigi hästi käitunud. [/tsitaat]

oleneb, milles see \”noa selga löömine\” seisnes. kes rääkis, mida, mis asjaoludel. kui ise juures ei olnud, siis on see samamoodi kuulujutt. mulle lihtsalt tundub, et teemaalgataja võib üle dramatiseerida (aga ei pruugi).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

ega siin detailidesse ei laskukski, vinguviiul ma ei ole, see on kindel. pigem räägin ma töösõpradest, tuttavatest, kui südamesõpradest..aga teema jookseb juba kokku 🙂 ei oska seletada mida mõtlesin. nii ma aga tunnen, et need kes minu loos alguses justnagu avaldasid toetust, nees kadusid koheselt kui olin olukorrast eemaldunud

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

mul oli vastupidi. suurtes raskustes olles pelgasin, et pere pöörab mulle selja. aga nad olid hoopis toeks ja meie suhted paranesid. pere on nagunii köige olulisem. kindlasti nii mönedki tuttavad hakkasid vältima suhtlust, aga parem ongi, siis on näha kes tegelikult aega väärt on ja kes mitte. vöta seda kui puhastust söprade hulgas. töelised söbrad ei jookse raskustes inimese juurest ära

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Minu raske terviseprobleemi ilmnemisel ilmusid just välja vanad sõbrad. Töökaaslastelt ja sugulastelt sain suurt tuge. Julgen öelda, ärge jääge ise üksi, küsige abi ja nõu!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu raske terviseprobleemi ilmnemisel ilmusid just välja vanad sõbrad. Töökaaslastelt ja sugulastelt sain suurt tuge. Julgen öelda, ärge jääge ise üksi, küsige abi ja nõu![/tsitaat]

Just. Ise tuleb ka abi küsida. Kui lihstalt ootama jääd, et teised inimesed peavad ära arvama, millal ja kui halvasti sul on, siis jäädki abi ootama. Peeglisse tuleb ka vaadata, enne kui teisi inimesi hülgamises süüdistad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

njh tegelikult mõtlesingi ehk rohkem seda kui sind alt on veetud. et uskusid ja lootsid kellelegi, aga kui ise olid nö. sita sees, siis olid teised läinud, kadunud.
ja sellest tingituna ei julge/taha enam nende poole ise pöörduda ja suhelda, sest kardan vastu hambaid saada, et räägin ja usaldan ja seda kuritarvitatakse. ma ei lähe ütlema ka, et tean, mida nad öelnud või teinud on, ei maksa ju nugade peale minna,parem need näo nagu ei teaks aga hoain siis eemale…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Jah, jah jah…elus igasugu olukordasid olnud. Kui olin töötu ja oli väga raske, kadus paar inimest ära. Ei kurvastanud. Küll aga väga valus oli kui ma olin rase ja beebiga üksi. \”sõbrad\”, kes olid suure suuga lubanud toeks olla isegi ei helistanud. Mul ei olnud millestki puudust otseselt. Tulin enamvähem kõigega edukalt toime. Alguses paaril korral oli söömata päevi ja külmkapp tühi või tolmurull keeras enda alla aga muidu oli kõik okei.
Tundsin vaid ühest puudust, suhtlusest! Vastsündinuga ei pääsenud liikuma ja raske oli ka kellaaegadega, nii nagu ikka beebiga. Kahjuks siis tuligi välja, kes on tegelikult minu sõbrad.
Mul oli ka reedetud tunne….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Beebiga kodus olevale emale ei julgegi keegi prauhti helistama hakata, et äkki inimene vajab rahu või on väsinud vms. Pigem ikkagi ootad, et ta ise helistaks kui jaksu ja tuju on suhelda:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Beebiga kodus olevale emale ei julgegi keegi prauhti helistama hakata, et äkki inimene vajab rahu või on väsinud vms. Pigem ikkagi ootad, et ta ise helistaks kui jaksu ja tuju on suhelda:)[/tsitaat]

tundes mind teadsid need inimesed, et oskan kasutada hääletul funktsiooni. Eks alguses helistasingi, kuni ühel hetkel …läksid asjad omasoodu. Tõepoolest tunnen reedetuna, mitte et nad oleksid pidanud mu kõrval olema, vaid sellepärast et nad LUBASID ja rääkisid ise sellest. Kui sul on midagi vaja, poest, koristada- mida iganes. Ma veel imestasin, et miks peaks mul minema säärast abi ja ega läinudki. Kõik, mida ma vajasin oli täiskasvanud inimeste suhtlemine. See selleks, ühesõnaga mõistan teemaalgatajat.
Võin nii paljukest öelda, et ega nad muutu. Nägid ära mis inimestega tegu ja nüüd saa üle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina sain raskel ajal lausa 5 sõpra juurde. Kaotasin ainult ühe (tema kasutas mu rasket olukorda julmalt ära) – mind hoiatati juba eelnevalt, et tema võib probleeme tekitada.
Uued sõbrad olid algul lihtsalt tuttava tuttavad, aga nüüd on neist tõesti väga head sõbrad saanud.
Ma arvan, et see sõprade leidmine/kadumine sõltub suuresti sellest ka, milline sõber inimene ise on. Kui ta on positiivne ja ei lase rasketel aegadel ennast murda (muuta), siis vaevalt ta sõbrad nii kergesti ära kaovad. Vingupunnidega on tõesti raske läbi saada (eriti nendega, kes oma ebaõnnes teisi süüdistama kipuvad).[/tsitaat]

Sama siin. Mitmest tuttavast said sõbrad ja vaid üks sõber läks natuke kaotsi 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas keegi siin olijaist on elanud üle olukordi, kus mingil elu madalseisul ( näiteks töökaotus, mõni suurem juriidiline jama, lahutus, lahkuminek jne) olete kaotanud ka inimesed, keda pidasite oma sõpradeks või headeks tuttavateks. Kui olete siis taibanud, et ka nemad on tegelikult teile selja pööranud. Hoiavad eemale ja mujalt kuulete, mida nad teist tegelikult arvavad, vb isegi keeravad selja taga veel nuga sügavamale? Kuidas sellest üle olla, et kui nagunii on elus täielik mõõn ja lootusetuse tunne. ei lohuta lootus, et igal oinal on mihklipäev…[/tsitaat]
Mis asi on \”suurem juriidiline jama\”? Pangarööv?

Aga üldjuhul ma oma elust ja tegemistest ei laterda, nii et teretuttavad sellest rääkida ei saa. Ainsad, kes teavad, on mees, õde, minu isa, kaks sõbrannat ka natukene ja midagi ka väga pikaajalised töökaaslased.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[tsitaat]ise hodisingi alguses eemale, sest ei soovinud oma probleemidest rääkida, vajasina ega endale. [/tsitaat]

Siia on koer maetud. Küllap inimesed tundisd, et sa ei usalda neid, et neid tõrjud. Kui pole usaldust, pole sõprust, järelikult jäitegi võõraks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

Mina töö kaotamisega jäin paljudest ilma, nad nagu häbenesid mind. ei helistanud enam, jne. Peale seda kui töö uuesti leidsin, siis hakkasid helistama jälle aga mul polnud tunne enam endine, kuidagi võlts oli.
Üldiselt pole mul vedanud sõpradega, kogu aeg komistan valede inimeste otsa. Mitu kordas olen valesid inimesi usaldanud, nüüd ei usaldagi enam kedagi. Olen sõber oma mehega ja lastega.
Aga vaatan et paljud üldse peavad sõpradeks tegelikult tuttavaid, kes tekkinud töö kaudu näiteks.
Lähelt töö juurest minema siis keegi enam ei tunne huvi näiteks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas keegi siin olijaist on elanud üle olukordi, kus mingil elu madalseisul ( näiteks töökaotus, mõni suurem juriidiline jama, lahutus, lahkuminek jne) olete kaotanud ka inimesed, keda pidasite oma sõpradeks või headeks tuttavateks.

Võtaks nüüd järjest:
töökaotus – kuidas saavad sõbrad aidata? Käivad ja ohivad, elavad kaasa, maksavad arveid, veavad toitu jne. Sina oled ju nüüd kodune, teised aga käivad tööl ju edasi, järelikult on sinul nüüd aega rohkem ja sina peaksid rohkem riingi lippama, tutvusi sõlmima jne.
suurem juriidiline jama, lahutus – mida saab üks sõber teha? Ohkida, kuulata, kaasa elada loomulikult aga tõenäoliselt tunneks kibestunud inimene ikkagi, et krt, keegi ei aita. Aga kuidas nad saaksid, kui nad juhuslikult juristid pole? Tean inimest kes sattus sellisesse jamasse ja teades, et minu kaugem tuttav on advokaat, nõudis, et saaks temalt tasuta konsultatsioone. Solvus rängalt ja aastateks, kui ütlesin, et see on ju selle inimese töö ja ma ei saa seda talle lubada!
Tahan sellega öelda, et kõik selline on kahe otsaga asi ja tavaliselt näeb probleemidesse sattunud inime maailma tunduvalt tumedamates toonides.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud raskel hetkel olete kaotanud “sõbrad”

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.