Teema: Reaalkooli ja Prantsuse Lütseumi alg- ja põhikool
Peaks esiteks vaatama last ennast, et kas temas on ainest reaalaineteks.
Nii palju kui mina neid Prantsuse lütseumi ja Reaalkooli teemasid lugenud olen, siis jätab Reaal inimlikuma mulje.
Võib-olla tõesti. Lütseumi pedagoogid ise rõhutavad kogu aeg, et kui mingi probleem tekib, siis ärge jooske kohe haridusministeeriumile kaebama, vaid proovime ikka siin koolimajas asjaosaliste endi vahel ära klattida – ent samas on õpetajatel endil viimasel ajal tekkinud juba väiksest majast peale mingi suurmood lapsega ette tulevad mis tahes probleemid visata silmapilkselt, esimese sammuna, koolimajast välja, võõrastele ametnikele “lahendada”. Isegi kui laps on puhtviieline, eeskujuliku käitumisega ja kaaslaste seas armastatud, piisab vaid ühestainsast segasest olukorrast (nt kahe sõbra omavaheline hetkeline tüli), et pedagoog kohe juhtumi koolimaja seinte vahelt välja viib ja sellega probleemi eskaleerib. Lapsevanematega ei võta õpetaja ühendust mitte ainsatki korda ega teavita ka last, tegutseb lapse ja vanemate seljataga. Lapsevanemad, kes on olnud enda meelest lapsele väga pühendunud ja ei ole iialgi näinud oma tubli lapse päevikus isegi mitte märkust, saavad korraga elu esmakordse ühendusevõtu – kuskilt ametist! Näiteks politseist või SKA lastekaitseosakonnalt vms.
Arvan, et piirkonnakooli õpetaja viitsiks siiski, kui ta oma õpilastest vähegi hoolib, kooli ruumides tekkinud segaduste osas lapsega vähemalt ühe korragi suhelda ja vanematega kas või ühegi korra mingist (oletatavast) murest vestelda. Et säästa last. Selle koha pealt võib tõesti öelda, et Prantsuse lütseum on lapsevaenulik kool.
Kas Sa räägid ühest lapsest, ühest õpetajatast, ühest juhtumist või on selliseid näiteid palju tuua (nimetad suurmoeks)?
Ma ei väljendanud end ilmselt õigesti. Pean oluliseks rõhutada, et Reaalis innustatakse lapsi olümpiaadidel osalema. Mõnel olümpiaadil osaleb pea terve lend. Lütseumi mentaliteet ei ole üldse selline. Osal olümpiaadil saavad osaleda vaid paar õpetaja valitut õpilast. Ja just ennastarendavate võistluste promomisega saab Reaal paremaid olümpiaaditulemusi (ja neid ka põhikoolis)! Ning ega Lütseumi gümnaasiumisse ei jää ka ju kõik põhikooli õpilased. 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.04 14:49; 22.04 21:35;
Kas Sa räägid ühest lapsest, ühest õpetajatast, ühest juhtumist või on selliseid näiteid palju tuua (nimetad suurmoeks)?
Mitu õpetajat, nii väikeses kui suures majas. Suure maja osas võib veel aru saada, et tegu võib olla teismeliste puhul kasvatusliku võttega, kuid nooremate laste puhul on niisugune totaalne vanematest (ja ka lapsest) möödaminek küll arusaamatu.
Selle kooli töötajate põhjendamatult üleolevat suhtumist kodusse näitab seegi, et siiani pole paljude aastate vältel minu kui lapsevanemani jõudnud mitte ühtegi rahulolu-küsitlust. Samas teise lapse piirkonnakool saadab neid välja igal aastal.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 24.02 13:03; 22.04 19:45; 23.04 09:35; 24.04 09:53;
Reaalkoolis on tõesti see väga innustav et iga õpetaja suunab lapsi oma aine teemalistele võistlustele ja loomulikult olümpiaadidele. Koolivoorud on ka osades ainetes, mis annab veel rohkem võimalusi end proovile panna ja harjutada. Väga meeldib just see, et paljudel on võimalus osaleda.
Minu laps käib lütseumis ja meil on küll probleem pigem mõne lapsevanemaga. Vahel tundub, et mõni teab ikka kõike nii hästi ja paremini kui keegi teine ja annab seda igal võimalusel teistele ja ka õpetajatele teada. Mul on õpetajatest pigem kahju, ja teistest lapsevanematest, kes sisuliselt nende paari (ase)direktori taktikepi all peavad kooliga suhtlema. Lisaks käib kogu aeg mingi tüli üleskiskumine ja kaebamine ja õpetajate vastu ässitamine.
Minu laps käib lütseumis ja meil on küll probleem pigem mõne lapsevanemaga. Vahel tundub, et mõni teab ikka kõike nii hästi ja paremini kui keegi teine ja annab seda igal võimalusel teistele ja ka õpetajatele teada. Mul on õpetajatest pigem kahju, ja teistest lapsevanematest, kes sisuliselt nende paari (ase)direktori taktikepi all peavad kooliga suhtlema. Lisaks käib kogu aeg mingi tüli üleskiskumine ja kaebamine ja õpetajate vastu ässitamine.
Olen kuulnud koolisiseselt seda, et lütseumi õpetajad sageli ei julge midagi ette võtta nende laste (või vanematega), kellega päriselt mingeid probleeme esineb. Sest nii mõnigi lapsevanem on minister või muidu kõrge sotsiaalse staatusega isik, kelle peale hammas ei hakka. Kuid n-ö kompenseerimiseks võtavad need õpetajad siis ette tavaliste tublide perede lapsed ja nende koostööaldis vanemad, paisutades mingi väikese segaduse tohutu suureks ja valades oma frustratsiooni välja hoopis nende peal – sest viimased on kerge saak.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 24.02 13:03; 22.04 19:45; 23.04 09:35; 24.04 09:53;
Oled ikka kursis, et see “lihatoode” on poolfabrikaat? Suvaline Kikase või Rakvere kotlett. Reaalis on pea iga päev saadaval praekartulid, majoneesikaste, pihvid. Pikapäevamenüüd ei ole. Miks? Sest toit tehakse, mis parasjagu köögis saadaval (üle?) on.
Mis jutt? Ma olen oma algklassilapsega mitu aastat käinud peale tema tundide lõppu ja enne huvitegevuse algust Reaalkooli sööklas söömas ja neil on koolsöökla kohta ikka väga lai toiduvalik. Tavamenüü, pikapäevamenüü ja siis veel päevapraad ka lisaks. Alati on olemas salat, joogiks saab valida morssi, piima, vett. Ei tea küll, mida söögi koha pealt viriseda on. No ja nendele, kes kohe üldse normaalset toitu süüa ei suuda, on olemas puhvet, kust saab osta saiakesi, šokolaadi, jäätist ja muud rämpsu.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 08:45; 26.04 08:50;
Ma kirjutasin 10 palli süsteemis või suvalises punktisüsteemis, mitte et 10 pallisüsteem oleks suvaline. Suvalise punktisüsteemi all mõtlesin seda kui töö hindeks on 14, 32 või 87 ja siis alati maksimumpunktid ka kirjas, iga töö erinevate punktidega. Perioodihinded ja aastahinded olid jah alati 10 pallisüsteemis. Mis põhimõtteid ma pean endale selgeks tegema? Lapse põhikooli hinnetelehed on ekoolis saadaval, kui sinu lapsele ainult 10 pallisüsteemis hindeid pannakse, siis ilmselt pole neil ühtegi sama õpetajat.
See suvaline punktisüsteem on ju tegelikult väga hea süsteem. Kuna ette antakse ka maksimumpunktide arv, saad lapsevanemana kohe protsentuaalselt välja arvutada, milline tulemus lapsel on. Palju objektiivsem kui mingi “4-” või “3+”.
Meil saab laps küll juba II klassist alates punktisüsteemis hindeid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 08:45; 26.04 08:50;
See suvaline punktisüsteem on ju tegelikult väga hea süsteem. Kuna ette antakse ka maksimumpunktide arv, saad lapsevanemana kohe protsentuaalselt välja arvutada, milline tulemus lapsel on. Palju objektiivsem kui mingi “4-” või “3+”.
Kas teate, ka tavalistes koolides, kus hinnatakse traditsioonilises 5-pallisüsteemis, märgivad õpetajad tööle hinde kõrval ka punktid/protsendid, kui see on vähegi võimalik (kui on selline töö, kus iga küsimuse eest on võimalik saada x punkti). Nii et ülevaade on meil sama hea kui teil 😉
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.02 12:14; 26.04 09:50;
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.