Teema: Reaalkooli ja Prantsuse Lütseumi alg- ja põhikool

Tere,

Meil on sama küsimus. Laps sai nii Reaalkooli kui ka TPL. Tean, et mõlemad koolid on väga head. Aga kuna laps on poiss ning armastab rohkem nuputamist, igasugust voolimist, meisterdamist, isegi oskab nõelaga õmmelda ja tikkida. Siis valime Reaali, sest vaatasin et seal on algklassides  kunsti ja tööõpetustunde rohkem.

Tahaks näha hoopis tasemetööde tulemusi, mitte olümpiaadide tulemusi. Siis saaks parema pildi keskmisest tasemest.

minu laps käib reaalis teises klassis ja tema sõbranna lütseumi teises klassis. minu lapsele sobib reaal kindlasti palju rohkem, sest lütseumis on tõesti see õpe väga traditsiooniline , palju õpitakse nt luuletusi pähe. mu lapsel on juba lasteaia east väga suur lugemishuvi ja luuletused jäävad tal kahe lugemiskorraga meelde. selles suhtes pole väga kusagile areneda. reaalis on kõik tööd/tunnikontrollid kuidagi keerulisemad, ka eesti keeles. ma ei nimetaks seda päris nuputamiseks, aga ülesanded tuleb läbi lugeda ja neist aru saada. reaalis on palju võistlusi, palju kiiruse peale arvutamist, palju grupitööd.  keeleõppe puudumine on reaalis miinus, samas kolmandas klassis minnakse inglise keelega väga kiiresti edasi. sellisel veidi aeglasemal, kuid targal ja tublil lapsel oleks lütseumis kindlasti parem. reaali sobib väga hästi kiire, seltskondlik ja auahne laps. minu lapse sõbranna ise on kooliga väga rahul ja talle meeldib seal käia.

#3691116:

See ei mõjuta lõplikku otsust, aga kas oskate kommenteerida ka Väikese Maja ja Kesklinna Põhikooli maja, kus tunnid toimuvad 2-4 klass? Kas väikestel on kehalise tundide jaoks oma võimla?

Võta tunniplaan lahti ja vaata, Pärnu mnt majas toimuvad ainult tantsutunnid https://www.real.edu.ee/oppetoo/tunniplaan/3per2/TKP/ruumid/d5pe1A_PM_Saal.htm (A ja B klasssid on reaalkooli klassid, D ja E TKP klassid). Kui kaua praegused kooliminejad staadioni kasutada saavad ei oska öelda, hoolekogu poolt on igatahes surve sinna uue hoone ehitamiseks juba sellest ajast kui mu praeguseks juba lõpetanud laps kooli läks.

#3691065:

sellisel veidi aeglasemal, kuid targal ja tublil lapsel oleks lütseumis kindlasti parem. reaali sobib väga hästi kiire, seltskondlik ja auahne laps.

Saab reaalis ka selline veidi aeglasem ja tubli laps hakkama, kes pole kiire seltskondlik ja auahne. Siiani imestan kui arendavalt on reaal mõjunud mu koolieelikuna üldse mitte reaalkooli materjalist lapsele. Tema puhul poleks iial Reaalkooli kaalunud, kui vanem laps seal juba õppinud poleks. Tubli ja kohusetundlik on ta küll. Ja klassijuhatajatega tal ka väga vedas.

PS mu vanem laps sai ka TPLi sisse gümnaasiumi, esimesse klassi ei saanud, tegi etteütluses ühe vea, aga kooli vahetada ei soovinud, ütles peale koolikatseid, et saab nüüd aru kui heas koolis ta õpib (mitte et TPL hea poleks, ta käis mujal ka katsetamas). Noorem ei soovinud üldse mujale katsetada, kuigi talle varuvariante pakkusin juhuks kui katsed ebaõnnestuksid.

PPS reaalis hakati hindeid panema alates 7.klassist ja siis olid need ka suvalises punktisüsteemis või siis 10-pallisüsteemis.

Tegelikult on mõlemad head koolid, kui laps mõlemasse sisse sai, siis arvestaks väga palju lapse soovi kuhu ta õppima tahab minna ja natuke seda ka, et tal oleks ikka püsivust ja kohusetundlikkust neid salmikesi ja kultuurilugu õppida mida TPL nõuab kui selle kasuks otsustate.

neid koole ei saa ju võrrelda.

enda laps sai mõlemasse omal ajal sisse, aga peale Leesi korraldatud kohtumist lastevanematele oli selge, et meie  it-huvilisel pole sinna humanitaaridest snoobide hulka – meie koolist tulevad ainult diplomaadid – asja. 1+12a reaalis ja edasi loogilise jätkuna TTÜsse.

riigieksamite tulemuste poolt on viimastel aastatel reaal  humanitaarkallakuga koolidele isegi eesti keeles pähe teinud, matemaatikast rääkimata.

reaalis tehti 2.klassis juba arvutis powerpointi esitlusi, aga lütseumist tulevad 4.-5.kl õpilased koolivahetustega teistesse koolidesse ja nad ei oska isegi arvutiklassis lauaarvutist veebibrauseritki avada (olen õpetajana üht sellist eksemplari kohanud)

Reaali 10 palli süsteem ei ole suvaline! Tee endale põhimõtted selgeks.

Kuidas on TPLis ruumikuse ja kärarikkusega?  Kaks eraldi maja ja spordihoone kõlab hästi. Õppemahtu ei pelga, aga klassi suurus (32 last) hirmutab. Nii suures klassis on lihtne “ära kaduda”?

Tänan!

#3692566:

Samuti on reaali puhul suur puudujääk söökla. Nii selle suurus kui ka toidu kvaliteet. Minu laps läks peale üheksandat teise kooli ja sai siis aru, kui ahistav reaalkool oli just ruumikitsikuse tõttu. Toitu samuti kiidab uues koolis.

Kas mitte reaalkooli toitlustus ei tee süüa ka teistes koolides, nt gag-s? Minu laps läks gag-i ja kiidab just, et toit on parem kui tema vanas koolis.

#3692499:

TPL-s on õppemaht väga suur. Tavalisel lapsel tuleb arvestada, et sisuliselt peale õppimise enam muud elu ei saa olema. Kool on üpris jäik, kui ei saa hakkama – uks on seal. Tasub kolm korda mõelda…

Siia tsitaati on kenasti kokku pandud linnalegendid, mida hoolega levitatakse:)

Minu laps õpib lütseumis, jõudis juba suurde majja. Oma lapse osas muretsen, et ta nagu ei õpi üldse, pole sisuliselt mitte kunagi teda näinud laua kohale kummardumas ja tuupimas. Tuleb koolist koju, aga õppevahendid jätab kooli – ütleb, et tegi juba vahetunnis kodutööd ära. Distantsõppe ajal pidi ta ka kodus õppima, muidu eriti mitte. Hinnetega muret pole.

Tema klassi lastel jätkub vaba aega piisavalt – käivad nii muusikakoolis kui trennides. Peres on mitu last erinevates koolides ja mulle näib, et lütseumis on õpilaste omavahelist koolikiusamist vähem kui mujal. Tundub, et suur koormus ja suur õppemaht teataval määral justkui kaitsevad neid lapsi, viies tähelepanu lollustelt eemale. Piirkonnakoolis käiv teine laps pidevalt kurdab, et seal pidi lapsi narritama riiete või asjade põhjal, pidevad jututeemad on, palju kellegi vanemad teenivad. Seevastu lütseumis käiv laps pole iialgi midagi sellist kuulnud, tema võib kooli minna ükskõik kui vanades ja odavates vattides, keegi ei ütle midagi.

Samas on lütseumi probleemiks mõned kehva iseloomuga väiklased pedagoogid, eriti väikese maja omad. Osa õpetajaid on väga toredad ja toetavad, ent osa kahjuks ei ole. Ehk siis, lütseumis esineb keskmisest rohkem koolikiusamist õpetajate poolt, ja just väikeses majas. Ja kui vanem julgeb oma lapse eest seista (lapse puhul, kelle õppeedukus ja käitumine on korras!), siis ütleb see algklasside õpetaja tõepoolest, et “kui hakkama ei saa, mingu mujale!” Selle probleemiga tuleks tõesti lõpuks ometi tegelema hakata. Muidu on täitsa head haridust andev kool.

#3692651:

Reaalkoolis algklassidel küll kehalisega mingit probleemi ei ole. Esimesel ja viimasel veerandil on kehaline maja kõrval staadionil ja ülejäänud ajal ruumis sees, suure maja spordisaalis. Kusagile aetud ei ole, välja arvatud kelgutamise tunnid Hirvepargis.

Kooli korraldatud tasuline kergejõustikutrenn on küll Kalevi spordihallis.

Süüa leiab ka alati midagi, saab valida riisi ja kartuli vahel, tihtipeale on veel tatar ja kuskuss. Salatid on ka ja kastmed. Alati saab valida 1-eurose tasulise lihatoote, kui päevasöök ei maitse.

Oled ikka kursis, et see “lihatoode” on poolfabrikaat? Suvaline Kikase või Rakvere kotlett.

Reaalis on pea iga päev saadaval praekartulid, majoneesikaste, pihvid. Pikapäevamenüüd ei ole. Miks? Sest toit tehakse, mis parasjagu köögis saadaval (üle?) on.

Jah, kahjuks sama toitlustaja toitlustab ka GAGi, Ühisgümnaasiumit.

#3692560:

Reaali 10 palli süsteem ei ole suvaline! Tee endale põhimõtted selgeks.

Ma kirjutasin 10 palli süsteemis või suvalises punktisüsteemis, mitte et 10 pallisüsteem oleks suvaline. Suvalise punktisüsteemi all mõtlesin seda kui töö hindeks on 14, 32 või 87 ja siis alati maksimumpunktid ka kirjas, iga töö erinevate punktidega.  Perioodihinded ja aastahinded olid jah alati 10 pallisüsteemis.

Mis põhimõtteid ma pean endale selgeks tegema? Lapse põhikooli hinnetelehed on ekoolis saadaval, kui sinu lapsele ainult 10 pallisüsteemis hindeid pannakse, siis ilmselt pole neil ühtegi sama õpetajat.

Reaal vs Lütseum

Kooli astumisel tuleb arvestada mitme faktoriga. Nimelt ütlen julgelt, et Prantsuse Lütseum ei ole lapsesõbralik algkool. Laps peab noorusaastatel silmitsi seisma mitte ainult tugeva distsipliiniga vaid ka väga rangete õpetajatega. Reaal see-eest õpetab juba 1. klassist lapsi mõtlema loovalt ja seda on ka näha üleriiklike olümpiaadide ja eksamite põhjal. Ei Lütseumis ega Reaalis ei ole parimat keeleõpet. Lütseumis alustatakse varakult, kuid peamiselt tuubitakse luuletusi, mis tugevat keelelist tausta ei anna. Reaal sobib paremini (nagu nimeski) reaalainete huvidega õpilastele. Lütseum harib kunstiga, Reaal avatud mõtlemisega. Kallid vanemad, palun ärge valige enda lapsele kooli uhkete spordihoonete või prestiiži järgi! Tähtis ei ole kooli maine ega peensus vaid Teie endi laste heaolu! Lütseumisse on vaja ääretult tugevat mentaliteeti, kuid mõnele see sobibki.

#3750536:

Reaal see-eest õpetab juba 1. klassist lapsi mõtlema loovalt ja seda on ka näha üleriiklike olümpiaadide ja eksamite põhjal

Ainult et need, kes esimesest klassis Reaalkoolis alustavad ei pruugi olla sugugi need, kes riiklikel olümpiaadidel ja eksamitel hästi esinevad. Kooli kodulehelt leitava statistika põhjal jätkab oma kooli gümnaasiumis ~2/3 seal põhikooli lõpetanutest. Ülejäänud hästi riigieksameid tegevad lapsed tulevad mujalt.