Minu praegune abiturient tundus üsna halb kohaneja, polnud ka mingi teistest arengus ees ega eriti nutikas, tavaline kohusetundlik laps. Vanem laps oli selline nagu teemaalgataja kirjeldab nutikuselt, aga ta oli üsna julge ja hakkaja. No ja et vanem laps sai reaali sisse ilma eelkoolita, siis sai noorem igaks juhuks reaali eelkooli pandud (mugav oleks ju et lapsed samas koolis käiksid).
Loogika oli tal nõrgim külg ja loogikaülesandega ta katsetel põrus ka, aga teised tegi õigesti ära ja sai kooli sisse. Ma natuke mõtlesin, kas on ikka õige panna reaalkooli laps, kes pole ilmselgelt reaali materjal, aga siis otsutasin proovida.
Pole selle 12 aasta jooksul kordagi kahetsenud, minu halvast kohanejast sai juba algklasside lõpuks julge ja enesekindel esineja (kui teda esimest korda arenguvestlusel rääkimas kuulsin ei suutnud ära imestada, kas see on tõesti minu laps). Tal on muidugi super klassijuhatajad ka sattunud ja kuni põhikooli lõpuni super kokkuhoidev klass, aga selles koolis on popp tark olla ja asju teada, seega ma arvan, et kui kodu poolt on ka tugi olemas, siis saab seal ka väga tundlik laps hakkama.
Kui sa ise ei sisenda lapsele, et ta peab tööd väga hästi ära tegema või muidu väga tubli olema, siis kooli poolt küll sellist survet pole. Üksikutele kiusamisjuhtumitele reageeritakse koheselt. Kujundav hindamine on kuni 7.klassini, minu lapsel oli üsna suva, kas ta sai “väga tubli” või “tee uuesti” või midagi sinna vahepeale hindeks.
Klassijuhatajad on 1-4, 5-9 ja 10-12.