Mul tekkis mõte, et äkki just ülekaaluliste inimeste aktsepteerimise kaudu saab ülekaalulisuse vastu võidelda? Taust siis selline, psühholoogiliselt mõjub see, kui inimesele pähe taguda, et ta ei sobi sellisena, nagu ta parajasti on kahel moel:
1) ta hakkab vastu, leides et tal on õigus eksisteerida mistahes kaalus
2) liitub inimeste hulgaga, kes ütlevad, et ta on rõve ja kole jms
Mõlemal juhul on tulemuseks see, inimene jääb paksuks (kui kõhnutakse, siis väga ebatervislike meetodite ja enesepiitsutamisega, kujuneb söömishäire).
Esimesel juhul, s.t et kui ta otsustab võidelda, võtab inimene kinnisideeks selle, et ta on Loodud Olema Paks ning sellest saab üha suurem osa tema identiteedist.
Teisel juhul, võetakse kinnisideeks see, et tuleb kiiremas korras kaalu alandada, vähe süües ja meeletult trenni tehes. Selle kaudu inimene aga ise saboteerib seda plaani, kuna mida rohkem endale asju keelad, seda rohkem neid tahad. Ning sellises olukorras olles on eriti jube tajuda kommentaare, et oled paks, ehkki sööd meeletult vähe, aga kaal ei lange – kas siis seetõttu et enese piiramine vaheldub enesele teadvustamata söömasööstudega, või siis seetõttu et kaalu langus on pidurdunud, kuna inimene sööb liiga vähe ja see on toonud kaasa ainevahetuse aeglustumise.
Omast kogemusest tean seda, olles kannatanud söömishäirete all üle kümne aasta. Toona, ennast piitsutades, kaalusin ma 15 kg rohkem kui praegu, kus ma ei keela endale mitte midagi, vaid armastan ennast ka siis, kui vahel end lõdvaks lasen ja avastan, et olen kosunud – need kilod sulavad. Toona oli aga isegi 100-grammine kaalutõus maailmalõpp, mille pärast tuli end näljutama hakata, et kaal langeks. Kui aga hakkasin suhtuma endasse kui inimesse, tuli kaalulangus aga otsekui iseenesest, eimingit trenni ega dieeti, lihtsalt puhas elurõõm, mis mind tervislikuks tegi.
Ehk siis, inimesed ajavad tihtipeale segamini põhjuse ja tagajärje. Inimesed on paksud, sest neil ei lasta olla paksud. Olen veendunud, et kui ühiskonna suhtumine muutub, paljud ülekaalulisuse käes vaevlevad inimesed hakkavad kaalu kaotama ja leiavad üles oma tegeliku “mugavuskaalu”, milleks ma ei usu, et kellelgi tegelikult on morbiidne ülekaal.