Teema: Reaalkooli katsed 2023

#4150860:

Ei jätka, ainult kolmandik jätkab samas koolis, viimaste aastate statistika. Eliitkooli kandideerivad lapsed ka Harjumaalt ja sealt tuleb üsna palju olümpiaadide võite, nemad võetakse eelisjärjekorras. Taibusid tuleb Viimsist, Meriväljalt, Sakust, Kiilist ja mujalt koolidest, kus tippkohtade saajad käivad põhikoolis kodu lähedal olevas koolis, aga gümnaasiumisse kandideerivad eliitkooli.

Olümpiaadide tulemused on muide avalikult veebis olemas.

#4150871:

Kõigil maakondadel on vabariiklikule olümpiaadile pääsemiseks kvoodid. st kui mingis X maakonnas osales nt matemaatika piirkonnavoorus üldse 7 last ja parim neist sai ühel käel kokkuloetava suma punkte (summa, mis paneks isegi mõne Reaali kolmemehe punastama), aga kui ta sai oma maakonnas parima tulemuse, kutsutakse too kvootide alusel vabariiklikusse vooru.

Matemaatikas pole mingeid piirkondlikke kvoote. Lõppvooru kutsutakse piirkonnavooru üleriigilise pingerea põhjal. Võid kontrollida siit – https://www.math.olympiaadid.ut.ee/

#4150860:

Ei jätka, ainult kolmandik jätkab samas koolis, viimaste aastate statistika. Eliitkooli kandideerivad lapsed ka Harjumaalt ja sealt tuleb üsna palju olümpiaadide võite, nemad võetakse eelisjärjekorras. Taibusid tuleb Viimsist, Meriväljalt, Sakust, Kiilist ja mujalt koolidest, kus tippkohtade saajad käivad põhikoolis kodu lähedal olevas koolis, aga gümnaasiumisse kandideerivad eliitkooli. Koolil ei ole mõtet hoida enda õpilast, kes ei pääse kordagi vabariiklikule või rahvusvahelisele olümpiaadile, kui teisest koolist tuleb viieline ja korduvalt silmapaistvaid tulemusi saanud õpilane. Olümpiaadide lapsed pääsevad eelisjärjekorras vestlustele ja nii need kohad ära jagatakse.

Eelisjärjekorras pääsevad muide vestlusele ka oma kooli katseid teinud ja neil hästi esinenud õpilased. Nende vestlus on koos katsetest vabastatud oma kooli õpilastega.

Ja olümpiaadide tulemused on netis vabalt leitavad. Reaalsus on ikka see, et paljud neist Harjumaa taibudest on tugevamasse kooli juba seitsmendasse klassi läinud. Valdav enamus õpilasi ei pääse vabariiklikusse vooru ning rahvusvahelisele pääseb üldse ainult käputäis. Eriti raske on massiliselt rahvusvahelistel olümpiaadidel käijaid leida põhikooliõpilaste seast. Neil on nimelt võimalus ainult loodusteaduste olümpiaadiga ning ka seal võib mõni tubli laps lihtsalt vanuse tõttu välja jääda. Teistel olümpiaadidel pääsevad rahvusvahelisse võistkonda ainult eriti taibud, kes võistlevad olümpiaadidel gümnaasiumiarvestuses.

#4150860:

#4150815:

#4150688:

Eriti kummaline on see esimesse klassi trügimise meeleheitlikud kirjutised, kas need esimesse klassi soovijad teavad, et 70% eliitkoolis alustajatest ei saa eliitkooli gümnaasiumisse sisse?

Umbes 60-70% siiski jätkab sama kooli gümnaasiumis, ülejäänutest ligi pooled jätkavad mõne teise sarnase kooli gümnaasiumis, ülejäänud siis tavakoolis, mõni üksik ka kutsekoolis vms.

Ei jätka, ainult kolmandik jätkab samas koolis, viimaste aastate statistika. Eliitkooli kandideerivad lapsed ka Harjumaalt ja sealt tuleb üsna palju olümpiaadide võite, nemad võetakse eelisjärjekorras. Taibusid tuleb Viimsist, Meriväljalt, Sakust, Kiilist ja mujalt koolidest, kus tippkohtade saajad käivad põhikoolis kodu lähedal olevas koolis, aga gümnaasiumisse kandideerivad eliitkooli.

Koolil ei ole mõtet hoida enda õpilast, kes ei pääse kordagi vabariiklikule või rahvusvahelisele olümpiaadile, kui teisest koolist tuleb viieline ja korduvalt silmapaistvaid tulemusi saanud õpilane. Olümpiaadide lapsed pääsevad eelisjärjekorras vestlustele ja nii need kohad ära jagatakse.

Sinu postitus ei vasta lihtsalt tõele.

Enamus olümpiaadidel ei ole mingeid kvoote, keegi udutab siin infoga.

Ma võin kahe eliitkooli järgi võib üsna kindlalt öelda, et oma kooli lapsed on pigem tagapool kui eelisjärjekorras. Ma tean praegust kahte eliidi gümnaasiumi klassi kus oma koolist ei ole isegi 30% vaid veelgi vähem ja paraleellklassides on protsent üsna sama. Kesklinnakoolidel on suundumus ikka selles suunas, et Eesti parimad tuleb gümnaasiumisse kokku korjata, ei maksa loota lojaalsusele.

Lugesin nüüd teaduskooli kodulehelt juhendeid ja soovitan neid sinul ka lugeda. Mõne olümpiaadi puhul on suisa kirjas, mitu kohta mingi piirkond saab!

Ja mõnel rõhutatud, et kutsutakse õpilasi nii, et poleks ainult Tallinn ja Tartu või oleksid erinevate koolide õpilased. Isegi füüsikas on selline asi. Seega, äkki värskendad oma teadmisi?

#4150945:

#4150935:

Sa ei ole vist üldse viimaste aastate olümpiaadidega tegemist teinud? Ära aja valet juttu, mingeid kvoote ei ole ja maakonna parimad ei pruugi vabariiklikule pääseda. Vabariiklike nimekiri pannakse kokku üldjärjekorra alusel mitte maakondade parimate järgi.

Sel aastal said maakondade parimad lõppvooru näiteks bioloogia, füüsika, ühiskonnaõpetuse, inglise keele ja saksa keele olümpiaadil. Mõnel neist oli küll ka lävend: kui mõnes piirkonnas mitte keegi seda lävendit ei ületanud, anti selle piirkonna koht üleriigilise pingerea alusel esimesele väljajäänule.

Just nimelt lävend ja see on määrav, mis kvootitest sa räägid, kui maakonna esimene lävendit ei ületanud, siis ei pääse ta vabariiklikule.

Mõned on ikka nii valesti aru saanud, vabariiklikule pääsevad VABARIIGI parimad mitte maakondade parimad, enam ei ole sovjetiaeg, et igat rajooni peab keegi esindama.

#4150945:

Sel aastal said maakondade parimad lõppvooru näiteks bioloogia, füüsika, ühiskonnaõpetuse, inglise keele ja saksa keele olümpiaadil. Mõnel neist oli küll ka lävend: kui mõnes piirkonnas mitte keegi seda lävendit ei ületanud, anti selle piirkonna koht üleriigilise pingerea alusel esimesele väljajäänule

Saks keel ja inglise keel G4 katsetest vabastust ei anna.

Ja eks neid mujalt tulnud olümpiaadilapsi kontrollitakse vestlusel. Ilmselt antakse ka ülesandeid kohapeal lahendada.

#4151082:

#4150945:

Sel aastal said maakondade parimad lõppvooru näiteks bioloogia, füüsika, ühiskonnaõpetuse, inglise keele ja saksa keele olümpiaadil. Mõnel neist oli küll ka lävend: kui mõnes piirkonnas mitte keegi seda lävendit ei ületanud, anti selle piirkonna koht üleriigilise pingerea alusel esimesele väljajäänule

Saks keel ja inglise keel G4 katsetest vabastust ei anna.

Ja eks neid mujalt tulnud olümpiaadilapsi kontrollitakse vestlusel. Ilmselt antakse ka ülesandeid kohapeal lahendada.

Ma olen seitse vabariikliku olümpiaadiga vestlusele saanud kooliõpilast ette valmistanud, vestlusel puudutatakse palju erinevaid teemasid, koolid erinevad üksteisest üsna palju, aga 50% küsimustest on enam-vähem samad. Ülesandeid peaaegu ei antagi lahendada, ainult siis kui vestlusel osalev aineõpetaja kõhkleb õpilase teadmistes (hinnetelehel olev ainehinne ei ole suunaga vastav ehk mõni neli vajab kontrollimist, aga paljud kohad saavad ainult viielised), võib pisteliselt küsida, aga sellele rõhku ei panda.

#4150860:

Ei jätka, ainult kolmandik jätkab samas koolis, viimaste aastate statistika. Eliitkooli kandideerivad lapsed ka Harjumaalt ja sealt tuleb üsna palju olümpiaadide võite, nemad võetakse eelisjärjekorras. Taibusid tuleb Viimsist, Meriväljalt, Sakust, Kiilist ja mujalt koolidest, kus tippkohtade saajad käivad põhikoolis kodu lähedal olevas koolis, aga gümnaasiumisse kandideerivad eliitkooli. Koolil ei ole mõtet hoida enda õpilast, kes ei pääse kordagi vabariiklikule või rahvusvahelisele olümpiaadile, kui teisest koolist tuleb viieline ja korduvalt silmapaistvaid tulemusi saanud õpilane. Olümpiaadide lapsed pääsevad eelisjärjekorras vestlustele ja nii need kohad ära jagatakse.

Tahaks ka teada, mis koolist jutt käib? Kahe reaalika vanemana võin öelda, et üks ei käinud kunagi vabariiklikel olümpiaadidel, piirkonnavooru (Tallinnas) pääses vaid paaril korral kogu põhikooli jooksul, siiski sai ta vestluseta gümnaasiumisse sisse koos olümpiaadilastega. Teine sai katsetelt vabastuse ühel vabariiklikul olümpiaadil osalemisega 8.klassis, seal sai keskpärase tulemuse. Mõlema lapse klassist on ligi 70% sama kooli gümnaasimis jätkanud, vanema lapse klassis oli rohkem neid rahvusvahelistel olümpiaadidel medalivõitjaid (nii esimesest klassist alustanuid, seitsmedas tulnuid kui ka alles gümnaasimisse tulnuid), noorema lapse klassist jälle väga tugev eesti tasemel esindatus erinevates ainetes.

Ilmselgelt ei räägi tsiteeritud kägu Reaalkoolist selle kooli katsete teemas.

#4151585:

#4150860:

Ei jätka, ainult kolmandik jätkab samas koolis, viimaste aastate statistika. Eliitkooli kandideerivad lapsed ka Harjumaalt ja sealt tuleb üsna palju olümpiaadide võite, nemad võetakse eelisjärjekorras. Taibusid tuleb Viimsist, Meriväljalt, Sakust, Kiilist ja mujalt koolidest, kus tippkohtade saajad käivad põhikoolis kodu lähedal olevas koolis, aga gümnaasiumisse kandideerivad eliitkooli. Koolil ei ole mõtet hoida enda õpilast, kes ei pääse kordagi vabariiklikule või rahvusvahelisele olümpiaadile, kui teisest koolist tuleb viieline ja korduvalt silmapaistvaid tulemusi saanud õpilane. Olümpiaadide lapsed pääsevad eelisjärjekorras vestlustele ja nii need kohad ära jagatakse.

Tahaks ka teada, mis koolist jutt käib? Kahe reaalika vanemana võin öelda, et üks ei käinud kunagi vabariiklikel olümpiaadidel, piirkonnavooru (Tallinnas) pääses vaid paaril korral kogu põhikooli jooksul, siiski sai ta vestluseta gümnaasiumisse sisse koos olümpiaadilastega. Teine sai katsetelt vabastuse ühel vabariiklikul olümpiaadil osalemisega 8.klassis, seal sai keskpärase tulemuse. Mõlema lapse klassist on ligi 70% sama kooli gümnaasimis jätkanud, vanema lapse klassis oli rohkem neid rahvusvahelistel olümpiaadidel medalivõitjaid (nii esimesest klassist alustanuid, seitsmedas tulnuid kui ka alles gümnaasimisse tulnuid), noorema lapse klassist jälle väga tugev eesti tasemel esindatus erinevates ainetes.

Ilmselgelt ei räägi tsiteeritud kägu Reaalkoolist selle kooli katsete teemas.

Mulle tundub sinu info üsna vana, su lapsed ei ole praegu gümnaasiumiealised? Reaali 60% kodulehel ei tähenda, et viimastel aastatel on see protsent 60%.

#4150927:

#4150860:

#4150815:

#4150688:

Eriti kummaline on see esimesse klassi trügimise meeleheitlikud kirjutised, kas need esimesse klassi soovijad teavad, et 70% eliitkoolis alustajatest ei saa eliitkooli gümnaasiumisse sisse?

Umbes 60-70% siiski jätkab sama kooli gümnaasiumis, ülejäänutest ligi pooled jätkavad mõne teise sarnase kooli gümnaasiumis, ülejäänud siis tavakoolis, mõni üksik ka kutsekoolis vms.

Ei jätka, ainult kolmandik jätkab samas koolis, viimaste aastate statistika. Eliitkooli kandideerivad lapsed ka Harjumaalt ja sealt tuleb üsna palju olümpiaadide võite, nemad võetakse eelisjärjekorras. Taibusid tuleb Viimsist, Meriväljalt, Sakust, Kiilist ja mujalt koolidest, kus tippkohtade saajad käivad põhikoolis kodu lähedal olevas koolis, aga gümnaasiumisse kandideerivad eliitkooli.

Koolil ei ole mõtet hoida enda õpilast, kes ei pääse kordagi vabariiklikule või rahvusvahelisele olümpiaadile, kui teisest koolist tuleb viieline ja korduvalt silmapaistvaid tulemusi saanud õpilane. Olümpiaadide lapsed pääsevad eelisjärjekorras vestlustele ja nii need kohad ära jagatakse.

Sinu postitus ei vasta lihtsalt tõele.

See postitus on tegelikult tõsi, aga paljud ei taha seda enne uskuda kui õpilane oma kooli nimekirja ei pääse ja avastavad, et paljud on ukse taha jäänud. Viimastel aastatel on koolid eelistanud tiheda rebimise tõttu ikkagi parimaid ja vahel võib oma kool olla hoopis kahjuks, sest mõnele õpetajale pinnuks olev õpilane (vahel ka tema isa või ema) võib käitumise tõttu samuti välja jääda. Ainult käitumist aluseks ei võeta, aga kui on otsustamine piiripealne, siis võetakse uusi heameelega asemele.

Mis tahteta roboteid seal küll kasvatatavat kujutletakse, et kordagi ei käi peast läbi mõte, et äkki mõned lapsed ise on eelistanud gümnaasiumiosas mõnda teist (eliit)kooli (isegi kui võimed lubaksid Reaalis jätkata)?

#4152235:

Mis tahteta roboteid seal küll kasvatatavat kujutletakse, et kordagi ei käi peast läbi mõte, et äkki mõned lapsed ise on eelistanud gümnaasiumiosas mõnda teist (eliit)kooli (isegi kui võimed lubaksid Reaalis jätkata)?

Mu enda tütar on praegu lõpetamas põhikooli ja ma ei kujuta ette, mismoodi küll saavad 16-aastast noort siin veel vanemad mõjutada. See lapse iseteadlikkus ajab vahel lausa hulluks – no absoluutselt mitte midagi, mitte kõige väiksematki asja ei tohi talle ette öelda 🙂 Ka koolikatsete osas pean mina oma suu kinni pidama ja ainult lootma, et noor endale parimad otsused teeb.

#4152741:

kui noored teavad kogu infot ja infoandja selgitab olukorda ning võimalusi pikemas perspektiivis, siis noored mõistavad oma otsuse olulisust ja nende võimalusi. Vanematel jääb puudu infost mida on valiku tegemisel vajalik ja tihti noored räägivad oma soovidest ja mõtetest teise inimesega avameelsemalt.

Vanemad üldiselt tunnevad oma last päris hästi ja enamik lapsi ka räägib vanematele küllaltki avameelselt oma soovidest ja mõtetest. Küll aga valitseb paljude teismeliste seas arvamus, et nende vanemad on “pähh!” ega tea nagunii kunagi midagi 🙂 Kõik teised on nende jaoks sel eluperioodil suuremad autoriteedid kui oma vanemad, sh ka täitsa suvalised hetkeks kohatud teretuttavad tänavalt ja kahtlased sõbrad. Kõik, mis nood ütlevad, on püha tõde. Seevastu vanemad võivad rääkida ja tuua nii palju argumente kui jaksavad – noor ei kuula neid juba põhimõtte pärast.

No näiteks seesama minu 16-aastane teatas enesekindlalt: “Kui mina VHK näitekallakuga klassi sisse ei saa, siis ma tapan enda ära!” Püüdsin siis temale selgitada, et kui ta ka ei peaks saama just sinna, ei juhtu tegelikult ju midagi hullu ja ka tavalise gümnaasiumidiplomiga saab lavakasse proovida. Ning lõpuks on tegemist noorega, kelle unistused vahetuvad väga kiiresti (lapsevanemana tean seda) ja aasta pärast ei pruugi tal näitleja-amet enam mõtteski olla. Aga ei ta kuula! Peaks vist pöörduma mõne suvalise inimese poole tänavalt, et too talle täpselt needsamad argumendid ette loeks mis emagi – siis kuulab!

#4152833:

#4152741:

kui noored teavad kogu infot ja infoandja selgitab olukorda ning võimalusi pikemas perspektiivis, siis noored mõistavad oma otsuse olulisust ja nende võimalusi. Vanematel jääb puudu infost mida on valiku tegemisel vajalik ja tihti noored räägivad oma soovidest ja mõtetest teise inimesega avameelsemalt.

Vanemad üldiselt tunnevad oma last päris hästi ja enamik lapsi ka räägib vanematele küllaltki avameelselt oma soovidest ja mõtetest. Küll aga valitseb paljude teismeliste seas arvamus, et nende vanemad on “pähh!” ega tea nagunii kunagi midagi ???? Kõik teised on nende jaoks sel eluperioodil suuremad autoriteedid kui oma vanemad, sh ka täitsa suvalised hetkeks kohatud teretuttavad tänavalt ja kahtlased sõbrad. Kõik, mis nood ütlevad, on püha tõde. Seevastu vanemad võivad rääkida ja tuua nii palju argumente kui jaksavad – noor ei kuula neid juba põhimõtte pärast.

No näiteks seesama minu 16-aastane teatas enesekindlalt: “Kui mina VHK näitekallakuga klassi sisse ei saa, siis ma tapan enda ära!” Püüdsin siis temale selgitada, et kui ta ka ei peaks saama just sinna, ei juhtu tegelikult ju midagi hullu ja ka tavalise gümnaasiumidiplomiga saab lavakasse proovida. Ning lõpuks on tegemist noorega, kelle unistused vahetuvad väga kiiresti (lapsevanemana tean seda) ja aasta pärast ei pruugi tal näitleja-amet enam mõtteski olla. Aga ei ta kuula! Peaks vist pöörduma mõne suvalise inimese poole tänavalt, et too talle täpselt needsamad argumendid ette loeks mis emagi – siis kuulab!

Oh, äge!
Meie oma tagaks ka VHKsse ja näitlemisse minna. Aga no oleme ausad, ega see pole kõige lihtsam ülesanne. Ta suhtub jummalast rahulikult, kui ei saa sisse.

See on küll tõsi, et oma vanemad pole nende jaoks kõige teravamad ja targemad, aga mis teha. Loodame, et see kunagi muutub.

#4151634:

#4151594:

#4150937:

Enamus olümpiaadidel ei ole mingeid kvoote, keegi udutab siin infoga.

Ma võin kahe eliitkooli järgi võib üsna kindlalt öelda, et oma kooli lapsed on pigem tagapool kui eelisjärjekorras. Ma tean praegust kahte eliidi gümnaasiumi klassi kus oma koolist ei ole isegi 30% vaid veelgi vähem ja paraleellklassides on protsent üsna sama. Kesklinnakoolidel on suundumus ikka selles suunas, et Eesti parimad tuleb gümnaasiumisse kokku korjata, ei maksa loota lojaalsusele.

Keegi ei räägigi lojaalsusest, vaid eliitkooli enda lapsed teevadki mängeldes kõrgema tulemuse kui suvalises koolis ōppinu. Vundamendi ladumist alustatakse ju juba 1. klassis.

Siiralt huvitab, mis “eliitkoolist” sina küll räägid, sest olen vägagi kursis kahe hinnatuima kooli siseeluga ning mõlemas oma lapsi ca 70% gümnaasiumis.

Hinnatuimad on GAG ja Reaalkool ja 70% on kaugel reaalsusest.

70% on reaalsus täna. Usu, ma tean, olen ise juures. Oma lapsed skoorivad kaks kolmandikku kohtadest.