Mõlege ikka ka. Kui laps saab napilt pooled punktid, kas on ikka mõtet panna sinna? Järsku oleks kohalik Saku või Viimsi kool ikka parem?
Miks sa Saku ja Viimsi koole halvustad?
Ja TKP’sse ei lähegi ju kõrgete punktidega lapsed. Nemad lähevad Reaali. Ja ega kõik, kes Reaalist välja jäid, TKP’sse oma last panna taha. Eks seal siis tekib oma pingerida neist, kes tahavad ja kui seal pingereas olijatel on sellised punktid, siis nii ongi. Ja ei maksa nüüd arvata, et need lapsed ei saaks õppimisega hakkama. Vastupidi, osa neist liigub hiljem Reaali.
Ma tean Saku koolis nelja poissi kes loobusid Tallinna Inglise Kolledzi kohtadest Saku kooli kasuks. Samuti minu lapse lasteaiakaaslane sai Reaalkooli ja loobus kohast Viimsi kooli kasuks. Hästi veider on mõelda, et mõned lapsevanemad arvavad endiselt, et kohalikud kodukoolid ei paku sama head haridust kui eliitkoolid. Kui laps tahab ise minna eliitkooli, siis kandideerib ta sinna gümnaasiumisse.
Eriti kummaline on see esimesse klassi trügimise meeleheitlikud kirjutised, kas need esimesse klassi soovijad teavad, et 70% eliitkoolis alustajatest ei saa eliitkooli gümnaasiumisse sisse?
Tegelikult ikka just 70% saavad sisse oma kooli lastest, ettevalmistus ja hariduse tase juba esimesest klassist alates hoopis teine tase.
Aga loomulikult sinu laps võib kuuluda selle 30% hulka, kes tuleb piirkonnakoolist ja saab sisse. Tasuks võtta eratunde, sest oma laste ettevalmistus on riiklikust programmist kordades ees.
kui noored teavad kogu infot ja infoandja selgitab olukorda ning võimalusi pikemas perspektiivis, siis noored mõistavad oma otsuse olulisust ja nende võimalusi. Vanematel jääb puudu infost mida on valiku tegemisel vajalik ja tihti noored räägivad oma soovidest ja mõtetest teise inimesega avameelsemalt.
Vanemad üldiselt tunnevad oma last päris hästi ja enamik lapsi ka räägib vanematele küllaltki avameelselt oma soovidest ja mõtetest. Küll aga valitseb paljude teismeliste seas arvamus, et nende vanemad on “pähh!” ega tea nagunii kunagi midagi ???? Kõik teised on nende jaoks sel eluperioodil suuremad autoriteedid kui oma vanemad, sh ka täitsa suvalised hetkeks kohatud teretuttavad tänavalt ja kahtlased sõbrad. Kõik, mis nood ütlevad, on püha tõde. Seevastu vanemad võivad rääkida ja tuua nii palju argumente kui jaksavad – noor ei kuula neid juba põhimõtte pärast.
No näiteks seesama minu 16-aastane teatas enesekindlalt: “Kui mina VHK näitekallakuga klassi sisse ei saa, siis ma tapan enda ära!” Püüdsin siis temale selgitada, et kui ta ka ei peaks saama just sinna, ei juhtu tegelikult ju midagi hullu ja ka tavalise gümnaasiumidiplomiga saab lavakasse proovida. Ning lõpuks on tegemist noorega, kelle unistused vahetuvad väga kiiresti (lapsevanemana tean seda) ja aasta pärast ei pruugi tal näitleja-amet enam mõtteski olla. Aga ei ta kuula! Peaks vist pöörduma mõne suvalise inimese poole tänavalt, et too talle täpselt needsamad argumendid ette loeks mis emagi – siis kuulab!
Ikka sinu ja sinu lapse suhtes on konkreetselt midagi väga viltu, kui te sellist teksti pillute kodus. Milleks sa üldistad?
Enamik samaealisi on mõistlikud ja kuulavad vanemate soovitusi, omavahelised suhted head.
Mõlege ikka ka. Kui laps saab napilt pooled punktid, kas on ikka mõtet panna sinna? Järsku oleks kohalik Saku või Viimsi kool ikka parem?
Miks sa Saku ja Viimsi koole halvustad?
Ja TKP’sse ei lähegi ju kõrgete punktidega lapsed. Nemad lähevad Reaali. Ja ega kõik, kes Reaalist välja jäid, TKP’sse oma last panna taha. Eks seal siis tekib oma pingerida neist, kes tahavad ja kui seal pingereas olijatel on sellised punktid, siis nii ongi. Ja ei maksa nüüd arvata, et need lapsed ei saaks õppimisega hakkama. Vastupidi, osa neist liigub hiljem Reaali.
Ma tean Saku koolis nelja poissi kes loobusid Tallinna Inglise Kolledzi kohtadest Saku kooli kasuks. Samuti minu lapse lasteaiakaaslane sai Reaalkooli ja loobus kohast Viimsi kooli kasuks. Hästi veider on mõelda, et mõned lapsevanemad arvavad endiselt, et kohalikud kodukoolid ei paku sama head haridust kui eliitkoolid. Kui laps tahab ise minna eliitkooli, siis kandideerib ta sinna gümnaasiumisse.
Eriti kummaline on see esimesse klassi trügimise meeleheitlikud kirjutised, kas need esimesse klassi soovijad teavad, et 70% eliitkoolis alustajatest ei saa eliitkooli gümnaasiumisse sisse?
Tegelikult ikka just 70% saavad sisse oma kooli lastest, ettevalmistus ja hariduse tase juba esimesest klassist alates hoopis teine tase.
Aga loomulikult sinu laps võib kuuluda selle 30% hulka, kes tuleb piirkonnakoolist ja saab sisse. Tasuks võtta eratunde, sest oma laste ettevalmistus on riiklikust programmist kordades ees.
See on müüt mida kipuvad enamus eliitkooli põhikooli lapsevanematest rääkima, ometi ei saa paljud nende lastest oma kooli gümnaasiumi sisse. Vaadates Gustav Adolfit, 21.kooli ja teisi kesklinnakoole, siis on selge, et ainult oma kooli haridusest ei piisa. See on samuti müüt, et teistes koolides võetakse eratunde, eratundide teema on rohkem Tallinna laste teema. Edetabeli esiots on täis piirkonnakoole ja vaevalt keegi julgeb siin erinevate võistluste tabeleid vaadates öelda, et neis koolides antakse halvemat haridust. Eliitkoolide suur pluss on gümnaasiumiosa mis annab paljudele andekatele noortele leida oma eriala ja kandideerida maailma erinevatesse ülikoolidesse. Põhikooli osa on kena küll, aga ei anna mingit garantiid edaspidiseks.
Ma näen selgeid ohumärke ja mitte teismelise tujusid, min arvates sa suhtud liiga kergelt sellesse teemasse. Sa võiksid anda teismelisele Eesti näitlejate intervjuusid lugeda kus nad kirjeldavad näitleja töö raskusi ja muresid, samuti võiksid talle näidata statistikat, et lavaka lõpetajad jäävad enamus püsiva tööta ja lõpuks peavad leidma tööd mujal kui näitlejana. Sul tuleks viia tapmisähvardusi tegeva teismeline psühholoogi juurde kes teeb mõned testid, et välja selgitada kui tõsi tal on selle jutuga. Kindlasti on su lapsel mõni hea sõber kellega sa saaksid ise rääkida, et uurida välja mida su laps päriselt mõtleb. Ma teeks seda enne kui on liiga hilja.
Kust oletad, et me seda kõike juba teinud pole? Kahjuks psühholoogiga kohe üldse ei vedanud, abi asemel muutis ta lapse vaimse tervise üksnes veelgi halvemaks kui see ennem niigi oli. Kogemus jäi küll selline, et need psühhod on hetkel mõttetult üles haibitud, samas nende võimekus noort aidata on ikka väga minimaalne. Pärast korduvat abi otsimist tekkis lõpuks arusaam, et ennast saab aidata üksnes ise. Sedasama väidavad muide ka psühholoogid.
Mõlege ikka ka. Kui laps saab napilt pooled punktid, kas on ikka mõtet panna sinna? Järsku oleks kohalik Saku või Viimsi kool ikka parem?
Miks sa Saku ja Viimsi koole halvustad?
Ja TKP’sse ei lähegi ju kõrgete punktidega lapsed. Nemad lähevad Reaali. Ja ega kõik, kes Reaalist välja jäid, TKP’sse oma last panna taha. Eks seal siis tekib oma pingerida neist, kes tahavad ja kui seal pingereas olijatel on sellised punktid, siis nii ongi. Ja ei maksa nüüd arvata, et need lapsed ei saaks õppimisega hakkama. Vastupidi, osa neist liigub hiljem Reaali.
Ma tean Saku koolis nelja poissi kes loobusid Tallinna Inglise Kolledzi kohtadest Saku kooli kasuks. Samuti minu lapse lasteaiakaaslane sai Reaalkooli ja loobus kohast Viimsi kooli kasuks. Hästi veider on mõelda, et mõned lapsevanemad arvavad endiselt, et kohalikud kodukoolid ei paku sama head haridust kui eliitkoolid. Kui laps tahab ise minna eliitkooli, siis kandideerib ta sinna gümnaasiumisse.
Eriti kummaline on see esimesse klassi trügimise meeleheitlikud kirjutised, kas need esimesse klassi soovijad teavad, et 70% eliitkoolis alustajatest ei saa eliitkooli gümnaasiumisse sisse?
Tegelikult ikka just 70% saavad sisse oma kooli lastest, ettevalmistus ja hariduse tase juba esimesest klassist alates hoopis teine tase.
Aga loomulikult sinu laps võib kuuluda selle 30% hulka, kes tuleb piirkonnakoolist ja saab sisse. Tasuks võtta eratunde, sest oma laste ettevalmistus on riiklikust programmist kordades ees.
See on müüt mida kipuvad enamus eliitkooli põhikooli lapsevanematest rääkima, ometi ei saa paljud nende lastest oma kooli gümnaasiumi sisse. Vaadates Gustav Adolfit, 21.kooli ja teisi kesklinnakoole, siis on selge, et ainult oma kooli haridusest ei piisa. See on samuti müüt, et teistes koolides võetakse eratunde, eratundide teema on rohkem Tallinna laste teema. Edetabeli esiots on täis piirkonnakoole ja vaevalt keegi julgeb siin erinevate võistluste tabeleid vaadates öelda, et neis koolides antakse halvemat haridust. Eliitkoolide suur pluss on gümnaasiumiosa mis annab paljudele andekatele noortele leida oma eriala ja kandideerida maailma erinevatesse ülikoolidesse. Põhikooli osa on kena küll, aga ei anna mingit garantiid edaspidiseks.
Annab ikka küll, naljatilk. Oskan rääkida Reaalist, mis number 1 kool Eestis.
tüdrukud-poisid on ühes pingereas, mingit eraldi pingerida pole
üleüldse sissesaamine on puhtalt kogupunktide pealt (seal on sees siis ka õe-venna punktid) ja keegi mingit erikeemiat või eraldi arvestust ei pea.
katsetel on üks raskem ülesanne, mille lahendavad vaid väga vähesed või lausa üksikud (kui sedagi) – no nii meile vähemalt räägiti 🙂
kahe aasta vaatluse kogemus – gümnasse saab sisse omast koolist 60-70%
põhikoolis rahvusvahelisi olümpiaade ei toimu va. loodusteatused. väga üksikud käivad osalevad ka põhikoolis rahvusvahelistel aga nad konkureerivad siis kogu sarjas gümnaasiumi arvestuses.
tüdrukud-poisid on ühes pingereas, mingit eraldi pingerida pole
üleüldse sissesaamine on puhtalt kogupunktide pealt (seal on sees siis ka õe-venna punktid) ja keegi mingit erikeemiat või eraldi arvestust ei peeta.
katsetel on üks raskem ülesanne, mille lahendavad vaid väga vähesed või lausa üksikud (kui sedagi) – no nii meile vähemalt räägiti 🙂
kahe aasta vaatluse kogemus – gümnasse saab sisse omast koolist 60-70%
põhikoolis rahvusvahelisi olümpiaade ei toimu va. loodusteadused. väga üksikud käivad osalevad ka põhikoolis rahvusvahelistel aga nad konkureerivad siis kogu sarjas gümnaasiumi arvestuses.
Ma näen selgeid ohumärke ja mitte teismelise tujusid, min arvates sa suhtud liiga kergelt sellesse teemasse. Sa võiksid anda teismelisele Eesti näitlejate intervjuusid lugeda kus nad kirjeldavad näitleja töö raskusi ja muresid, samuti võiksid talle näidata statistikat, et lavaka lõpetajad jäävad enamus püsiva tööta ja lõpuks peavad leidma tööd mujal kui näitlejana. Sul tuleks viia tapmisähvardusi tegeva teismeline psühholoogi juurde kes teeb mõned testid, et välja selgitada kui tõsi tal on selle jutuga. Kindlasti on su lapsel mõni hea sõber kellega sa saaksid ise rääkida, et uurida välja mida su laps päriselt mõtleb. Ma teeks seda enne kui on liiga hilja.
Kust oletad, et me seda kõike juba teinud pole? Kahjuks psühholoogiga kohe üldse ei vedanud, abi asemel muutis ta lapse vaimse tervise üksnes veelgi halvemaks kui see ennem niigi oli. Kogemus jäi küll selline, et need psühhod on hetkel mõttetult üles haibitud, samas nende võimekus noort aidata on ikka väga minimaalne. Pärast korduvat abi otsimist tekkis lõpuks arusaam, et ennast saab aidata üksnes ise. Sedasama väidavad muide ka psühholoogid.
Vahel satub halb psühholoog, olen sellega nõus, aga see ei tähenda, et ei peaks paremaid proovima. Lisaks üks tähelepanek mida kõik psühholoogid räägivad, et noored tulevad psühholoogi juurde, toimub areng, siis tulevad teemaks suhted vanematega ja psühholoog üritab koos lapsevanemaga rasket olukorda kergemaks teha, aga siis keeldub lapsevanem soovitusi ja teismelist kuulamast. Mida teevad lapsevanemad? Ütlevad, et on halb psühholoog ja kaovad teraapiast, võtavad kahjuks muredes vaevleva teismelise kaasa.
Soovitan siiski uut psühholoogi, nad on aastaid õppinud spetsialistid ja enamus siiski teavad kuidas noori aidata.
Vahel satub halb psühholoog, olen sellega nõus, aga see ei tähenda, et ei peaks paremaid proovima. Lisaks üks tähelepanek mida kõik psühholoogid räägivad, et noored tulevad psühholoogi juurde, toimub areng, siis tulevad teemaks suhted vanematega ja psühholoog üritab koos lapsevanemaga rasket olukorda kergemaks teha, aga siis keeldub lapsevanem soovitusi ja teismelist kuulamast. Mida teevad lapsevanemad? Ütlevad, et on halb psühholoog ja kaovad teraapiast, võtavad kahjuks muredes vaevleva teismelise kaasa. Soovitan siiski uut psühholoogi, nad on aastaid õppinud spetsialistid ja enamus siiski teavad kuidas noori aidata.
Mina ei ole oma noort psühholoogi juurest minema vedanud. Vastupidi, viisin noore teraapiasse ja tegin ise kõvasti ületunnitööd, et tasuda seansside eest (üks kord maksis üle saja euro). Iga kord lapsele järele minnes oli ta masendunum ja rusutum kui enne, alles kodus suheldes “sulas” taas üles. See tundus veider, aga mõtlesin, et küllap psühholoog teab mida teeb, ikkagi ju aastaid õppinud, ega hakanud sekkuma. Kuni noor sooritas kord vahetult pärast psühholoogi juurest tulekut enesetapukatse. (Sel korral ta pidi ise koju tulema.) Pärast seda me enam teraapias ei käinud ja ei julge väga eksperimenteerida ka lapsega.
Vahel satub halb psühholoog, olen sellega nõus, aga see ei tähenda, et ei peaks paremaid proovima. Lisaks üks tähelepanek mida kõik psühholoogid räägivad, et noored tulevad psühholoogi juurde, toimub areng, siis tulevad teemaks suhted vanematega ja psühholoog üritab koos lapsevanemaga rasket olukorda kergemaks teha, aga siis keeldub lapsevanem soovitusi ja teismelist kuulamast. Mida teevad lapsevanemad? Ütlevad, et on halb psühholoog ja kaovad teraapiast, võtavad kahjuks muredes vaevleva teismelise kaasa. Soovitan siiski uut psühholoogi, nad on aastaid õppinud spetsialistid ja enamus siiski teavad kuidas noori aidata.
Mina ei ole oma noort psühholoogi juurest minema vedanud. Vastupidi, viisin noore teraapiasse ja tegin ise kõvasti ületunnitööd, et tasuda seansside eest (üks kord maksis üle saja euro). Iga kord lapsele järele minnes oli ta masendunum ja rusutum kui enne, alles kodus suheldes “sulas” taas üles. See tundus veider, aga mõtlesin, et küllap psühholoog teab mida teeb, ikkagi ju aastaid õppinud, ega hakanud sekkuma. Kuni noor sooritas kord vahetult pärast psühholoogi juurest tulekut enesetapukatse. (Sel korral ta pidi ise koju tulema.) Pärast seda me enam teraapias ei käinud ja ei julge väga eksperimenteerida ka lapsega.
Selliseid kahjuks on samuti kes ei aita, vaid süüdistavad. Nagu on halvad arstid, on olemas ka halvad psühholoogid. Loodetavasti oli psühholoogil ülikooli kraad, ei olnud mingi isehakanud terapeut? Kes on sama teemaga kokku puutunud, siis esimene asi mida psühholoogi puhul kontrollida, on tema haridus, aga kraad pole garantiiks, et kõik hästi sujub. Ei oska muud soovitada kui las noor võtab mõne Anti Kidroni raamatu kätte ja loeb läbi, tean palju noori keda tema raamatud on aidanud. “Oska olla enda psühholoog” on üks paremaid raamatuid noortele.
Mõlege ikka ka. Kui laps saab napilt pooled punktid, kas on ikka mõtet panna sinna? Järsku oleks kohalik Saku või Viimsi kool ikka parem?
Miks sa Saku ja Viimsi koole halvustad?
Ja TKP’sse ei lähegi ju kõrgete punktidega lapsed. Nemad lähevad Reaali. Ja ega kõik, kes Reaalist välja jäid, TKP’sse oma last panna taha. Eks seal siis tekib oma pingerida neist, kes tahavad ja kui seal pingereas olijatel on sellised punktid, siis nii ongi. Ja ei maksa nüüd arvata, et need lapsed ei saaks õppimisega hakkama. Vastupidi, osa neist liigub hiljem Reaali.
Ma tean Saku koolis nelja poissi kes loobusid Tallinna Inglise Kolledzi kohtadest Saku kooli kasuks. Samuti minu lapse lasteaiakaaslane sai Reaalkooli ja loobus kohast Viimsi kooli kasuks. Hästi veider on mõelda, et mõned lapsevanemad arvavad endiselt, et kohalikud kodukoolid ei paku sama head haridust kui eliitkoolid. Kui laps tahab ise minna eliitkooli, siis kandideerib ta sinna gümnaasiumisse.
Eriti kummaline on see esimesse klassi trügimise meeleheitlikud kirjutised, kas need esimesse klassi soovijad teavad, et 70% eliitkoolis alustajatest ei saa eliitkooli gümnaasiumisse sisse?
Tegelikult ikka just 70% saavad sisse oma kooli lastest, ettevalmistus ja hariduse tase juba esimesest klassist alates hoopis teine tase.
Aga loomulikult sinu laps võib kuuluda selle 30% hulka, kes tuleb piirkonnakoolist ja saab sisse. Tasuks võtta eratunde, sest oma laste ettevalmistus on riiklikust programmist kordades ees.
See on müüt mida kipuvad enamus eliitkooli põhikooli lapsevanematest rääkima, ometi ei saa paljud nende lastest oma kooli gümnaasiumi sisse. Vaadates Gustav Adolfit, 21.kooli ja teisi kesklinnakoole, siis on selge, et ainult oma kooli haridusest ei piisa. See on samuti müüt, et teistes koolides võetakse eratunde, eratundide teema on rohkem Tallinna laste teema. Edetabeli esiots on täis piirkonnakoole ja vaevalt keegi julgeb siin erinevate võistluste tabeleid vaadates öelda, et neis koolides antakse halvemat haridust. Eliitkoolide suur pluss on gümnaasiumiosa mis annab paljudele andekatele noortele leida oma eriala ja kandideerida maailma erinevatesse ülikoolidesse. Põhikooli osa on kena küll, aga ei anna mingit garantiid edaspidiseks.
Eee, olen ikka juba kahe gümnaasiumilapse lapsevanem, vaid noorim veel põhikoolis.
Üsna hästi tean, palju oma klassidest gümnaasiumi saab ja palju väljast.
PS. Ei anna ka gümnaasiumiosa mingit garantiid, võin sulle öelda.
