abiellusin 21 ja lahutasin 30,hirmsasti kartsin oma ühe lapsega hakkama saada,aga siis mõtlesin sellele,et pidin väga vara tööl hakkama käima,et oma nooremat venda kasvatada ja elu polnudki enam nii hirmus,ühesõnaga ületasin oma hirmud.ega ei tasu liialt mõelda,siis lähevad ajapikku asjad jonksu.nüüd olen 38 ja ootan oma teise mehega meie ühist teist last,kui isegi peaks selli