Seoses talude/hobitallidega ei pidanud ma silmas, et seal regulaarselt trennis käia, vaid see oleks lisaks (era)trennile nt, et on võimalus hobustega koos olla, neid tundma õppida ja võimalusel ka vb ratsutada.
Meie sõpradel ei ole mingid tohutud kõrged perutajad hobused, pigem madalad, rahulikud, sadul + muu stuff olemas, miks nad ei või natuke maakodu õuel /põllupeal ratsutada? Siin toodud näide 14 a trenni andvast tüdrukust on täiesti normaalne, kui on aastatepikkune kogemus.
Selge on see, et igasugune hobuhobi pole üldse inimestele, kelle esmane eeldus trenni minekuks on 100% uus varustus ja väljaõppinud professionaalne treener. Paraku sellisel kuju on see tõesti rikaste pärusmaa. Vaene inimene peab ikka “riskima” ja eelkõige tuleb kasuks loomadega kokkupuude ja armastus /empaatia loomade vastu, seda osta ei saa.
Pmt sõideti vanasti külavahe teedel ka jalgratastega niisama, kui keegi veel mäletab. Nüüd imselt (ilma erivarustuseta) enam mitte.
